Võlaõigus › Võõrandamislepingud

andma tahteavaldused asjaõiguslepingute

sõlmimiseks, millega XXX annab XXX ja XXX (ühisomandisse) üle 1⁄2 mõttelist osa ja XXX annab XXX ja XXX (ühisomandisse) üle 1⁄2 mõttelist osa alljärgnevatest kinnisomanditest: 3.1 Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisomandist; 3.2 Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisomandist; 3.3 Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisomandist; 3.4 Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisomandist; 3.5 Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisomandist; 3.6 Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisomandist; 3.7 Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisomandist; 3.8 Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisomandist; 3.9 Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisomandist; 3.10 Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX

kantud kinnisomandist; 3.11 Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisomandist; 3.12 Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisomandist.

andma tahteavaldused, millega alljärgnevate

registriosade teisest (2.) jaost kustutatakse XXX ja XXX omandit tõendavad kanded ning kantakse sisse ühisomanikena XXX ja XXX: 4.1 Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna registriosa nr XXX; 4.2 Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna jaoskonna registriosa nr XXX; 4.3 Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX; 4.4 Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX; 4.5 Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX; 4.6 Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX; 4.7 Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX; 4.8 Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX; 4.9 Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX; 4.10 Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX; 4.11 Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX; 4.12 Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX.

12 782

eurot) üle XXXle ja XXXle (ühisomandisse).

eurot) üle XXXle ja XXXle (ühisomandisse).

tasuda

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata riigilõivu summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

jõustumisest

alates

kuni

täitmiseni

tasumata

riigilõivu

summalt

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

alates

kuni

täitmiseni

tasumata

riigilõivu

summalt

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt registreeriti XXX(hageja) ja XXX (kostja I) abielu XXX. Abielu lahutati Harju Maakohtu 06.09.2012 otsusega. Tulenevalt abielusuhtest usaldas hageja kostjat I ning andis temale 19.09.2003 notariaalse üldvolikirja. 23.02.2012 sõlmitud kinkelepinguga kinkisid hageja ja kostja I XXX (kostja II) ning XXX(kostja III) järgnevad hageja ja kostja I ühisvarasse kuulunud kinnisasjad: • XXXasuva korteriomandi (registriosa nr XXX); • XXXasuva korteriomandi (registriosa nr XXX); • XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX); • XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX); • XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX); • XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX); • XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX);

• • • • •

XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX); XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX); XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX); XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX); XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX).

Tehingu tegemisel esindas hagejat kostja I. 23.02.2012 sõlmitud osaühingu osa kinkelepinguga kinkisid hageja ja kostja I kostjale II ning kostjale III Osaühingu XXX osa. Kinkelepingu sõlmimisel esindas hagejat kostja I. Kinkelepingud sõlmiti hageja teadmata. Kinkelepingutega muutus hageja sisuliselt varatuks. Hageja leiab, et kinkelepingute eesmärgiks oli vara väljaviimine ühisvarast. Samuti oli kinkelepingute eesmärgiks see, et hageja nõustuks tema jaoks ebasoodsa ühisvara jagamise kokkuleppega. Tehingutel puudub muu loogiline seletus. Hageja leiab, et kinkelepingud (sh asjaõiguslepingud) on tühised, kuna on vastuolus heade kommetega. Hageja hinnangul on kinkelepingud ka näilikud. Nimelt sõlmisid hageja ja kostja I pärast kinkelepinguid ühisvara jagamise kokkuleppe. Kuna kostja I käsitles kinke teel võõrandatud vara abieluvarana, näitab see seda, et vara tegelikult ei võõrandatud. Hageja tühistab ühisvara jagamise kokkuleppe, kuna see on sõlmitud eksimuse tulemusena. Kinkelepingute tühisus võib tuleneda ka perekonnaseaduse (PkS) §-ist 31, kuna hageja tahe ei olnud võõrandada kogu ühisvara tasuta. Ühtlasi tühistab hageja kinkelepingud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 131 lg 1 alusel, kuna tehingu tegemisel rikkus kostja I esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis on vastuolus esindatava huvidega. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tuvastada vaidlusaluste korteriomandite võõrandamislepingute tühisuse nii kinkelepingu kui käsutustehingu osas. Samuti palus hageja parandada kinnistusraamatu kandeid nii, et kustutada kinnistusraamatust kostja II ja kostja III ning ennistada eelnev omaniku kohta käiv kanne või kohtu äranägemisel kanda kinnistusraamatusse kõikide korteriomandite ühisomanikuna hageja ja kostja I. Alternatiivselt palus hageja tuvastada korteriomandite võlaõiguslike kinkelepingute tühisuse ning kostja I, kostja II ja kostja III kohustuse anda nõusolek asjaõigusliku käsutustehingu tagasitäitmiseks ja asendada nende nõusolek kõikide korteriomandite tagasikandmiseks hageja ja kostja I ühisomandisse kohtuotsusega. Lisaks palus hageja tuvastada osaühingu XXX osa võõrandamistehingu tühisuse nii kinkelepingu kui käsutustehingu osas. Samuti palus hageja kohustada osaühingu XXX juhatust muudatuse tegemiseks osanike nimekirjas, et kustutada osanike nimekirjast kostja II ja kostja III ning ennistada osanike nimekirjas ainuosanikuna hageja. Alternatiivselt palus hageja tuvastada võlaõigusliku kinkelepingu tühisuse ja tuvastada kostja II ja kostja III kohustus anda nõusolek osaühingu XXX osa võõrandamise asjaõigusliku käsutustehingu tagasitäitmiseks ja vastava muudatuse tegemiseks osaühingu XXX osanike nimekirjas.

