Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks väljastada teave
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Triin Randoja
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot Eesti Vabariigi kanda. Muud võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
3.Delikaatsete isikuandmete kaitseks avaldada kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10. mail 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X (kaebaja) esitas 16. märtsil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peale, mida täiendas 27. märtsil 2020 (dtl 1-6, 21-26, 153-158). Kaebusest nähtus, et kaebaja soovib, et PPA väljastaks talle teavet, mida ta on oma teabenõuetes palunud, kuid mis on jäänud PPA poolt osaliselt väljastamata. Lisaks soovis kaebaja teavet erinevatel kuupäevadel PPA-s registreeritud juhtumite kohta ja esitas ühtlasi kaebuses varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude PPA vastu. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (dtl 11-14).
2.Tartu Halduskohus jättis 19. märtsi 2020. a määrusega kaebuse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta (dtl 18-20). Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 2). Tartu Ringkonnakohus tagastas 24. aprilli 2020. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19. märtsi 2020. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale (dtl 187).
3.Tartu Halduskohtusse saabus 27. märtsil 2020 kaebaja vastus kaebuse käiguta jätmise määrusele (dtl 21-26). Kohus leidis, et kaebust ei ole võimalik ka pärast kaebaja 27. märtsi 2020. a vastuse esitamist menetlusse võtta. Kohus jättis kaebuse 5. juuni 2020. a määrusega teist korda käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (dtl 113-115).
4.Tartu Halduskohtusse saabus 15. juunil 2020 kaebaja vastus halduskohtu 5. juuni 2020. a kaebuse käiguta jätmise määrusele (dtl 116-119).
5.Tartu Halduskohus tagastas 3. septembri 2020. a määrusega kaebuse osaliselt ehk osas, mis ei puuduta PPA 23. juuli 2019. a vastuse nr 1.1-21/519-2 ja 26. veebruari 2020. a vastuse nr 1.121/61-4 vaidlustamist ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet (resolutsiooni p 1) ja lõpetas menetluse PPA kohustamise nõudes väljastada teave, mida kaebaja taotles 26. juuni 2019. a teabenõudes nr 1.1-21/519-1 ning mis jäi PPA 23. juuli 2019. a vastuses nr 1.1-21/5192 väljastamata (resolutsiooni p 2) (dtl 123-128). Sama määrusega võeti asja juurde kaebaja vabakasutuskonto väljavõte (resolutsiooni p 3) ning tema taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel jäeti rahuldamata (resolutsiooni p 4). Kaebus jäeti käiguta (resolutsiooni p 5) ning kaebajale anti kaebuse puuduse kõrvaldamiseks, s.o varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu kokku summas 250 eurot tasumiseks aega 7 päeva alates määruse resolutsiooni p 4 jõustumisest. Sama määrusega jäeti kaebaja korduv taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 6).
6.Tartu Halduskohtu 3. septembri 2020. a määrus on käesolevaks ajaks jõustunud, sest kaebaja määruskaebused (dtl 190-197, 141-149) ei olnud edukad. Kaebaja vaidlustas halduskohtu
3.septembri 2020. a määruse Tartu Ringkonnakohtus, kes jättis 6. novembri 2020. a määrusega rahuldamata kaebaja määruskaebused Tartu Halduskohtu 3. septembri 2020. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 tühistamiseks (dtl 201-205). Sama määrusega jättis ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks. Riigikohus jättis 15. detsembri 2020. a määrusega kaebaja määruskaebuse ringkonnakohtu määrusele (dtl 209-210) menetlusse võtmata (dtl 212).
3-20-502
7.Lisaks on Tartu Halduskohus 20. novembri 2020. a määrusega tagastanud kaebuse osaliselt ehk varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, sest kaebaja jättis riigilõivu tasumata (dtl 176-177). Ka see määrus on käesolevaks ajaks jõustunud.
8.Tartu Halduskohus võttis 18. detsembri 2020. a määrusega menetlusse kaebaja kaebuse PPA kohustamiseks väljastada teave (dtl 216-217). Kohus vabastas kaebaja kohustamiskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest ning tunnistas vastustajaks PPA.
9.PPA vastas kaebusele 18. jaanuaril 2021 ning palus jätta kaebuse rahuldamata (dtl 222-225).
10.Tartu Halduskohus otsustas 26. veebruari 2021 määrusega asja lahendada kirjalikus menetluses (dtl 237-238). Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse tema vande all ülekuulamiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebaja nõuab PPA kohustamist väljastada teave, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 1) PPA ei ole 26. veebruari 2020. a vastuses esitanud teavet Pärnu Linnavalitsuse dokumentidest seoses 26. septembri 2015. a ja 2. oktoobri 2015. a juhtumitega. Samuti ei ole Pärnu Linnavalitsuse vastuskirju Lääne PPA pöördumisele. Vastustes ei ole ka
23.novembri 2015. a juhtumiga seoses Pärnu Linnavalitsuse esitatud dokumente ja vastust sellele. Kõik need dokumendid puudutavat kaebajat otseselt. 2) K. Uibo peab esitama patrullilehed, kuna K. Uibo esitatud teave juhtumite kirjelduses erineb olulisel määral Pärnu Linnavalitsuse saadetud teabest seoses 26. septembri,
2.oktoobri ja 23. novembri 2015. a juhtumitega. 3) Kuna kaebajale on edastatud osaline teave 8. augusti 2017 juhtumi kohta (kohtuasi nr 1-17-8911), siis on kaebajal õigustatud ootus saada ka teiste juhtumite kohta teavet. 4) Kaebaja soovib kogu menetlust puudutavat teavet täies mahus– patrullilehed, kaebused, tunnistused, ohvriabi teave, lähisuhtevägivalla lehed. Kolmandate isikute andmed võib kinni katta. Kaebajal on õigus saada ennast puudutavat teavet. 5) Kaebajal on õigust saada ka infot seoses oma elukohaga.
12.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele märkis vastustaja lühidalt järgmist. 1) PPA on väljastanud kaebajale kogu teabe, mille väljastamine temale on lubatud. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebaja teabenõudeid püütud menetleda võimalikult korrektselt ja ametnikud on pöördumistele vastanud avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse piires oma parima äranägemise järgi. Kuna kaebaja kohta käiv erinevate juhtumitega seotud infohulk on küllaltki mahukas, siis ei ole välistatud, et kaebaja teabenõuet menetleval ametnikul jääb mõni kaebaja jaoks oluline dokument või teave väljastamata. Kui kaebajale on lisaks temale väljastatud teabele teada veel mõni konkreetne dokument, mis on jäänud temale väljastamata, kuid mida ta soovib ja mida tal on temale teadaolevalt õigus saada, siis tuleb kaebajal esitada selle kohta täiendav ja võimalikult konkreetse sisuga teabenõue PPA-le. Kohtumenetlus ei ole kohane viis teabenõude esitamiseks PPA-le.
3-20-502 2) Kaebajale on vastatud järgnevalt. 14. augustil 2011 on kaebajaga seonduvalt registreeritud juhtum nr 2502,11,0061569 (mitte nr 2502,11,0043981) ja selle kohta on kaebajale saadetud teave 13. jaanuari 2020 kirjaga nr 1.1- 21/1163-2 vastuseks kaebaja 13. detsembri 2019 teabenõudele nr 1.1-21/1163-1. Juhtum nr 2502,11,0043981 on politsei andmekogus POLIS registreeritud kuupäevaga 26. juunil 2011 ning sellega seotud info on samuti edastatud kaebajale 13. jaanuari 2020. a kirjaga nr 1.1-21/1163-2, lisaks ka 26. veebruari 2020 kirjaga nr 1.1-21/61-4. 3) 21. detsembriga 2011 on kaebajaga seonduvalt registreeritud juhtum nr 2502,11,0097696 ja selle kohta on kaebajale saadetud teave 13. jaanuari 2020 kirjaga. 26. veebruari 2020. a kirja koostaja on käsikirjalisest tekstist juhtumi eelviimase numbrina lugenud välja 8, mistõttu ta politsei andmekogust juhtumile (nr 2502,110097686) vastet ei leidnud ja oma vastuses ka nii märkis. Kuna 13. jaanuari 2020. a vastuses oli kaebajale selle juhtumiga seotud teave juba väljastatud, siis ei ole teabenõue selles osas täitmata. 4) 14. septembri 2013. a juhtumiga nr 3140,13,0046237, 9. mai 2014. a juhtumiga nr 3140,14,0020161, 25. aprilli 2015. a juhtumiga nr 3140,15,0020589, 2. oktoobri 2015. a juhtumiga nr 3140,15,0059135, 23. novembri 2015. a juhtumiga nr 3140,15,0071712 ja 9. juuli 2017. a juhtumiga nr 3100,17,0101734 seoses vastati kaebajale nii 13. jaanuaril 2020 kui 26. veebruaril 2020. 5) 26. septembri 2015. a juhtumiga nr 3140,15,0058186, 20. oktoobri 2015. a juhtumiga nr 3140,15,0063094, 5. jaanuari 2016. a juhtumiga nr 3140,16,0001018, 3. märtsi 2017. a juhtumiga nr 3140,17,0009878 ja 12. aprilli 2017. a juhtumiga nr 2670,17,0004117 seoses vastati kaebajale nii 13. jaanuaril 2020, 12. veebruaril 2020 (nr 1.1-21/1165-2) kui ka
26.veebruaril 2020. 6) 5. oktoobri 2015. a juhtumiga nr 3140,15,0059832 seoses vastati kaebajale 13. jaanuaril 2020. 26. veebruari 2020. a vastuse koostaja on asunud seisukohale, et nimetatud juhtumiga seotud andmeid ei ole kaebajal õigus saada. Kuna 13. jaanuari 2020. a vastuses oli kaebajale selle juhtumiga seotud teave juba väljastatud, siis ei ole teabenõue selles osas täitmata. 7) 26. veebruari 2020. a vastuses on kaebajale selgitatud, et kuna patrullilehed sisaldavad juurdepääsupiiranguga teavet (nt kolmandate isikute andmeid), siis neid PPA väljastada ei saa (AvTS § 23 lg 1 p 1). PPA jääb selle seisukoha juurde. Patrullilehele kannavad politseipatrulli liikmed info kõikide juhtumite kohta, millega neil vahetuse jooksul tegeleda tuleb. Seega ei sisalda patrullileht reeglina vaid ühte juhtumit. Patrullilehed võivad eelkõige sisaldada teavet, mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks AvTS § 35 lg 1 p-de 1, 51 ja 11-13 alusel, aga ka muud nimetatud paragrahvi lg-s 1 nimetatud teavet. Patrullilehtedel olev info kantakse hiljem ka politsei andmekogusse POLIS. Kaebajale on patrullilehtedel olev tema kohta käiv teave väljastatud juhtumite kaupa andmekogusse POLIS kantud andmete põhjal. 8) Lisaks on kaebajale koos 26. veebruari 2020. a vastusega väljastatud väljavõtted lähisuhtevägivalla infolehtedest osas, milles need sisaldavad tema kohta käivaid andmeid. AvTS § 23 lg 1 p-i 1 alusel on jäetud väljastamata lähisuhtevägivalla infolehtedele kantud teave, mis kajastab kolmandate isikute andmeid, sh eriliigilisi isikuandmeid (AvTS § 35 lg 1 p 11-13). 9) Koos 12. veebruari 2020. a vastusega on kaebajale väljastatud 26. septembri 2015,
2.oktoobri 2015, 20. oktoobri 2015, 26. novembri 2015, 5. jaanuari 2016, 3. märtsi 2017 ja
8.augusti 2017 indikaatorvahendi kasutamise protokollid ja joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokollid.
3-20-502
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13.Vaidlus puudutab kaebaja teabenõuet, mis registreeriti PPA-s 27. jaanuaril 2020 nr-ga 1.121/61-1 (dtl 56) ning millele PPA vastas 26. veebruaril 2020 vastusega nr 1.1-21/61-4 (dtl 9495). Kaebaja leiab, et tema poolt palutud teave jäi osaliselt väljastamata. Vastustaja on seisukohal, et on väljastanud kaebajale kogu teabe, mille väljastamine oli lubatud.
14.Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 44 lg 2 järgi on kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. PS § 44 lg-s 2 ettenähtud põhiõiguse realiseerimist reguleerib põhiosas AvTS, mille üheks eesmärgiks on luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle (AvTS § 1). Mis tahes teabekandjale jäädvustatud seaduses sätestatud avalikke ülesandeid täites dokumenteeritud teave on avalik teave (AvTS § 3 lg 1). Ka Riigikohus on selgitanud, et avaliku teabena on käsitatav teave, mis on tekkinud ning dokumenteeritud avaliku iseloomuga ülesande täitmisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-19-14, p 19).
15.AvTS § 3 lg 2 sätestab, et seaduses sätestatud korras võib avalikule teabele juurdepääsu piirata. AvTS § 34 lg 1 kohaselt on piiratud juurdepääsuga teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud. AvTS § 34 lg 2 alusel võib asutuse juht kehtestada teabele juurdepääsupiirangu, tunnistades teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. AvTS § 35 lg 1 sätestab alused, mil teabevaldaja on kohustatud tunnistama avaliku teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. AvTS § 35 lg 1 p-d 1, 51, 11, 12 ja 13 sätestavad, et teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe, välja arvatud vastavalt väärteomenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel avaldatava teabe; teabe uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist; teabe, mis sisaldab eriliiki isikuandmeid või andmeid süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist ning teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust; teabe, mis sisaldab perekonnaelu üksikasju kirjeldavaid andmeid. AvTS § 23 lg 1 p 1 sätestab, et teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Arvestades eeltoodut, saab kohtu hinnangul järeldada, et teabe võib avaldada üksnes juhul, kui sellele ei ole seatud juurdepääsupiirangut ning tegemist on teabega, mis ka tegelikkuses ei vasta ühelegi AvTS §-s 35 loetletud tunnusele.
16.AvTS § 38 lg 4 lubab asutuse juhil otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele. Seega on vastustajal kaalutlusõigus isikuandmeid sisaldava teabenõude täitmisel, eeldusel, et avaldamine ei kahjusta riigi või omavalitsusüksuse huve. Samuti tuleb isikuandmeid sisaldava teabe avaldamisel arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) tulenevaid piiranguid ja isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-s 4 sätestatud põhimõtteid. Kaalumisel tuleb arvestada nii teabenõude esitaja põhjendatud huvi asutusesisese teabe väljastamiseks, isikute huvi eraelu puutumatuse kaitseks kui seda, kas riigi huve teabenõude täitmisega kahjustatakse.
3-20-502
17.AvTS § 14 sätestab teabenõude kohta kehtivad nõuded. Muuhulgas peab teabenõudes esitama taotletava teabe sisu või dokumendi liigi, nimetuse ja sisu või teabenõudjale teada olevad dokumendirekvisiidid. Asja materjalidest nähtub, et 27. jaanuari 2020. a teabenõudes nr 1.1-21/61-1 palus kaebaja väljastada temale kogu PPA-s registreeritud informatsioon, mis on seotud tema ja tema elukohaga aastatel 2010 kuni 2020. Täpsemalt palus kaebaja infot 14 juhtumi kohta: -
14. august 2011 nr 2502,11,0043981; 21. detsember 2011 nr 2502,11,0097696; 14. september 2013 nr 3140,13,0046237; 9. mai 2014 nr 3146,14,0020161; 25. aprill 2015, nr 3140,15,0020589; 26. september 2015 nr 3140,15,0058186; 2. oktoober 2015 nr 3140,15,0059135; 5. oktoober 2015 nr 3140,15,0059832; 20. oktoober 2015 nr 3140,15,0063094; 23. november 2015 nr 3140,15,0071712; 5. jaanuar 2016 nr 3140,16,0001018; 3. märts 2017 nr 3140,17,0009878; 12. aprill 2017 nr 2670,17,0004117; 9. juuli 2017 nr 3100,17,0101734.
Kaebaja palus edastada nende 14. juhtumiga seotud patrullilehed, tunnistused, menetlusega seotud ja muud dokumendid.
18.Vaidlust ei ole selles, et PPA vastas kaebaja 27. jaanuari 2020. a pöördumisele
26.veebruaril 2020 (vastus on kahel lehel, vastuse lisad neljal lehel). Vaidlust pole ka selles, et PPA jättis kaebajale osa teabest edastamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas teabe edastamata jätmine oli õiguspärane. Käesoleval juhul esineks eeldus kaebuse rahuldamiseks juhul, kui vastustajal on õigusaktidest tulenev kohustus kaebaja nõutud teave väljastada, kuid sellele vaatamata on vastustaja sellest õigusvastaselt keeldunud. Seejuures ei ole kohustamisnõude rahuldamise eelduseks mitte üksnes vastustaja keeldumise õigusvastasus, vaid ka toimingu tegemise võimalikkus ja õiguslik lubatavus kohtuotsuse tegemise ajal, arvestades muutunud õigust ja faktilisi asjaolusid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-64-12, p 36; I. Pilving, § 158 kommentaar, lk 548 –Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2013). Seega peab kohus esmalt hindama, kas vastustaja keeldumine teabe väljastamisest oli õiguspärane.
19.PPA selgitas 14. juhtumiga seoses kaebajale järgmist: „2502,11,0043981 – olete pöördunud politsei poole, kuna väitsite, et tuleb suur kaklus. Kaklust ei tulnud, politsei saabumise ajaks olid osapooled lahkunud. Dokumente ei vormistatud; 2502,110097686 – sellise numbriga juhtumit ei ole politseis registreeritud; 3140,13,0046237 – tegemist Teie ja emavahelise tüliga. Politsei kontrollis olukorra üle ja ühtegi dokumenti ei koostatud; 3140,14,0020161- tegemist Teie ja emavahelise tüliga. Politsei kontrollis olukorra üle ja ühtegi dokumenti ei koostatud; 3140,15,0020589 - olete pöördunud politsei pool, et nad tuleks tüli ennetama. Politsei kontrollis olukorra üle ja ühtegi dokumenti ei koostatud; 3140,15,0058186 – tegemist lähisuhtevägivalla juhtumiga, koostati infoleht ning Teid toimetati kainenema Pärnu politseimajja, Pikk 18 (kainenemisega seotud dokumendid edastas Teile Gea Kitsing); 3140,15,0059135- tegemist lähisuhtevägivalla juhtumiga, koostati infoleht ning Teid toimetati kainenema Pärnu
3-20-502 politseimajja, Pikk 18 (kainenemisega seotud dokumendid edastas Teile Gea Kitsing); 3140,15,0059832 – juhtum ei ole seotud Teiega vaid teie emaga, andmeid ei väljastata; 3140150063094 – seotud kriminaalmenetlusega 15267001035- toimik asub kohtus ja päringu peate sinna esitama; 3140,15,0071712 - tegemist lähisuhtevägivalla juhtumiga, koostati infoleht; 3140,16,0001018 - tegemist lähisuhtevägivalla juhtumiga, koostati infoleht ning Teid toimetati kainenema Pärnu politseimajja, Pikk 18 (kainenemisega seotud dokumendid edastas Teile Gea Kitsing); 3140,17,0009878 – tegemist lähisuhtevägivalla juhtumiga, koostati infoleht ning Teid toimetati kainenema Pärnu politseimajja, Pikk 18 (kainenemisega seotud dokumendid edastas Teile Gea Kitsing); 2670,17,0004117 –Antud teema osas on Teid teavitatud Gea Kitsingu poolt; 3100,17,0101734- tegemist lähisuhtevägivalla juhtumiga, koostati infoleht.“ (dtl 94-95).
