Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), lepinguline esindaja Külli XXXX(e-post XXXX) Kostja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
Swedbank AS-i hagi XXXX vastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista XXXXlt põhinõue 1 516,13 (üks tuhat viissada kuusteist eurot ja 13 senti) eurot, intress 15,67 (viisteist eurot ja 67 senti) eurot, menetlustasu 3 (kolm) eurot ja viivised 148,23 (ükssada nelikümmend kaheksa eurot ja 23 senti) eurot Swedbank AS-i kasuks.
3.Välja mõista XXXXlt viivis põhinõudelt (1 516,13 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.12.2016 kuni põhinõude tasumiseni Swedbank AS-i kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista XXXXlt menetluskulud 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot Swedbank AS-i kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXXl tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Swedbank AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva
2-15-124797 jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.21.11.2012 sõlmisid hageja ja kostja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi ka krediitkaardileping I), mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 255,65 eurot intressimääraga 18% aastas (tl 30-31, tõlge tl 93-94). Lepingule kohaldati eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimusi (tl 32-34) ja Swedbank AS üldtingimusi (edaspidi ka Üldtingimused, tl 36-39).
2.07.01.2013 sõlmisid hageja ja kostja eraisiku püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi ka krediitkaardileping II), mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 1 278,23 eurot intressiga 18% aastas (tl 49-50, tõlge tl 95-96). Lepingule kohaldati püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimusi (tl 51-54) ja Üldtingimusi (tl 36-39).
3.09.09.2015 saatis hageja kostjale teatise krediitkaardilepingutest tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingute ülesütlemise tahteavalduse. Võlg tuli tasuda hiljemalt 26.09.2015. Hageja hoiatas, et kui kostja kohustusi ei täida, ütleb hageja lepingud üles (tl 40). Hageja ütles krediitkaardilepingud üles 29.09.2016 ja saatis 30.09.2015 teatise võlgnevuse tasumiseks (tl 41). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista krediitkaardilepingust I tulenev võlg 278,31 eurot ja viivis põhinõudelt 255,65 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ja krediitkaardilepingust II tulenev võlg 1 307,09 eurot ja viivis põhinõudelt 1 260,48 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1.
5.Hageja märgib, et: • kostja rikkus krediitkaardilepinguid, jättes tasumata lepingust tulenevad maksed; • kostja ütles krediitkaardilepingud üles alates 29.09.2015; • hagiavalduse seisuga on krediitkaardilepingust I tulenev kostja võlg 278,31 eurot, millest põhivõlg on 255,65 eurot, intressivõlg 13,78 eurot ja viivise võlg 8,88 eurot; • hagiavalduse seisuga on krediitkaardilepingust II tulenev kostja võlg 1 307,09 eurot, millest põhivõlg on 1 260,48 eurot, intressivõlg 1,89 eurot, menetlustasu võlg 3 eurot ja viivise võlg 41,72 eurot. Kostja vastuväited
2-15-124797
6.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et kostjal oli seal ka korteri liising, kuid juhtus nii, et kostja jäi töötuks ning pank ei tulnud talle vastu ning võttis kostjalt korteri ära. Pangale maksis kostja kokku 3 549 eurot. Kohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
12.Kohtule esitatud materjalidega on tõendatud, et 21.11.2012 sõlmisid hageja ja kostja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 255,65 eurot intressimääraga 18% aastas (tl 30-31, tõlge tl 93-94). Lepingule kohaldati eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimusi (tl 3234) ja Swedbank AS Üldtingimusi (tl 36-39). 07.01.2013 sõlmisid hageja ja kostja eraisiku püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 1 278,23 eurot intressiga 18% aastas (tl 49-50, tõlge tl 95-96). Lepingule kohaldati püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimusi (tl 51-54) ja Üldtingimusi (tl 36-39). 09.09.2015 saatis hageja kostjale teatise krediitkaardilepingutest tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingute ülesütlemise tahteavalduse. Võlg tuli tasuda hiljemalt 26.09.2015. Hageja hoiatas, et kui kostja kohustusi ei täida, ütleb hageja lepingud üles (tl 40). Hageja ütles krediitkaardilepingud üles 29.09.2016 ja saatis 30.09.2015 teatise võlgnevuse tasumiseks (tl 41).