Kostjate vastused Kostja I vaidles hagile vastu. Omandi üleandmine ei saa olla üheaegselt näilik ning heade kommetega vastuolus. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et tehingud on tühised. Kostja I on lähtunud hagejaga sõlmitud kokkulepetest ning hageja antud volikirjast. See vara, mille kostja I ära kinkis pidi poolte kokkuleppe järgi jääma kostjale I. Kostja I ei ole rikkunud esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Tehingute tagasitäitmine tähendab endise olukorra ennistamist, mitte uue olukorra tekitamist, mida taotleb hageja. Tegemist oli hageja ja kostja I ühisvaraga, mitte hageja lahusvaraga. Kuna kinkelepingute tagajärjel tehtud õigusmuudatused olid äriregistris ja kinnistusraamatus nähtavad 2012 veebruaris, siis ei ole hageja tehingu tühistamise avalduse esitamisel pidanud kinni 6kuulisest tähtajast. Hageja nõuded on aegunud. Kostjad II ja III vaidlesid hagile vastu. Hageja on volikirja väljastamisega andnud vara võõrandamiseks nõusoleku. Kuna kinkelepingud ja asjaõiguslepingud kehtivad, siis on hageja nõuded alusetud. Hageja ei saa kostja I nimel tehingut tühistada. Hagi on aegunud. Kostja IV vaidles hagile vastu. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, mis oleks aluseks osaühingu osa kinkelepingu tühisuse tuvastamiseks. Hageja oli väljastanud kostjale I volikirja, mille alusel oli kostjal I õigus osaühingu osa võõrandamislepingut sõlmida. Kuna osaühingu osa kuulus hageja ja kostja I ühisvarasse, siis on alusetu hageja nõue kanda ta äriregistrisse äriühingu osa ainuomanikuna. Hageja nõue on aegunud. Kohtu põhjendused Hageja ja kostja I abielu sõlmiti 22.11.1991 ja lahutati Harju Maakohtu 06.09.2012 otsusega. 19.09.2003 andis hageja kostjale I volikirja, millega muuhulgas volitas kostjat I sõlmima kinkelepinguid (I kd lk 11 -12). 23.02.2012 sõlmitud kinkelepinguga kinkisid hageja ja kostja I kostjale II ning kostjale III võrdsetes mõttelistes osades järgmised korteriomandid: • XXXasuva korteriomandi (registriosa nr XXX); • XXXasuva korteriomandi (registriosa nr XXX); • XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX); • XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX); • XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX); • XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX); • XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX); • XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX); • XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX); • XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX); • XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX); • XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX). Kinkelepingu sõlmimisel esindas hagejat kostja I (I kd lk 106 – 119). 23.02.2012 sõlmiti osaühingu XXX osa kinkeleping. Kinkelepingus jagasid hageja ja kostja I Osaühingu XXX 400 000 kroonise nimiväärtusega osa kaheks võrdse nimiväärtusega osaks

