RV hagi ULV, MK (K) ja MB vastu lepingute tühisuse tuvastamiseks ning tahteavalduste andmise kohustamiseks ja osaühingu P vastu muudatuste tegemiseks osanike nimekirjas
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.04.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse OÜ P määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja): RV (endine nimi RV, isikukood esindajad XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post: XXX), lepinguline esindaja Indrek Nuut (e-post: XXX) Kostja IV (määruskaebuse esitaja): osaühing P (registrikood
XXXXXXXXX,
asukoht
XXX),
seadusjärgne esindaja juhatuse liige ULV; lepinguline esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar (e-post: XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Osaühing P määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 29.04.2016 määrus osas, millega maakohus jättis RV-lt OÜ P kasuks välja mõistmata menetluskulud 1 100 eurot ja teha selles osas uus määrus, millega määrata kindlaks osaühingu P menetluskulude rahaline suurus ja mõista RV-lt välja osaühingu P kasuks täiendavalt menetluskulud summas 1 100 eurot.
3.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
8.Määrata kindlaks MB menetluskulude rahaline suurus ja mõista RV-lt välja MB kasuks menetluskulud summas 2 448.30 eurot.
9.Rahuldada osaühingu P 28.03.2016 kindlaksmääramiseks osaliselt.
avaldus
menetluskulude
10.Määrata kindlaks osaühingu P menetluskulude rahaline suurus ja mõista RV-lt välja osaühingu P kasuks menetluskulud summas 1700 eurot.
11.Tasaarvestada RV ja ULV vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud (määruse p 2 ja 4) ning mõista ULV-lt RV kasuks välja menetluskulu 2 239.10 eurot (4 808.70 - 2 569.60).
12.Tasaarvestada RV ja MK (K) vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud (määruse p 2 ja 6) ning mõista MK-lt RV kasuks välja menetluskulu 2 589.70 eurot (4 808.70 – 2 219).
13.Tasaarvestada RV ja MB vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud (määruse p 2 ja 8) ning mõista MB-lt RV kasuks välja menetluskulu 2 360.40 eurot (4 808.70 – 2 448.30).
14.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb RV-l tasuda osaühingule P hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 700 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.Saata määrus pooltele.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli RV (hageja) hagi ULV (kostja I), MK (K, kostja II) ja MB (kostja III) vastu lepingute tühisuse tuvastamiseks ning tahteavalduste andmise
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-39379
kohustamiseks ning osaühingu P (kostja IV) vastu muudatuste tegemiseks osanike nimekirjas. Harju Maakohtu 29.04.2014 otsusega rahuldati hagi osaliselt; RV menetluskulud jäeti 10 % ulatuses tema enda kanda ning 30 % ulatuses ULV, 30 % ulatuses MK ja 30 % ulatuses MB kanda; ULV menetluskulud jäeti 90 % ulatuses tema enda kanda ja 10 % ulatuses RV kanda; MK menetluskulud jäeti 90 % ulatuses tema enda kanda ja 10 % ulatuses RV kanda; MB menetluskulud jäeti 90 % ulatuses tema enda kanda ja 10 % ulatuses RV kanda; osaühingu P menetluskulud jäeti RV kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2015 otsusega jäeti Harju Maakohtu 29.04.2014 otsus muutmata ning maakohtu ja apellatsiooniastme menetluskulud jaotati järgmiselt: RV menetluskulud jäid 10 % ulatuses RV kanda, 30 % ulatuses ULV kanda, 30 % ulatuses MK kanda ja 30 % ulatuses MB kanda; ULV menetluskulud jäid 10 % ulatuses RV kanda ja 90 % ulatuses ULV kanda; MK menetluskulud jäid 10 % ulatuses RV kanda ja 90 % ulatuses MK kanda; MB menetluskulud jäid 10 % ulatuses RV kanda ja 90 % ulatuses MB kanda; osaühingu P menetluskulud jäid RV kanda. Harju Maakohtu 29.04.2014 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2015 otsus jõustusid Riigikohtu 23.11.2015 määrustega, millega jäeti kostja I, kostja II ja kostja III kassatsioonkaebused menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja I, kostja II ja kostja III kanda. Kostja IV esitas 28.03.2016 Harju Maakohtule menetluskulude nimekirja: kulud esindajale 4920 eurot (41 tundi, a 120 eurot km-ta). Kostja IV kinnituse kohaselt on ta käibemaksukohustuslane, mistõttu esindajatasu on taotluses esitatud ilma käibemaksu lisamata. Maa- ja ringkonnakohus jättis kostja IV menetluskulud RV kanda, mistõttu hagejalt tuleb kostja IV kasuks välja mõista 4920 eurot. Kostja IV palub määrata menetluskuludelt ka viivist. Hageja esitas 12.04.2016 seisukoha kõigi kostjate menetluskulude kindlaksmääramise taotlustele, leides, et see pole esitatud tähtaegselt. Kuna tsiviilasi lahendati kohtukulude kindlaksmääramise vana korra järgi, pidid pooled esitama taotluse 30 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest. Seda pole tehtud. Kostjaid on esindanud kaks lepingulist esindajat, OÜ P ja ULV esindas sama esindaja. Kui kohus kostjate taotlust menetleb, siis tuleb selle kattuvusega arvestada kulude põhjendatuse kontrollimisel. Eelkõige tähendab see seda, et üks ja sama esindaja ei tutvu materjalidega erinevate esindatavate huvides kaks korda eraldi. ULV ühtlasi esindas kliendisuhtes OÜ P ning tuleb eeldada, et kogu asja arutati esindaja ja kliendi vahel ühtedel ja samadel kohtumistel. Sama põhimõte kehtib kohtuistungite topelt arvestamise kohta taotluses – neid ei saa arvestada topelt. Hageja leiab, et OÜ P suhtes esitatud taotluste läbivaatamiseks ja neile vastamiseks muude küsimuste kõrval ei kulunud esindajal üle 1,5 tunni. Seonduvalt ULV ja teiste kostjate taotlusega leiab hageja, et need on suures osas kattuvad, kuid pole alust eeldada, et asju arutati eraldi täpselt samas mahus. Samuti on mahud ülepaisutatud, sisuliselt märgivad kostjate esindajad tutvumiseks peaaegu sama palju aega kui hageja esindaja on märkinudkoostamiseks, see ei ole loogiline. Asjaga tutvumise maht võib olla 3-5 tunni raames, kostjate esitatud menetlusdokumentide koostamine nende lakoonilisust arvestades piirdub ühe tunniga dokumendi kohta. Sisulist analüüsi on esindajad teinud minimaalses mahus ning kohus peab ka seda arvestama, et kostjate menetlusdokumendid ei ole väga sisukad.
Maakohtu määrus
7.Harju Maakohus rahuldas 29.04.2016 määrusega osaühingu P 28.03.2016 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks osaühingu P menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis RV-lt välja osaühingu P kasuks
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-39379 menetluskulud summas 600 eurot; määras, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb RV-l tasuda osaühingule P hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (600 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Määruse põhjenduste kohaselt märgib kohus, et ei nõustu hageja vastuväitega nagu kostjate menetluskulude hüvitamise taotlused oleks esitatud pärast seaduses ettenähtud tähtaega.
9.Riigikohus on oma 3-2-1-147-14 lahendis asunud seisukohale, et kohtutel tuleb tõlgendada kehtivaid menetluskulude kindlaksmääramise sätteid selliselt, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 01.01.2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
10.Harju Maakohtu lahend käesolevas asjas on tehtud enne 01.01.2015 ja selles ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks maatud. Seega tuli kohtul anda õigustatud menetlusosalisele tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks, mida kostjad on järginud. Seega puudub alus kostjate menetluskulude nimekirjade arvestamata jätmiseks.
