lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-816/1

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 19.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-816/1
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
431
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-816/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium26.04.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-21-937/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja18.05.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-816

Määruse kuupäev

19. aprill 2021

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Jaak Reinomäe (Reinomägi) taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD

1.Tartu Halduskohtusse saabus 19. aprillil 2021 Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus. Taotleja selgitas, et esitas advokatuurile kaebuse talle riigi õigusabi korras määratud kaitsja Meelis Masso tegevuse peale, kuid advokatuuri aukohtu 11. veebruari 2021. a otsusega jäeti aukohtumenetlus algatamata distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tõttu. Taotleja sai aukohtu otsuse kätte 13. aprillil 2021. Taotleja soovib riigi õigusabi, et vaidlustada kohtus advokatuuri aukohtu otsus. Taotleja selgitas, et riigi õigusabi aitab teda võrdsustada kohtu ees advokatuuriga.

KOHTU SEISUKOHT

2.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Advokatuuri aukohtu otsuse peale esitatud huvitatud isiku kaebuse vaatab läbi halduskohus (advokatuuriseaduse § 18 lõige 1). Taotlusest nähtuvalt soovib taotleja riigi õigusabi halduskohtule kaebuse esitamiseks ja halduskohtumenetluses osalemiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lõigete 1 ja 2 järgi on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses.
3.RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtupraktika kohaselt saab huvitatud isiku kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtupoolne menetlusnormide rikkumine. Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda selles, et aukohus on jätnud menetluse algatamata nii, et ei ole üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid; on asja sisuliselt lahendanud, kuid on jätnud osa huvitatud isiku väiteid käsitlemata; aukohus ei ole

järginud otsuse tegemisel muid menetlusreegleid, nt kui otsuse on teinud ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms. Aukohtul on kaalutlusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida ning kas advokaati distsiplinaarkorras karistada või mitte. Kohus ei kontrolli aukohtu otsuse sisulist õiguspärasust, st kas advokaadi tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas aukohtu hinnang nendele asjaoludele on õige. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi otsus rikub, s.o advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud. (Vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 7. novembri 2014. a määrus haldusasjas nr 3-13-1365, punkt 15;

26.aprilli 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-362, punkt 10; 6. aprilli 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-490, punkt 8.) Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on taotlejal seega võimalik aukohtu otsust vaidlustada ainult menetlusnormide rikkumisele viidates. Kohus leiab, et taotleja on ise võimeline kohtule selgitama, milliseid menetlusnorme on aukohus tema kaebuse menetlemisel rikkunud. Selliste selgituste esitamine ei eelda õigusteadmiste olemasolu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine ei ole vajalik ega põhjendatud. Taotleja suudab ise oma õigusi kaitsta, mistõttu tuleb tema taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja