Korrakaitse › Viivistasu otsused

ja

tema

sõiduki

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

hiljemalt

11.05.2026

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-22-2680 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

mille

Tallinna

Transpordiameti hinnangul selgitas I.C vaides, et tema abikaasa parkis sõiduki 24.11.2022 kell 09.56 aadressil Tuukri tn 58 ja tasus selle eest mobiiltelefoniga rakenduse PARGI.EE vahendusel. Abikaasa ei olnud teadlik, et parkimine lõpeb automaatselt pärast nelja tunni möödumist. Töö tõttu ei saanud abikaasa oma mobiiltelefoni kasutada. Viivistasu on määratud valel õiguslikul alusel, sest parkimistasu ei jäetud maksmata. Vaide rahuldamiseks ei ole alust. LS § 188 lg 1 p 1 kohaselt teeb parkimisjärelevalvet teostav ametiisik viivistasu määramise otsuse, kui parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi. Vaidlusalune sõiduk oli viivistasu määramise ajal pargitud tasulisel valveta parkimisalal kesklinna tsoonis, kus maksumäär on 0,025 eurot iga alustatud parkimisminuti kohta (vt Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (määrus nr 30) § 6 lg 3 p 1 ja § 9 lg 2 p 1). Sõidukil puudus tasulise parkimise õigust tõendav tõend ning mobiilsideoperaator ei kinnitanud sõiduki parkimist kõnealusel tasulisel parkimisalal, s.o parkimistasu oli maksmata. Viivistasu määr on kooskõlas LS § 188 lg-ga 8 ja määruse nr 30 § 13 lg-ga 1. Määruse nr 30 § 4 lg 7 kohaselt peab sõidukijuht mobiilside- või parkimisoperaatori kaudu parkimistasu tasumisel juhinduma teenust pakkuva operaatori juhistest. Seega on parkijal hoolsuskohustus. I.C-l on võimalik küsida mobiilsideoperaatorilt, kas mobiiltelefoniga parkimisega oli sel päeval probleeme ning vea ilmnemisel taotleda tekitatud kahju hüvitamist.

2(5)

3-22-2680

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3(5)

3-22-2680 I

3-22-2680 süüd. Seega pole asja lahendamisel tähtsust, kas kaebaja abikaasa jättis parkimistasu maksmata tahtlusest, hooletusest või muul põhjusel. Ringkonnakohus märgib siiski, et parkimistasu nõutavas määras ja suuruses tasumise eest vastutab sõiduki omanik (LS § 187 lg 4). Kui sõiduk pargitakse Tallinnas avalikul tasulisel parkimisalal ja parkija otsustab maksta parkimistasu mobiilside- või parkimisoperaatori vahendusel, tuleb tal tutvuda teenust pakkuva mobiilside- või parkimisoperaatori juhistega ning nendega arvestada (määruse nr 30 § 4 lg 7). Siinsel juhul puuduvad tõendid ja kaebaja ei väida, et tema abikaasale ei olnud asjakohased juhised, sh teave vaikimisi seatud parkimislimiidi ja selle muutmise võimaluse kohta, kättesaadavad (vt ka vastustaja apellatsioonkaebuse lisad 2–4). Samuti ei nähtu, et vastustaja oleks kaebajat kuidagi eksitanud või muul viisil eksinud hea halduse põhimõtte vastu.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.