Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.03.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-19-2383
Haldusasi
XX kaebus viivistasu otsuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.09.2020 otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX (ik XXXXXXXXXXX) Vastustaja – AS Ühisteenused (rg-kood 11052490), esindaja Berit Koks
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Ühisteenused apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada AS Ühisteenused apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.09.2020 otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta XX kaebus rahuldamata.
3.Mõista XX-lt välja AS Ühisteenused kasuks menetluskulu katteks 15 eurot. Kaebaja menetluskulud mõlemas kohtuastmes jätta tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.04.2021 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.AS Ühisteenused parkimiskontrolör koostas 26.11.2019 viivistasu otsuse nr 0261008657, kuna sõiduk Volkswagen registreerimisnumbriga XXXXXX oli 26.11.2019 kell 13.47 Tallinnas Ravi tn 2 pargitud parkimistasu maksmata. Liiklusseaduse (LS) § 188 lg 1 p 1 ja lg 8 alusel tuleb Tallinna linnale tasuda viivistasu 31 eurot.
2.XX esitas viivistasu otsuse peale vaide, mille Tallinna Transpordiamet jättis rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt oli sõiduki kontrollimise ajal 26.11.2019 kell 13.47 armatuurlauale paigutatud parkimiskell, millel oli parkimise algusajana tähistatud kellaaeg
14.50.15 minuti pikkune tasuta parkimise õigus tekib üksnes juhul, kui parkimise algusaeg on korrektselt tähistatud. Kui seda pole tehtud, tekib parkimistasu tasumise kohustus parkimise alustamise hetkest.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 26.11.2019 viivistasu otsuse nr 0261008657 tühistamiseks. Kaebaja on nõus, et kella väike osuti võinuks asuda 1–2 mm enne numbrit 2, kuid lähtudes mehaanilise kella tööpõhimõttest näitas kell ikkagi 13.50, mitte 14.50. Jääb selgusetuks, millele tugineb vastustaja väide, et kui väike osuti on täpselt 2 peal või sellest edasi ja suur osuti 10 peal, siis loetakse kellaajaks 14.50. Kaebaja vaatas parkimiskella fikseerimisel autokella ja see võis olla 3 minutit ees, seega sai pandud 13.50. Ka parkimiskontrolöril ei pruugi etalonkell olla, seega on 3-minutiline erinevus normaalne ning ainuüksi see ei tohiks kaasa tuua viivistasu määramist. Kaebaja seisukohtade õigsust kinnitavad haldusasjas nr 3-09-57 väljendatud kohtute seisukohad (Tartu Halduskohtu 12.03.2009 otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009 otsus asjas nr 3-09-57).
AS Ühisteenused palus jätta kaebuse rahuldamata.
Mootorsõiduki juht peab täitma hoolsuskohustust ja veenduma enne sõiduki juurest lahkumist parkimiskellal tähistatud parkimise algusaja õigsuses. Kui kaebaja olekski soovinud märkida parkimiskellale kellaajaks 13.50, siis ka see oleks olnud tegelikust parkimise algusajast hilisem, sest viivistasu otsus koostati kell 13.47. Kahe osutiga parkimiskellal tuleb parkimise algusaja märkimisel lähtuda mehaanilise kella tööpõhimõtetest, s.o kellaaja lugemisel hinnatakse mõlema osuti asukohta. Tunniosuti tuleks asetada täistunnile ainult kindlat täistundi tähistades. Kella väike osuti tuleks parkimiskellal asetada eelneva ja järgneva tunni vahele samasuguses ulatuses kui on tunni raames liikunud minutiseier. Sõiduki kontrollimisel puudus sõidukil tasulise parkimise õigust tõendav dokument ja mobiilsideoperaator ei kinnitanud selle sõiduki parkimist tasulisel parkimisalal, s.t parkimistasu oli maksmata.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 03.09.2020 otsusega kaebuse, tühistas viivistasu otsuse ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja 15 eurot menetluskulu katteks. LS § 187 lg 5 esimese lause kohaselt peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Kaebaja selgitas, et märkis parkimiskella näiduks 13.50, vastustaja väitel oli parkimise alustamise ajaks märgitud
14.50.Samas ei ole vastustaja väitnud, et sõiduk parkis aadressil Ravi tn 2 juba eelmise päeva lõunast. Seega oleks pidanud olema parkimiskorraldajale arusaadav, et parkimise algusajaks oli soovitud fikseerida pigem 13.50. Kuna kontrollimine toimus kell 13.47, siis järelikult toimus otsuse koostamine üsna vahetult pärast parkimise alustamist ning 15 minutit veel möödas ei 2(4)
3-19-2383 olnud. Vastustaja ei ole ka väitnud, et kaebaja oleks parkinud enam kui 15 minutit. Sellises situatsioonis oleks aga tulnud määrata viivistasu LS § 188 lg 1 p 3 või 4 alusel. Ebaõigel alusel koostatud viivistasu otsus tuleb tühistada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.AS Ühisteenused palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 03.09.2020 otsus ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Liiklusregistri andmetel on viivistasu otsuse tegemise ajal sõiduki reg nr XXXXXX vastutavaks kasutajaks olnud S OÜ. LS § 189 lg-st 2 tulenevalt puudus XX-l kaebeõigus. Kui parkimise algusaeg ei ole korrektselt tähistatud, siis ei ole võimalik tuvastada, kui kaua on sõiduk juba pargitud olnud. Kui kontrollimise ajal ei ole sõidukijuhi märgitud parkimise aeg veel saabunud, tuleb lugeda, et sõiduk on pargitud 12 või 24 tundi varem. Halduskohus järeldas valesti, et sõiduk oli pargitud vahetult enne viivistasu otsuse koostamist ning 15 minutit ei olnud möödunud. Asja materjalidest ei nähtu, et sõiduk oleks olnud tasulisel parkimisalal pargitud vähem kui 15 minutit. Kaebaja on väitnud, et soovis panna parkimiskellale kellaajaks 13.50, kuid ei ole märkinud, millal parkimist tegelikult alustati.