20.Seega nähtub PPA selgitustest, et 14. augusti 2011, 14. septembri 2013, 9. mai 2014 ja
25.aprilli 2015 juhtumite osas dokumente ei vormistatud, mistõttu arusaadavalt ei saanud PPA neid ka kaebajale edastada. Samuti nähtub selgitustest, et 26. septembri 2015, 2. oktoobri 2015,
23.novembri 2015, 5. jaanuari 2016, 3. märtsi 2017 ja 9. juuli 2017 juhtumite puhul oli tegemist lähisuhtevägivalla juhtumitega, mille kohta edastati kaebajale vastav info. Kohtumenetluses on vastustaja selgitanud, et 21. detsembriga 2011 on kaebajaga seonduvalt registreeritud juhtum nr 2502,11,0097696 ja selle kohta on kaebajale saadetud teave
13.jaanuari 2020 kirjaga. 26. veebruari 2020. a kirja koostaja on käsikirjalisest tekstist juhtumi eelviimase numbrina lugenud välja 8, mistõttu ta politsei andmekogust juhtumile (nr 2502,110097686) vastet ei leidnud ja oma vastuses ka nii märkis. Kuna 13. jaanuari 2020. a vastuses oli kaebajale selle juhtumiga seotud teave juba väljastatud, siis ei ole teabenõue selles osas täitmata. Kuigi 5. oktoobri 2015. a juhtumiga seoses on vastustaja 26. veebruaril 2020 kaebajale vastanud, et juhtum ei ole kaebajaga seotud, mistõttu talle andmeid ei väljastata, siis nähtub asja materjalidest, et 13. jaanuaril 2020 on vastustaja kaebajale siiski selgitanud, et „05.10.2015 on registreeritud juhtum nr 3140,15,0059832 selle kohta, et teataja sõnul on ta Pärnus Sulevi xxx majas ja ei saa välja. Teataja arvates on tema joobes poeg X ukseluku kinni toppinud. Kohapeal käinud politsei sõnul olid vanainimese käed lihtsalt nõrgad ja lukk käib raskelt.“ (dtl 228). Seega on kaebaja ka selle juhtumi kohta PPA-lt teabe saanud. Samuti on vastustaja kaebajale täiendavalt selgitanud 20. oktoobri 2015. a juhtumiga seonduvat. Nii on PPA 13. jaanuaril 2020 edastanud kaebajale teabe, et „20.10.2015 on registreeritud juhtum nr 3140,15,0063094 selle kohta, et kella 18.00 paiku Pärnu linnas Sulevi tn xxx eramus tungis konflikti käigus alkoholijoobes X kallale oma poolõele, tõugates kannatanut kätega rindkeresse ja tirides juustest, tekitades sellise tegevusega füüsilist valu. Antud juhtumi kohta on 21.10.2015 alustatud kriminaalmenetlus nr 15,2670,01035 karistusseadustiku §121 lg2 p2 tunnustel. 12.02.2016 on koostatud kohtueelse menetluse kokkuvõte ja kriminaalasi saadetud prokuratuuri.“ (dtl 228-229). PPA on 13. jaanuaril 2020 kaebajat teavitanud ka 12. aprilli 2017. a juhtumist, selgitades, et „12.04.2017 on registreeritud juhtum nr 2670,17,0004117 selle kohta, et teataja X’i sõnul on Pärnus Sulevi tn xxx tema elukohast varastatud sinist värvi dokumentide mapp, milles olid testamendid ja teised olulised dokumendid.“ (dtl 230). Kokkuvõtvalt on vastustaja kõigi 14. juhtumi kohta teatud osas informatsiooni edastanud.
