L kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses kinnipidamistingimustega perioodil 15.02.2017–11.05.2018
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 21.01.2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
L määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja – L Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.01.2021. a määruse resolutsiooni p 2 peale osas, millega halduskohus tagastas kaebuse kahju hüvitamise nõudes perioodi 15.02.–12.05.2017 osas, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 alusel.
2.Asendada avaldatavas määruses määruskaebuse esitaja nimi tähemärgiga L.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
1.Tartu Maakohus võttis määruskaebuse esitaja 04.01.2017. a määruse alusel vahi alla seoses kriminaalasjas nr 16260100099 esitatud kuriteokahtlustusega.
2.Lõuna Ringkonnaprokuratuur kohaldas 04.01.2017. a määrusega määruskaebuse esitaja suhtes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 1431 ja Vangistusseaduse (VangS) §-s 102 sätestatud lisapiiranguid.
3.Tartu Maakohus pööras 15.02.2017. a määrusega täitmisele määruskaebuse esitajale Tartu Maakohtu 25.05.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-4881 mõistetud karistuse ära kandmata osa. Karistuse kandmise algust arvestati alates 15.02.2017. Maakohtu määrus jõustus 31.03.2017 ja see edastati Tartu Vanglale 04.04.2017.
4.Lõuna Ringkonnaprokuratuur tühistas 04.04.2017. a määrusega kriminaalasjas nr 16260100099 määruskaebuse esitaja suhtes Tartu Maakohtu 04.01.2017. a vahistamismäärusega kohaldatud tõkendi vahistamine. Sama määrusega kehtestas prokuratuur määruskaebuse esitaja suhtes lisapiiranguid kuni kriminaalasja menetluse lõpuni. Määrus edastati täitmiseks Tartu Vanglale.
5.Tartu Maakohus tühistas 10.05.2018. a määrusega kriminaalasjas nr 1-17-6021 määruskaebuse esitajale KrMS § 1431 lg 1 alusel kohaldatud ning määruse tegemise ajal kehtinud lisapiirangud.
6.Määruskaebuse esitaja esitas 13.05.2020 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovis kahju hüvitamist 6770 eurot seoses kinnipidamistingimustega perioodil 15.02.2017– 11.05.2018.
7.Tartu Vangla jättis 13.07.2020. a otsusega nr 1-13/96-2 määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse perioodi 15.02.–12.05.2017 osas läbi vaatamata ja perioodi 13.05.2017– 11.05.2018 osas rahuldamata. Vangla hinnangul oli kahju hüvitamise taotlus perioodi 15.02.– 12.05.2017 osas esitatud tähtaega ületades ja tähtaja ennistamiseks ilmselgelt mõjuvat põhjust ei esinenud.
8.Määruskaebuse esitaja esitas 10.08.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks summas 6770 eurot, kuna vangla alandas ajavahemikul 15.02.2017–11.05.2018 väidetavalt tema väärikust ja kahjustas tervist. Määruskaebuse esitaja hinnangul oli ta alates 15.02.2017 süüdimõistetu ehk vangistusseaduse tähenduses kinnipeetav ning määruskaebuse esitajale oleks tulnud tagada kõik kinnipeetava õigused. Määruskaebuse esitaja õiguste rikkumine lõppes 11.05.2018, kui ta paigutati lahtisesse sektorisse E-12. Vangla oli kohustatud tagama määruskaebuse esitajale lisapiirangutest olenemata kõik muud õigused, mis süüdimõistetule laienevad. Halduskohtu määrus
9.Tartu Halduskohus võttis 21.01.2021. a määrusega menetlusse kaebuse kahju hüvitamise nõudes perioodi 13.05.2017–11.05.2018 eest (resolutsiooni p 4) ning tagastas kaebuse kahju hüvitamise nõudes perioodi 15.02.–12.05.2017 eest ja Tartu Vangla 13.07.2020. a otsuse nr 1-13/96-2 osalise tühistamise ja kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks kohustamise nõudes (resolutsiooni p 2).
10.Halduskohus tagastas kahju hüvitamise nõude perioodi 15.02.–12.05.2017 eest HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna määruskaebuse esitaja ei olnud kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda kohtu poole vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktikas mõistetakse seda nii, et taotluse tagastamise korral hindab kohus selle õiguspärasust ning kui vangla on kahju hüvitamise taotluse jätnud läbi vaatamata õigusvastaselt, loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks (RKHKm 02.05.2016, 3-3-1-17-16, p 12). Kui taotluse tagastamine oli õiguspärane, siis kinnipeetaval kohtule kaebuse esitamise õigust ei ole.
11.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 6 p 1 kohaselt tagastab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. Halduskohtu hinnangul tagastas vastustaja õiguspäraselt määruskaebuse esitaja taotluse seda läbi vaatamata.
Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.