XX palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Sõidukit juhtis XX, kes on vastutava kasutaja S OÜ ainus juhatuse liige. Apellant ei vaidlustanud kaebeõigust esimese astme kohtus. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud selgituste juurde. Vaidlus on selles, kas parkimise õigust andva parkimiskella näit oli fikseeritud piisavalt korrektselt, mitte selles, kas parkimise algusest oli möödunud 15 minutit. Õige on kohtu seisukoht, et viivistasu tulnuks määrata LS § 188 lg 1 p 3 või 4 alusel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Halduskohtu otsus tuleb tühistada ja uue otsusega jätta XX kaebus rahuldamata.
9.LS § 187 lg 4 sätestab: „Mootorsõiduki ja selle haagise juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega.“ Õigus parkida 15 minutit tasuta tekib alates kellaajast, mis on tähistatud parkimiskellal. Isegi kui pidada õigeks kaebaja väidet, et ta märkis parkimiskellale kellaajaks 13.50, et olnud tal tasuta parkimise õigust kell 13.47, kui parkimiskontrolör fikseeris fotodega olukorra ja koostas viivistasu otsuse. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda fotodel digitaalselt fikseeritud kellaaegade õigsuses. Fotode tegemist kell 13.47 kinnitab asjaolu, et vahetult pärast seda kell 13.48 allkirjastas parkimiskontrolör digitaalselt viivistasu otsuse. Allkirjakonteineris märgitud kellaaega pole viivistasu koostajal mingil juhul võimalik manipuleerida. Eeltoodud asjaoludel on ilmne, et sõiduk oli parkimistasu maksmata pargitud enne kella 13.50. Seejuures pole
3(4)
3-19-2383 vajadust uurida, kas vastab tõele kaebaja väide, et ta parkis sõiduki kell 13.47 või oli sõiduk pargitud varem. Viivistasu otsus ei ole karistus õiguserikkumise eest, vaid kohalik maks, mis määratakse juhul, kui parkimistasu on kontrollitud kellaajal maksmata ja seda sõltumata parkija võimaliku hooletuse põhjustest kellaaja parkimiskellaga tähistamisel. Seega oli viivistasu määramine LS § 188 lg 1 p 1 alusel praegusel juhul õiguspärane.
10.Ehkki ülejäänud argumendid parkimiskellal kellaaja tähistamise korrektsuse kohta ei oma eelmises punktis märgitud põhjustel enam vaidluse lahendamisel tähtsust, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks märkida järgmist. Parkimiskellal kellaaja tähistamisel võib juhtuda, et tunniosuti ei asu täpselt sellises asendis, nagu ta peaks olema mehaanilise kella tööpõhimõtet arvestades. Sellisel juhul on oluline, et kellaaja tuvastamine oleks mõistlikule inimesele üheselt arusaadav ja välistatud oleks kellaaja mitmeti tõlgendatavus. Praeguses asjas on iseenesest võimalik sarnaselt vastustajaga mõista kellaaega selliselt, et see on 14.50 (kuna minutiosuti on 10 peal ja tunniosuti on üle 2), aga sarnaselt kaebajaga mööndustega ka nõnda, et see on 13.50 (kuna tunniosuti on lähedal 2-le). Sellistel tingimustel on parkimiskellal kellaaeg tähistatud vastuolus LS § 187 lg-test 4 ja 5 tulenevate nõuetega ning kaebajal ei saanud tekkida 15 minutit tasuta parkimise õigust ka kell
13.50.Sisuliselt samadele seisukohtadele on asunud ka Tartu Ringkonnakohus kaebaja viidatud kohtuotsuses asjas nr 3-09-57. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et viivistasu tulnuks määrata LS § 188 lg 1 p 1 asemel sama lõike p 3 või 4 alusel. Need punktid käivad tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi või selle paigaldamise puudulikkuse kohta. Parkimiskell ei ole Tallinnas tasulise parkimise õigust tõendav dokument. Tallinnas on parkimistasu maksmist tõendavaks dokumendiks parkimisautomaadi pilet (Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna linna tasuline parkimisala ja parkimistasu“ § 5 lg 1 p 2) ning kuni 01.01.2016 kehtinud redaktsioonis oli selleks ka nõuetekohaselt märgistatud ühekordne parkimispilet (sama määruse § 5 lg 1 p 1). Ülejäänud parkimistasu maksmist ja parkimisõigust tõendavad dokumendid on elektroonilised (määruse nr 30 § 5 lg 2) ega ole LS § 188 lg 1 p-de 3 ja 4 kontekstis asjakohased.
11.Kuna viivistasu määramine on õiguspärane ja kaebus jääb rahuldamata, ei muudaks kaebeõiguse küsimuse ümberhindamine asja lõpptulemust, mistõttu ringkonnakohus sellel ei peatu.
12.HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb apellandi apellatsioonimenetluse menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) välja mõista kaebajalt. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kannab kaebaja oma menetluskulu (riigilõiv 15 eurot halduskohtule kaebuse esitamisel) ise.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.