21.Kaebajale väljastati koos 26. veebruari 2020. a kirjaga ka väljavõtted lähisuhtevägivalla infolehtedest, mis sisaldasid kaebaja andmeid. Lähisuhtevägivalla infolehed on 26. septembrist 2015, 2. oktoobrist 2015, 23. novembrist 2015, 5. jaanuarist 2016, 3. märtsist 2017 ja 9. juulist 2017 (dtl 96-99). PPA selgitas kaebajale, et ülejäänud osa lähisuhtevägivalla infolehest kajastab kolmandate isikute andmeid, sh eriliigilisi isikuandmeid, mida PPA vastavalt AvTS § 14 lg-le 2 ja § 23 lg 1 p-le 1 väljastada ei või. AvTS § 14 lg 2 sätestab, et kui isik taotleb teavet, milles sisalduvad tema või kolmandate isikute juurdepääsupiiranguga isikuandmed, tuvastab
3-20-502 teabevaldaja teabenõudja isiku. Kui isik taotleb juurdepääsupiiranguga isikuandmeid kolmandate isikute kohta, teatab ta teabevaldajale teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi. PPA on 26. märtsil 2020 kaebajale täiendavalt selgitanud, et see teave on PPA poolt AvTS § 35 lg 1 p-de 11 ja 12 alusel tunnistatud asutuse siseseks informatsiooniks (dtl 109). Kohtu hinnangul on kaebajale lähisuhtevägivalla infolehed lubatud määras väljastatud ning selgitatud, mis alusel ei ole võimalik ülejäänud lähisuhtevägivalla infolehti kaebajale edastada (dtl 109).
22.Patrullilehtede osas selgitas vastustaja, et need sisaldavad juurdepääsupiiranguga teavet (nt kolmandate isikute andmeid) ning neid kaebajale väljastada ei saa. Kaebaja on nõus sellega, et kolmandate isikute andmed võib kinni katta. Samuti on vastustaja kaebajale selgitanud, et patrullilehtede peal olev info on kantud infosüsteemi eraldi juhtumite juurde, mille kokkuvõtte on samuti PPA kaebajale varem edastanud (dtl 109). Kohtul pole põhjust kahelda vastustaja kohtumenetluses antud selgitustes, et patrullilehele kannavad politseipatrulli liikmed info kõikide juhtumite kohta, millega neil vahetuse jooksul tegeleda tuleb. Seega ei sisalda patrullileht reeglina vaid ühte juhtumit. Patrullilehed võivad eelkõige sisaldada teavet, mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks AvTS § 35 lg 1 p-de 1, 51, 11, 12 ja 13 alusel, aga ka muud nimetatud paragrahvi lg-s 1 nimetatud teavet. Patrullilehtedel olev info kantakse hiljem ka politsei andmekogusse POLIS. Vastustaja on selgitanud, et on kaebajale patrullilehtedel oleva tema kohta käiva teabe väljastatud juhtumite kaupa andmekogusse POLIS kantud andmete põhjal.
23.Toimiku materjalidega on tõendatud ka see, et PPA jättis osa teabest esitamata põhjusel, et oli vastava info kaebajale juba 13. jaanuari 2020. a kirjaga nr 1.1-21/1163-2 edastanud (dtl 226231). Sellest PPA kirjast nähtub, et PPA lähtus kaebajale andmeid väljastades ka IKS § 24 lg-s 2 nimetatud asjaoludest, selgitades, et arvestades isikuandmete kaitset reguleerivates õigusaktides sätestatut andmesubjekti õigust tutvuda enda kohta käivate isikuandmetega, väljastab PPA kaebajale politsei andmebaasides olevad kaebaja kohta käivad isikuandmed, mille osas ei esine piiranguid.