11.Kostja IV on kohtule esitanud oma menetluskulude nimekirja, millele on esitanud vastuväited. Seega tuleb kohtul kontrollida kostja IV menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
12.Kostja IV menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema menetluskulud esindaja kulust maa- ja ringkonnakohtus 4920 eurot (41 tundi). Kostja IV menetluskulud on nimekirja kohaselt järgmised: tsiviilasja materjalidega tutvumine, analüüs – 10 tundi; vastuse koostamine ja esitamine 15.08.13. – 3 tundi; kohtuistungiks ettevalmistamine – 1 tund; 23.09.13 kohtuistungil osalemine – 1 tund; hageja 03.10.13 taotluste ja analüüsiga tutvumine ja analüüs, vastuse koostamine 21.10.13 – 3 tundi; vastuse koostamine ja esitamine hageja taotlustele 15.11.13 – 2 tundi; istungiks ettevalmistamine – 0,5 tund; kohtuistungil osalemine 25.11.13 – 0,5 tundi; kohtuistungiks ettevalmistumine – 0,5 tundi; kohtuistung 27.01.14 – 1 tund; kohtu seisukohtade analüüs, hageja täiendustega tutvumine, vastuse koostamine-25.02.14 – 3 tundi; hageja 24.02.14 dokumendiga ja kohtukõne teesidega tutvumine ja analüüs, vastuse koostamine 30.03.14 – 3 tundi; kohtulahendiga tutvumine ja analüüs – 3,5 tundi; määruskaebuse koostamine ja esitamine 02.06.13 – 2 tundi; hageja apellatsioonkaebusega tutvumine, analüüs ja vastuste koostamine 28.08.14 – 7 tundi.
13.Kohus tutvunud poolte poolt menetluse käigus esitatud dokumentidega ning võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, peab kostja IV lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks 5 tunni ulatuses. Selles ulatuses olid kostja IV lepingulise esindaja toimingud kohtu hinnangul asja ajamisel põhjendatud ja vajalikud. Esindaja tasumäära 120 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) on põhjendatud (vt ka määruse p 25 põhjendused). Kohus leiab, et kostja IV esindaja ajakulu ei ole tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud, kuna kostja IV esindaja (juhatuse liige on ULV) oli ühtlasi ka kostja I esindaja ja seega topelt kulu esindajal tekkida ei saanud. Kohus võttis arvesse üksnes kostja IV punktides 11 ja 14 tekkinud kulu.
14.Seega on põhjendatud kostja IV esindaja tasu suuruseks 600 eurot (ilma käibemaksuta), mis tuleb hagejalt kostja IV kasuks välja mõista.
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-39379
15.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Kostja IV on 28.03.2016 vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale IV hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
17.Kostja IV (OÜ P) esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, palus maakohtu määruse tühistada osaliselt ja seda osas, millega kohus jättis rahuldamata OÜ P menetluskulude taotluse summas 4320 eurot. Teha uus otsus ning rahuldada OÜ P 28.03.2016 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlus täies ulatuses.
18.RV esitas antud asjas 02.10.2012 hagi ULV, MK ja MB vastu. 31.07.2013 esitas RV hagiavalduse täienduse ja taotles kohtult kaasata asja kostjana OÜ P. Kohus rahuldas taotluse ja kaasas OÜ P asja iseseisva kostjana.
19.OÜ P sõlmis Niguliste Advokaadibürooga kliendilepingu, mille alusel esindas äriühingut antud asjas vandeadvokaat Imbi Seimar kõigi seadusest tulenevate õiguste ja kohustustega. Lepingu kohaselt oli tunnitasuks 120 eurot, millele lisandus käibemaks. 01.04.2016 kirjaga kinnitas OÜ P seaduslik esindaja tööaruande õigsust ning õigusabitasu nõude summas 4920 euro õigsust.
20.28.03.2016 esitatud menetluskulud on seotud ainult kostja IV kohtumenetlusega ja põhjendatud. Esindajal ei tekkinud asjas „topelt kulusid“. Õigusabikulud tekkisid vastavalt igal menetlusosalisel, so kostjatel OÜ P ja ULV-l.
21.Nõuded ULV ja äriühingu vastu olid oma sisult ja aluselt erinevad ning mõlemad menetlusosalised kandsid advokaadibüroo ees õigusabikulud ise vastavalt õigusabilepingule. Asja materjalidest nähtuvalt esindas kohtumenetluses OÜ P tema lepinguline esindaja, mitte aga seaduslik esindaja, so juhatuse liige ULV. TsMS § 7 kohaselt on õigusmõistmisel tsiviilasjades pooled seaduse ja kohtu ees võrdsed.