ning kinkisid ühe osa nimiväärtusega 200 000 krooni kostjale II ja teise osa nimiväärtusega 200 000 krooni kostjale III. Kinkelepingu sõlmimisel esindas hagejat kostja I (I kd lk 120 -124). Äriregistri väljavõttest nähtub, et kostjale II ja kostjale III kummalegi kuulub osa nimiväärtusega 12 782 eurot. 10.08.2012 sõlmisid hageja ja kostja I põhimõttelise kokkuleppe ühisvara jagamiseks (I kd lk 13-15). Lepingu kohaselt kehtib kokkulepe kuni 12.09.2012. Selles kokkuleppes on hageja ja kostja I leppinud kokku, milline osa ühisvarast jääb hagejale ja milline kostjale I. Kokkuleppe esemeks olid muuhulgas ka kinkelepingu esemeks olnud korterid, samuti Osaühingu XXX osa. Asja materjalidest selgub, et lõpliku kokkuleppeni hageja ja kostja I ühisvara jagamises ei jõudnud ning kokkuleppel ühisvara ei jagatud. Pooled ei vaidle selle üle, et käesoleva vaidluse esemeks olevad korteriomandid ning Osaühingu XXX osa kuulusid hageja ja kostja I ühisvara hulka. Hageja hinnangul on tehingud näilikud. TsÜS § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kinkelepingute näilikust. Kohus leiab, et kuna 10.08.2012 kokkuleppes (s.o mitu kuud pärast kinkelepingute sõlmimist) pidas kostja I vaidlusaluseid kortereid ning Osaühingu XXX osa ühisvarasse kuuluvateks, siis järeldub sellest, et kostja I soovis kinkelepingutega jätta üksnes muljet sellest, et korteriomandid ja osaühingu osa on ühisvara koosseisust välja läinud. Samas eeldab tehingu näilikuks lugemine seda, et tehingu mõlemad pooled soovivad, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Puuduvad tõendid, et ka kostjate II ja III tahe oleks olnud suunatud õigusnäivuse tekitamisele. Kostjad II ja III ei ole 10.08.2012 kokkuleppe osapoolteks. Samuti ei ole esitatud muid tõendeid, mis kinnitaksid seda, et ka kostjate II ja III tahe oli suunatud üksnes mulje tekitamisele kinkelepingute olemasolust. Eeltoodust tulenevalt ei ole tehingute näilikkus tõendatud. Kohus leiab, et kinkelepingud ei ole tühised ka PkS § 31 lg 1 alusel, mis sätestab, et abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Kuna kostja I tegi tehingud hageja väljastatud volikirja alusel (mis lubas kinkelepingute sõlmimist), siis ei ole lepingud tühised PkS § 31 lg 1 järgi. Hageja on esitanud hagiavalduses tehingute tühistamisavalduse TsÜS § 131 lg 1 alusel. TsÜS § 131 lg 1 sätestab, et esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Kohus leiab, et hageja ei saa lepinguid tühistada, kuna lepingutes osales kinkija poolel kaks isikut (hageja ja kostja I). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 192 lg 1 sätestab, et kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad taganemisõigust teostada üksnes ühiselt. Kuigi see käib lepingust taganemise kohta, on kohtu hinnangul võimalik seda sätet