2-15-124797
13.Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tagastanud või võimaldanud hagejal debiteerida kostja kontolt kogu kasutatud krediiti või tasunud rohkem kui krediitkaardilepingutel sooritatud operatsiooni lehtedelt kajastub (tl 42-48, tl 55-80). Kohus märgib, et kui kostja kasutas hageja poolt võimaldatud limiiti, oli kostjal kohustus tagada, et vastavate summade ulatuses on kostja kontol rahalisi vahendeid tagasimakseteks. Asjaolu, et kostjal oli hagejaga täiendav korteriga seotud laenuleping, ei oma käesolevas vaidluses tähendust. Kohus leiab, et hageja krediidikaardilepingust I tulenev põhinõue summas 255,65 eurot ja intressivõlg summas 13,78 eurot ning krediitkaardilepingust II tulenev põhinõue summas 1 260,48 eurot, intressivõlg 1,89 eurot ja menetlustasu võlg 3 eurot on põhjendatud. Kohus mõistab vastavad summad kostjalt hageja kasuks välja.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
15.Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimuste punkti 6.4 kohaselt kui lepingu lõppemise päeval ei olnud limiidikontol kasutatud krediidilimiidi summat või kui kaardiga ületati krediidilimiiti, kohustus konto omanik maksma tekkinud võlgnevuselt hinnakirja kohaselt viivist. Viivise arvestamine lõppes tasumisele kuuluvate summade täieliku tasumise päeval (tl 33). Üldtingimuste punkt 7.1.5. sätestas, et kui klient jättis oma kohustuse panga ees täitmata, kohustus klient maksma pangale hinnakirjas või lepingus fikseeritud viivist (tl 38). Panga hinnakirja kohaselt oli mõlema krediitkaardi lepingu puhul viivisemäär EKP+8% aastas (tl 35).
16.Hageja on arvestanud kuni hagi esitamiseni, so 25.02.2016 krediitkaardilepingu I põhivõlgnevuselt viivist 8,88 eurot (tl 42) ja krediitkaardilepingu II põhivõlgnevuselt viivist 41,72 eurot (tl 55). Kostja ei ole viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja olles maksekohustustega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega, mis tulenes lepingutest. Kohus lisab, et viivisemäär on mõistlik, kuna see vastab seadusjärgsele viivisemäärale.
17.Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista krediitkaardilepingute põhinõuetelt (põhinõuded kokku 1 516,13 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõuete tasumiseni. Eeltoodu tõttu mõistab kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindla summana ning edasi viivise protsendina. Hagi on esitatud 25.02.2016. Seadusjärgne viivisemäär oli ajavahemikus 01.01.2016-30.06.2016 aastas 8,05% ja alates 01.07.2016 on olnud see 8% aastas. Alates 25.02.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 14.12.2016 (v.a) lisandub viivis 293 päeva eest summas 97,63 eurot, so (8,05/365/100x1516,13x127)+(8/365/100x1516,13x166).
18.Seega kuulub kohtuotsuse tegemise seisuga kostjalt väljamõistmisele kokku viivis 148,23 eurot, so 8,88+41,72+97,63 ja edasi põhinõuetelt (1 516,13 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.12.2016 kuni põhinõude tasumiseni.
19.Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele krediitkaardilepingust I ja krediitkaardilepingust II tulenev põhinõue kokku 1 516,13 eurot, so 255,65+1260,48, intress kokku 15,67 eurot, so 13,78+1,89, menetlustasu 3 eurot, viivis kokku 148,23 eurot ja viivis põhinõudelt (1 516,13 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.12.2016 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
2-15-124797
20.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
22.Hageja on hagis palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 225 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 2 ja tl 84). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
23.Hageja palub viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et viiviste nõue on põhjendatud alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.