22.Kohus ei ole pidanud võimalikuks pidada põhjendatud esindaja õigusabikuludeks isegi kohtuistungitel osalemist ega kohtunõuetele vastavate dokumentide koostamist.
23.Hageja nõuded kõigis kolmes kohtuastmes jäid kostja IV vastu täies ulatuses rahuldamata. Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus määras asjas kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning jättis OÜ P menetluskulud hageja kanda.
24.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui on ületatud diskretsioonipiire. Kostja IV OÜ P leiab, et antud asjas esindaja kulude ja põhjendatuse osas ületanud kohtulahendi tegemisel ilmselgelt ületanud diskretsioonipiire, mis tõi kaasa ebaõige ja põhjendamata kohtulahendi. Menetluse edasine käik
25.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks hagejale.
26.Hageja leidis vastuses määruskaebusele, et see on põhjendamatu. Kostja ei ole oma kaebuses veenvalt selgitanud, kuidas on kujunenud ja põhjendatud tema menetluskulu 4920 eurot. Menetluskulu rahalise kindlaksmääramise juures kontrollib kohus sisuliselt kulu põhjendatust, mida kohus on ka teinud. Kliendilepingu sõlmimine ei ole iseenesest
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-39379 veel kulu põhjendus. Kohtud on korduvalt rõhutanud, et menetluskulu suurus peab ka teisele poolele mõistlikult ettenähtav olema. Esindaja ebamõistlik ajakulu on kohtumenetluse poole enda riisikol. Kui mitmel menetlusosalisel on ühine esindaja, siis on kulude vähendamine selle arvelt põhjendatud, esmajoones juhul kui nõude alused erinevate menetlusosaliste suhtes ei erine üksteisest. Antud asjast on selgelt näha, et kostjal OÜ P ei ole saanud tekkida taotletud ulatuses menetluskulu. Sellise järelduseni viib tema esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahu vaatlemine. Kaebuses märgib kostja, et kohus on ületanud diskretsioonipiire, kuid ei selgita oma väidet. Kui kohtukulude põhjendatuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, siis on ka kulude vähendamine diskretsiooni piirides tehtud otsus. Diskretsiooni piiridest väljumisega oleks tegu juhul, kui kohus lahendaks siinkohal üldse mingit muud asjasse puutumatut küsimust või mõistaks kulusid välja suuremas määras kui avaldaja on taotlenud. Analüüsides kulude põhjendatust esitatud nimekirja piires, ei saa kohus väljuda diskretsiooni piiridest. Tegu võib olla diskretsiooniveaga või puuduliku põhjendamisega, kuid antud juhul hageja arvates kumbagi ei esine.
27.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
28.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja tuginedes TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 2, leiab, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja Harju Maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada. Tühistatud osas on ringkonnakohtul TsMS § 667 lg 2 alusel võimalik teha uus määrus, millega suurendada hageja poolt kostjale IV hüvitatavaid menetluskulusid ning mõista hagejalt kostja IV kasuks täiendavalt menetluskuludena välja 1100 eurot.
29.Käesoleval juhul vaieldakse selle üle, kui suured on kostja IV põhjendatud ja vajalikud kohtuvälised menetluskulud (kulud esindajale). Sealjuures on hageja esitanud vastuväiteid nii kostja I (ULV) kui kostja IV (OÜ P) poolt esitatud menetluskulude nimekirjadele, leides, et menetluskulude põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada asjaoluga, et kostjaid I ja IV esindas ühine esindaja (V kd, tlk 213). Maakohus on rahuldanud kostja I poolt esitatud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks õigusabiga seotud osas tervikuna, jättes kostja IV taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata, kuna topelt kulu kohtu arvates esindajal tekkida ei saanud.
30.Maakohtu määruse on vaidlustanud ainult kostja IV ja seda osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja IV avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 4320 euro suuruses osas. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu määrus jõustunud osas, milles kohus rahuldas kostja IV avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt (so 5 tunni osas, kokku summas 600 eurot) ning kostjat I puudutavas osas.