analoogia alusel rakendada ka tehingu tühistamise korral. Kuna kostja I ei ole kinkelepinguid tühistanud, siis ei saa hageja üksinda lepinguid tühistada. Hageja on tuginenud ka sellele, et lepingud on heade kommetega vastuolus. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05 (p 23) märkinud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu. Maakohus leiab, et vaidlusaluste kinkelepingute eesmärgiks oli vara kõrvaletoimetamine ühisvara koosseisust eesmärgiga halvendada hageja varalist olukorda. Kohtu hinnangul on see tõendatud 10.08.2012 ühisvara põhimõttelise jagamise kokkuleppega, mille punkti 1 kohaselt on osa ühisvarast vormistatud kostja II ja kostja III nimele. Samuti nähtub kokkuleppest, et mitu kuud pärast kinkelepingute sõlmimist pidas kostja I vaidlusaluseid kortereid ning Osaühingu XXX osa faktiliselt ühisvarasse kuuluvaks varaks. Sellest järeldub, et kostja I soov oli vara formaalne üleandmine kostjale II ja kostjale III selleks, et seda ei saaks ühisvarana jagada või et hageja lepiks temale ebasoodsa ühisvara jagamise kokkuleppega. Kohus märgib ka, et ebaõige on kostja I väide nagu olnuks hageja ja kostja I leppinud kokku selles, et kinkelepingute esemeks olnud vara jääb ühisvara jagamise tulemusena kostjale I. 10.08.2012 kokkuleppest nähtub, et mitmed vaidlusalused korterid pidid jääma hagejale. Kohus on seisukohal, et kuna kinkelepingute eesmärgiks oli hageja kahjustamine, siis on 23.02.2012 korteriomandite kinkelepingud ja osaühingu osa kinkeleping vastuolus heade kommetega ning seetõttu tühised. Mis puudutab asjaõiguslepinguid, siis need ei ole tuvastatud asjaolude pinnalt heade kommetega vastuolus. Asjaõigusleping omandi ülekandmise kohta on õiguslikult neutraalne leping ning saab olla heade kommete vastane üksnes erandlikel asjaoludel, mida antud juhul ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb tuvastada korteriomandite kinkelepingute ja osaühingu osa kinkelepingu (võlaõiguslike lepingute) tühisus. Asjaõiguslepingute tühisuse tuvastamise osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Kuna asjaõiguslepingud kehtivad, siis ei ole kinnistusraamatu kanded valed, mistõttu tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue tahteavalduste andmise kohustamiseks kinnistusraamatu kannete parandamiseks. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt VÕS § 1028 lg 1, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Asjaõigusseaduse § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Eeltoodule tuginedes tuleb kohustada kostjat I, kostjat II ja kostjat III andma tahteavaldused asjaõiguslepingute sõlmimiseks, mille kohaselt antakse vaidlusaluste korteriomandite kostjale II ja kostjale III kuuluvad mõttelised osad üle hagejale ja kostjale I (ühisomandisse). Samuti tuleb kohustada kostjat I, kostjat II ja kostjat III andma tahteavaldused, millega vaidlusaluste kinnistute registriosadest kustutatakse kostja II ja kostja III omanikukanne ning ühisomanikena kantakse sisse hageja ja kostja I. Lisaks tuleb kohustada kostjat II ja kostjat III andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega kumbki neist annab üle 12 782 euro suuruse nimiväärtusega Osaühingu XXX osa hagejale ja kostjale I (ühisomandisse). Kohus ei nõustu väitega, et hagi on aegunud. TsÜS § 151 lg 1 sätestab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja poolt alusetust rikastumisest tulenevast nõudest teadasaamise ja hagi esitamise vahele jääb käesoleval juhul vähem kui kolm aastat. Kohus leiab, et hageja nõue Osaühingu XXX kohustamiseks osanike nimekirjas muudatuste tegemiseks tuleb jätta rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja nõue tuvastada kostja II ja kostja III kohustus anda nõusolek muudatuse tegemiseks Osaühingu XXX osanike nimekirjas. Hageja soovis käsutustehingu tagasitäitmist, seega soovis hageja osaühingu XXX osa üleandmist hageja ja kostja I ühisomandisse. Hageja ei ole esitanud aga nõuet kostja I kohustamiseks anda tahteavaldus Osaühingu XXX osa suhtes asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Ainuüksi hageja ning kostjate II ja III tahteavaldusest ei piisa selleks, et osaühingu osa läheks tagasi hageja ja kostja I ühisomandisse. Lisaks ei tulene seadusest, et senised osanikud peaksid andma tahteavalduse osanike nimekirja muutmiseks (vastavalt äriseadustiku § 150 lg 3 muudab osanike nimekirja kanded osaühingu juhatus). Hageja on esitanud ka taotluse, et kohus saadaks kohtulahendi Osaühingu XXX osanike puudutavates andmetes muudatuse tegemiseks äriregistrile. Kohus leiab, et see taotlus tuleb jätta rahuldamata. Äriseadustik ei ole sellist kohustust kohtule pannud. Lisaks ei ole osaühingu osa käsutustehing viidud lõpule. Harju Maakohus on 26.09.2012.a määrusega kohaldanud hagi tagamise abinõusid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Eeltoodule tuginedes tuleb 26.09.2012.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagavate abinõudena. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et enamus hageja nõuetest rahuldatakse, siis tuleb hageja menetluskulud jätta 10 %

ulatuses hageja kanda, 30 % ulatuses kostja I kanda, 30 % ulatuses kostja II kanda ja 30 % ulatuses kostja III kanda. Kostja I menetluskulud tuleb jätta 10 % ulatuses hageja kanda ja 90 % ulatuses kostja I kanda. Kostja II menetluskulud tuleb jätta 10 % ulatuses hageja kanda ja 90 % ulatuses kostja II kanda. Kostja III menetluskulud tuleb jätta 10 % ulatuses hageja kanda ja 90 % ulatuses kostja III kanda. Kuna hagi kostja IV vastu jääb rahuldamata, siis tuleb kostja IV menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja pidi hagiavalduse esitamisel tasuma riigilõivu 10 500 eurot. Hageja tasus riigilõivu 1200 eurot. Harju Maakohtu 08.01.2013 määrusega anti hagejale menetlusabi ning ta vabastati riigilõivu tasumisest summas 9300 eurot. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt TsMS § 190 lg 4, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Arvestades hageja menetluskulude jaotust (ning seda, et hageja on osaliselt riigilõivu tasunud) tuleb kostjalt I, kostjalt II ja kostjalt III igaühelt välja mõista riigituludesse riigilõiv 3100 eurot. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.