12.Kohtupraktikas on leitud, et isiku kinnipidamine on jätkuv tegevus, mille kestel võivad tingimused muutuda. Jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg hakkab kulgema enne toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahjust teada varem ja kannatanul on teada kahjunõuet õigustavad asjaolud sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kaebus (RKHKo 14.06.2017, 3-3-1-15-17, p 11). Määruskaebuse esitaja viibis alates Tartu Vanglasse saabumistest ehk alates 06.01.2017 tingimustes, mida ta heidab vanglale ette 13.05.2020 esitatud kahju hüvitamise taotluses. Määruskaebuse esitaja vangistus pöörati täitmisele 15.02.2017. a kohtumäärusega, mis jõustus 31.03.2017, need asjaolud pidid määruskaebuse esitajale teada olema. Halduskohtu hinnangul pidi määruskaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada saama kohe, kui ta pidas oma staatust muutunuks. Määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotlust saab pidada tähtaegseks selle esitamisele eelnenud kolme aasta osas. Varasema perioodi osas pöördus määruskaebuse esitaja vangla poole hilinenult ehk ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
13.Halduskohus tagastas kaebuse Tartu Vangla 13.07.2020. a otsuse nr 1-13/96-2 osalise tühistamise ja kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks kohustamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna määruskaebuse esitajal puudus asjas ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohus leidis, et nõude esitamine ei ole vajalik määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Määruskaebus
14.Määruskaebuse esitaja esitas 03.02.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määruse p 2 ning kohustada halduskohut võtma kaebus menetlusse ka perioodi 15.02.–12.05.2017 osas.
15.Määruskaebuse esitaja märgib, et halduskohus ei teadnud, et määruskaebuse esitaja pöördus samas asjas halduskohtu poole juba 29.12.2019, lisaks läheb halduskohus vastuollu haldusasjas nr 3-19-2441 väljatooduga ning on seetõttu käitunud määruskaebuse esitajaga mitte-õiguspäraselt, jättes välja kahjunõude ajavahemiku 15.02.–12.05.2017 eest. Nimetatud periood kuulub kokku kahjunõude perioodiga 13.05.2017–11.05.2018, tegemist on ühe ja sama jätkuva tegevusega, mis vahepeal ei katkenud. Jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab kulgema, kui lõppeb kahju tekitav toiming. Lisaks palus määruskaebuse esitaja vabastada end määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21.02.2021. a määruse resolutsiooni p 2 peale. Halduskohus tagastas nimetatud määruse resolutsiooni p-s 2 kaebuse kahju hüvitamise nõudes perioodi 15.02.–12.05.2017 osas ning Tartu Vangla 13.07.2020. a otsuse nr 1-13/96-2 osalise tühistamise ja kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks kohustamise nõudes. Määruskaebuse sisust lähtudes tõlgendab ringkonnakohus määruskaebust HKMS § 2 lg 4 alusel selliselt, et määruskaebus on esitatud Tartu Halduskohtu 21.02.2021. a määruse resolutsiooni p 2 peale osas, millega halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse kahju hüvitamise nõudes perioodi 15.02.–12.05.2017 eest.
17.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
18.HKMS § 207 lg 2 alusel võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Halduskohus võttis määruskaebuse esitaja kaebuse menetlusse kahju hüvitamise nõudes perioodi 13.05.2017–11.05.2018 osas ning tagastas kaebuse samas nõudes perioodi 15.02.–12.05.2017 osas. Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitaja ei olnud perioodi 15.02.–12.05.2017 osas pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Määruskaebuse esitaja esitas 13.05.2020 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse perioodi 15.02.2017–11.05.2018 osas. Vangla jättis kahju hüvitamise taotluse perioodi 15.02.–12.05.2017 osas läbi vaatamata, sest kahju hüvitamise taotlus kõnealuse perioodi osas oli esitatud tähtaega ületades ning tähtaja ennistamiseks ilmselgelt mõjuvat põhjust ei esinenud.
19.Kohtupraktika kohaselt loetakse olukorras, kus vangla tagastab kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt, et kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata ning kinnipeetaval ei ole kohtule kaebuse esitamise õigust. Halduskohtu hinnangul tagastas vangla määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse perioodi 15.02.–12.05.2017 osas õiguspäraselt, sest taotluse esitamise tähtaeg oli möödunud ja seda ei ennistatud. Halduskohtu hinnangul pidi määruskaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada saama kohe, kui ta pidas oma staatust muutunuks. Seega saab määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotlust pidada tähtaegseks selle esitamisele eelnenud kolme aasta osas. Varasema perioodi osas pöördus määruskaebuse esitaja vangla poole hilinenult ehk ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
20.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastatakse kaebus, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tegemist ei ole ka kõrvaldatava puudusega HKMS § 120 lg 3 tähenduses. Seetõttu oli kaebuse tagastamine kõnealuses osas õiguspärane. Määruskaebuse esitaja ei ole ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses nimetanud asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla kaebuse tagastamise õiguspärasuse. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks kohtus on kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata ilmselgelt vähene ning seetõttu kuulub määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.02.2021. a määruse resolutsiooni p 2 peale osas, millega halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse kahju hüvitamise nõudes perioodi 15.02.–12.05.2017 osas, tagastamisele HKMS § 207 lg 2 alusel.
21.Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna määruskaebuse esitajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.
22.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtumääruses kaebaja nime tähemärgiga L.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.