31.TsMS § 662 lg 1 p 3 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega. Eeltoodust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust ainult vaidlustatud ulatuses.
32.TsMS § 175 lg 1 1. lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
33.Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-171-12, p 13).
34.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on kostja IV menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire.
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-39379
35.Ringkonnakohus nõustub eeltoodud väitega järgnevatel põhjustel: iseenesest on õige hageja seisukoht, et kohtul tuli kostja I ja kostja IV menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotluste menetlemisel menetluskulude põhjendatuse kontrollimisel arvestada kattuvusega tulenevalt ühise esindaja olemasolust. Ringkonnakohus leiab, et arvestades seda eripära, et kostjal I ja kostjal IV oli ühine esindaja, tulnuks kostja I ja kostja IV menetluskulusid hinnata toimingute lõikes kummagi kostjaga seonduvas osas ja selgelt eristada iga toimingu puhul kummalegi kostjale osutatud õigusabile kulunud aega. Kostjad valis hageja ise, seega pidi hageja arvestama ka sellega, et igal kostjal võivad tekkida menetluse tõttu omad kulud. Sellist mõtteviisi toetab ka TsMS § 207 lg 2 1 lause, mille kohaselt osaleb iga hageja või kostja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Asjaolu, et mitmel kostjal (või hagejal) on olnud ühine esindaja, saab arvestada esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1158-12, p 14). Seega tuli kummagi kostja puhul hinnata, kui palju töötas esindaja konkreetse esindatava heaks seoses tema huvide kaitsmisega, kas esindatavate positsioonid langesid kokku või olid nende vastu esitatud nõuded erinevad. Töö mahtu on võimalik hinnata mh selle kaudu, kui erinevad või sarnased on kostjate nimel koostatud menetlusdokumendid ning millises mahus tuleb kummagi kostja huvide kaitseks läbi töötada erinevaid menetlusdokumente. Maakohus eelnevast lähtunud ei ole.
36.Seoses diskretsioonipiiride ületamisega analüüsib ringkonnakohus järgnevalt kostja IV menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust nende toimingute lõikes, mille osas maakohus leidis, et topelt kulu esindajal tekkida ei saanud.
37.Tsiviilasja materjalidega tutvumine, analüüs - 10 tundi. Tsiviilasja materjalide kohaselt esitati hagi terviktekst (koos nõudega kohustada OÜ P juhatust osanike nimekirjas muudatuste tegemiseks) maakohtule 29.10.2012 (II kd, tlk 45-54), maakohus võttis hagi menetlusse 08.01.2013 (II kd, tlk 136) ning kaasas OÜ P menetlusse kostjana 12.08.2013 määrusega (III kd, tlk 25). Ringkonnakohus leiab, et kuigi kostja I ja kostja IV ühine esindaja oli kostja IV kaasamise ajaks hagimaterjaliga tutvunud ning kostja I eest ka maakohtule vastanud, tuli esindajal pärast kostja IV kaasamist hagi analüüsida ka seoses kostjaga IV. Arvestades hagist nähtuvat, kostja IV vastu suunatud nõude sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus eeltoodud ajakulust põhjendatuks ja vajalikuks 1 tundi.
38.Vastuse koostamine ja esitamine 15.08.13 – 3 tundi. Arvestades kostja IV vastuse sisu ja mahtu (III kd, tlk 39) peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0,5 tundi.
39.Kohtuistungiks ettevalmistamine – 1 tund ja 23.09.13 kohtuistungil osalemine – 1 tund. Tsiviilasja materjalide kohaselt kestis istung kokku 1 tunni ning tegu oli eelistungiga (III kd, tlk 48). Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd tegemist oli eelistungiga, ei saanud esindajal selle ettevalmistamiseks kostjaga IV seoses aega kuluda rohkem kui 0,5 tundi. Kohtuistungil osalemisele kulunud aeg tuleb jagada vastavalt esindatavate arvule, sest esindaja ajakulu istungile puudutab mõlemat kostjat ega saa olla suurem tegelikult kulunud ajast. Praegusel juhul nähtub tsiviilasja materjalidest aga see, et esindaja on läbivalt kummagi esindatava esindamise eest istungitel taotlenud kulude hüvitamist kogu istungile kulunud aja eest. Kohtuistungil osalemisele kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks peab ringkonnakohus 0,5 tundi.
