Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-16-17361 on müünud sõiduauto ilma hageja nõusolekuta. Hageja esitas Maanteeametile 01.11.2016.a e-kirja teel päringu, saamaks teada, mis kuupäeval registreeriti sõiduk R. H.u nimele ja kas R. H. on teinud 2016. aastal tehinguid sõidukiga seoses. Maanteeametilt saadud vastuses selgus, et sõiduk registreeriti R. H.u nimele 19.08.2013.a ning R. H. on sõlminud 18.10.2016.a müügilepingu sõiduki võõrandamiseks. Seega hageja sai 01.11.2016.a teada, et R. H. on ilma hageja teadmata ja nõusolekuta müünud ühisvara all oleva sõiduki 18.10.2016.a. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista 2500 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Pärnu Maakohus jättis 17.11.2016.a hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama puudused hagiavaldusest. Hageja esitas 24.11.2016.a hagiavalduse täienduse, mille kohaselt hageja palub kohtul tunnistada kehtetuks 18.10.2016.a kostja sõlmitud sõiduki müügileping. Hageja teatab kohtule, et ei ole kostja 18.10.2016.a sõlmitud müügilepingut heaks kiitnud. Müügilepingust nähtub, et sõiduauto müüdi kostja elukaaslase tuttavale hinnaga 300 eurot, mis on kõvasti alla sarnaste autode turuväärtust. Sellise hinna eest oleks hageja ise kasutanud ostueesõigust ja ostnud kostjalt auto ehk siis jaganud ühisvara selliselt et hageja tasuks pool müügilepingus olevast summast ja sõiduauto jääb hageja ainuomandisse. Samuti juhib hageja tähelepanu sellele, et kostja on esitanud Maanteeametile teadlikult valeandmeid luues olukorra kus selline ebaseaduslik tehing sai vormistatud. Sõiduauto on läinud õigustamata isiku valdusesse minu tahte vastaselt. Valede andmete esitamine Maanteeametile seisnes selles, et kostja on müügilepingus kinnitanud, et sõiduauto xxx xxxxxxx kuulub tema ainuomandisse, mis ei vasta tõele. Sõiduauto osteti abielu ajal ja kuulus ühisvara alla. Pärnu Maakohus jättis 29.11.2016.a hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama puudused hagiavaldusest. Avaldus Hageja esitas 12.12.2016.a avalduse hagi tagasivõtmiseks. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud hageja esitatud avaldusega leiab, et hageja hagi tagasivõtmise avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagejal õigus hagi tagasi võtta kostja nõusolekuta, kuna hagimenetlus on eelmenetluse staadiumis. Kohus ei ole hagiavaldust menetlusse võtnud. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja avalduse kostja vastu esitatud hagi tagasivõtmiseks ning kohus jätab läbi vaatamata R. H.u hagi R. H.u vastu 2500 euro nõudes. TsMS § 424 lg 3 kohaselt kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Käesoleval juhul kostja nõusolekut hagi tagasivõtmiseks ei ole vaja, sest avaldus esitati enne eelmenetluse lõppu. Seega määrust ei ole vajalik kostjale kätte toimetada. Tulenevalt TsMS § 426 lg-st 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus

2-16-17361 TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 2 ja 4 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda, kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata hageja taotluse alusel ning kohtule teadaolevalt kostja ei ole tasunud võlgnevust. Hageja ei ole esitanud kohtule nõuetekohast hagiavaldust ning kohus ei ole hagiavaldust menetlusse võtnud. Kostjale ei ole teatatud hagiavaldusest ega menetlusest. Kohtu hinnangul kostjal ei ole käesolevas menetluses menetluskulusid tekkinud. TsMS § 150 lg 3 kohaselt valduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Hageja tasutud riigilõiv summas 250 ei kuulu hagejale tagastamisele. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Tulenevalt TsMS § 178 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav summa ületab 200 eurot. Hageja on kohtule teatanud, et hagejal puudusid menetluskulud. Seega menetluskulude kindlaksmääramise peale ei ole pooltel õigust kaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.