24.Samuti nähtub asja materjalidest, et PPA on kaebajale 12. veebruari 2020. a kirjaga nr 1.121/1165-2 (dtl 92-93) vastanud ja väljastanud alates 2015. aastast kaebaja suhtes koostatud kainenema toimetamise ja indikaatorvahendi kasutamise protokollid, mh 26. septembrist (dtl 58-61), 2. oktoobrist (dtl 62-65) ja 20. oktoobrist 2015 (dtl 66-69); 5. jaanuarist 2016 (dtl 7477); 3. märtsist 2017 (dtl 78-81).
25.Kaebaja pöördus 10. märtsil 2020 PPA poole, tuues välja, et Karin Uibo 26. veebruari 2020. a vastuskirjas: 1) ei väljasta juhtumit numbriga 3140,15,0059832; 2) ei väljasta kõiki lähisuhtevägivalla lehti täielikult; 3) ei selgita, kuidas PPA aastatel 1989-2000 ja 2000-2017 töötles kaebajaga soetud informatsiooni, mida on PPA poolt kogutud; 4) ei väljasta patrullilehti kaebajaga seotud juhtumite kohta, kuigi on seda kohustatud tegema. PPA vastas sellele kaebaja pöördumisele 26. märtsil 2020 kirjaga nr 1.1-21/127-6 (dtl 108-111). Muuhulgas selgitas PPA, et kaebaja küsimusest, et kuidas töötles PPA kaebajaga seotud andmeid aastatel 1989-2000 ja 2000-2017 ei ole võimalik aru saada, missugust infot kaebaja täpselt soovib. PPA Lääne sisekontrollitalitusel puuduvad viited selle kohta, et kaebaja andmete töötlemisel oleks esinenud rikkumisi. Samuti selgitas PPA, et juhtumi numbriga 3140,15,0059832 sisu on kaebajale varasemalt T. Rea vastuskirjaga väljastatud. Selle juhtumi juurde midagi muud lisada ei ole, kuna sündmusele reageerinud patrullpolitseinike tagasiside on lisatud eelmainitud kirjale. Kohus nõustub vastustaja täiendavate selgitustega.
3-20-502
26.Kaebaja väidab, et PPA ei ole 26. veebruari 2020. a vastuses esitanud teavet Pärnu Linnavalitsuse dokumentidest seoses 26. septembri 2015. a ja 2. oktoobri 2015. a juhtumitega. Samuti ei ole Pärnu Linnavalitsuse vastuskirju Lääne PPA pöördumisele. Vastustes ei ole ka
23.novembri 2015. a juhtumiga seoses Pärnu Linnavalitsuse esitatud dokumente ja vastust sellele. Kõik need dokumendid puudutavat kaebajat otseselt. Esmalt märgib kohus, et kaebaja teabenõudest ei ole võimalik järeldada, et kaebaja soovis PPA-lt ka Pärnu Linnavalitsuse dokumente, linnavalitsust ei ole teabenõudes sõnagagi mainitud. Pealegi nähtub kaebaja selgitustest, et kaebaja on linnavalitsuselt vastavad dokumendid juba välja nõudnud, sest kohtule esitatud dokumentides on kaebaja selgitanud, et „K. Uibo peab esitama patrullilehed, kuna K. Uibo esitatud teave juhtumite kirjelduses erineb olulisel määral Pärnu Linnavalitsuse saadetud teabest seoses 26. septembri, 2. oktoobri ja 23. novembri 2015. a juhtumitega“.
27.Kohtu hinnangul ei olnud käesoleval juhul vastustajal õigusaktidest tulenevat kohustust kaebaja nõutud teavet täies mahus väljastada, kuivõrd seda takistas juurdepääsupiirang. Seetõttu ei ole vastustaja sellise teabe esitamisest õigusvastaselt keeldunud. Tulenevalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-test 1 ja 2 võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Käesoleval juhul see nii ei ole. Eeltoodule tuginedes jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse PPA kohustamiseks väljastada teave.
28.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja 18. detsembri 2020. a määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
29.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.