40.Hageja 03.10.13 taotluste ja analüüsiga tutvumine ja analüüs, vastuse koostamine 21.10.13 – 3 tundi. Arvestades taotluste sisu (III kd, tlk 53-55), esitatud vastuse sisu ja mahtu (III kd, tlk 59-60) ning asjaolu, et kostja I ja kostja IV vastused eelnimetatud taotlustele on positsioonidest tulenevalt olnud erinevad, peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1,5 tundi.
41.Vastuse koostamine ja esitamine hageja taotlustele 15.11.13 – 2 tundi. Kuna sellise kuupäevaga menetlusdokument ei ole tsiviilasja materjalidest tuvastatav, ei ole eelnimetatud kulu põhjendatud ega vajalik.
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-39379
42.Istungiks ettevalmistamine – 0,5 tundi; kohtuistungil osalemine 25.11.13 – 0,5 tundi. Tsiviilasja materjalide kohaselt kestis istung kokku 35 minutit ning tegemist oli eelistungiga (III kd, tlk 70). Analoogselt eelpool käsitletuga, peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks seoses istungi ettevalmistamisega 15 minutit ja seoses istungil osalemisega 15 minutit, so kokku 0,5 tundi.
43.Kohtuistungiks ettevalmistumine – 0,5 tundi; kohtuistung 27.01.14 – 1 tund. Tsiviilasja materjalide kohaselt kestis istung kokku 49 minutit ja tegemist oli eelistungiga (IV kd, tlk 8). Analoogselt eelpool käsitletuga, peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks seoses istungi ettevalmistamisega 15 minutit ja seoses istungil osalemisega 25 minutit.
44.Hageja 24.02.14 dokumendiga ja kohtukõne teesidega tutvumine ja analüüs, vastuse koostamine 30.03.14 – 3 tundi. Arvestades 24.02.14 menetlusdokumendi (IV kd, tlk 1113) ja kohtukõne teeside (IV kd, tlk 15-17) sisu kostjat IV puudutavas osas ning esitatud vastuse (IV kd, tlk 24) sisu ja mahtu peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tundi.
45.Kohtulahendiga tutvumine ja analüüs – 3,5 tundi. Arvestades maakohtu otsuses (IV kd, tlk 37-42) kostjat IV puudutava osa mahtu, peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tundi.
46.Hageja apellatsioonkaebusega tutvumine, analüüs ja vastuste koostamine 28.08.14 – 7 tundi. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu (IV kd, tlk 73-75) ja esitatud vastuse sisu ja mahtu (V kd, tlk 40-41) peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2 tundi.
47.Kokku peab ringkonnakohus kostjale IV osutatud õigusabi täiendavalt põhjendatuks 9 tunni ja 10 minuti osas.
48.Kostja IV esindaja tunnitasu määra (120 eurot ilma käibemaksuta, V kd, tlk 186-187) osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, leides, et tsiviilasja keerukust arvestades saab seda pidada põhjendatuks ning ühtlasi on see vastavuses ka Riigikohtu praktikas väljakujunenud esindajatasu määraga, mille kohaselt on peetud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-39-16, p 13).
49.Eeltoodust tulenevalt moodustavad kostja IV täiendavalt põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 1100 eurot (9 tundi 10 minutit x 120 eurot).
50.Maakohus pidas kostjale IV osutatud õigusabi põhjendatud ajakuluks 5 tundi. Liites sellele ringkonnakohtu poolt täiendavalt põhjendatuks ajakuluks peetava 9 tundi ja 10 minutit, moodustab kostjale IV osutatud õigusabi põhjendatud ajakulu seega kokku 14 tundi ja 10 minutit, kokku kogusummas 1700 eurot (14 tundi 10 minutit x 120 eurot).
51.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Iko Nõmm kohtunik kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.