lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-249/8

Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 17.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-249/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1154
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 43Korduv kaebusHKMS § 77 lg 1Kohtumenetluse avalikkus ja tagamineRaKS § 5 lg 2Kindlustatud isikSMS § 6 lg 11

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-249

Määruse kuupäev

17. veebruar 2021

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X.i kaebus Nõo valla tegevuse peale seoses puuetega laste hooldamisega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X.i kaebus.
2.Kuulutada haldusasja nr 3-21-249 menetlus kinniseks.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Nõo Vallavalitsus määras 8. mai 2018. a korraldusega nr 145 (korralduse kuupäevaks on märgitud 7. mai 2018, kuid korraldus on allkirjastatud 8. mail 2018) X.i (kaebaja) oma poja hooldajaks. Vald maksis kaebajale poja hooldamise eest hooldajatoetust ning tasus tema eest sotsiaalmaksu, tagamaks talle ravikindlustuse.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.08.20263-26-2395/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.07.20263-25-4412/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15
2.Kaebaja esitas 25. märtsil 2020 Nõo vallale avalduse määrata talle hooldajatoetus puudega tütre hooldamise eest. Nõo Vallavalitsus otsustas 30. märtsi 2020. a korraldusega nr 155 maksta kaebajale hooldajatoetust 50 eurot kuus oma raske puudega tütre hooldamise eest ajavahemikul 1. aprill kuni 31. august 2020.
3.Nõo Vallavalitsus jätkas 6. augusti 2020. a korraldusega nr 368 (korralduse kuupäevaks on märgitud 4. august 2020, kuid korraldus on allkirjastatud 6. augustil 2020) kaebajale hooldajatoetuse maksmist poja hooldamise eest igakuiselt 50 eurot kuus kuni 5. jaanuarini 2021.
4.Kaebaja esitas 15. jaanuaril 2021 Nõo vallale taotluse (taotlus on allkirjastatud ning selle täitmise kuupäevaks on märgitud 14. jaanuar 2021) tütre hooldamise eest hooldajatoetuse maksmiseks. Kaebaja loobus taotluse esitamisest 25. jaanuaril 2021 Nõo Vallavalitsuses toimunud vastuvõtul.

3-21-249

5.Kaebaja esitas 25. jaanuaril 2021 Nõo vallale taotluse poja hooldamise eest hooldajatoetuse maksmiseks. Nõo vald otsustas 2. veebruari 2021. a korraldusega nr 48 (korralduse kuupäevaks on märgitud 1. veebruar 2021, kuid korraldus on allkirjastatud 2. veebruaril 2021) maksta kaebajale hooldajatoetust 50 eurot kuus oma keskmise puudega poja hooldamise eest ajavahemikul 1. veebruar 2021 kuni 5. veebruar 2023 ning maksta kaebaja eest sotsiaalmaksu.
6.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 2. veebruaril 2021 kaebuse Nõo valla tegevuse peale. Kaebaja põhjendab, et tal on 12-aastased tütar ja poeg. Kaebaja tütrel on sügav puue ning ta vajab pidevat järelevalvet ja abi kõikides toimingutes. Ta õpib koolis ning viibib nädala sees õpilaskodus. Nõo valla sotsiaaltöötaja keeldub kaebajat tema hooldajaks vormistamast. Kaebajale öeldi, et kui ta tahab tütre hooldaja olla, siis peab ta lapse õpilaskodust ära võtma. Kuna kaebajal on oht ravikindlustuseta jääda, lubati kaebaja poja hooldajaks vormistada. Kaebaja pojal on keskmine puue ning kaebaja käib temaga rehabilitatsiooni teenustel. Ravikindlustuse saamiseks pakuti kaebajale lahenduseks ka töötuna arvele võtmist. Kaebajale jääb arusaamatuks, kas vald võib ta ravikindlustuseta jätta, kui tal on keerulise puudega lapsed.
7.Nõo vald esitas 10. veebruaril ja 16. veebruaril 2021 kohtule vastused kohtunõuetele, milles annab ülevaate kaebajale hooldajatoetuse maksmise kohta ning selgitab kaebaja 15. jaanuaril 2021 esitatud taotlusest loobumise asjaolusid. Ühtlasi esitas Nõo vald kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid. Vallal ei ole esitada kirjalikke tõendeid kaebaja 15. jaanuari 2021. a taotlusest loobumise kohta, kuid vald kinnitab, et kaebaja loobus Nõo Vallavalitsuses toimunud vastuvõtul tütre eest hooldajatoetuse määramise taotlusest ja asendas selle samal päeval poja hooldajatoetuse taotlusega, mis ka rahuldati.

KOHTU SEISUKOHT

8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-981, p 11). HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
9.Kaebaja hinnangul on Nõo vald tema õigusi rikkunud, kuna kaebajat ei ole määratud tema laste hooldajaks ning tal ei ole seetõttu ravikindlustust. Kohus saab aru, et kaebaja peab hooldajaks määramise all silmas hooldajatoetuse maksmist. Kohus selgitab, et vald või linn maksab sotsiaalmaksu isiku eest, kes hooldab puudega last ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik, ning eelkirjeldatud isik on solidaarse ravikindlustusega kindlustatud isik (ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 5 lg 2 p 3, sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 6 lg 11 p 2). Puudega lapse vanemale hooldajatoetuse maksmiseks ei ole Nõo Vallavolikogu 19. detsembri 2019. a määrusest nr 37 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (määrus nr 37) tulenevalt eraldiseisvalt puudega lapsele hoolduse seadmine vajalik.
10.Kohus, olles tutvunud kaebuse ning Nõo valla esitatud teabe ja dokumentidega, on seisukohal, et vald ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi riivanud ning kaebajal puudub sel põhjusel asjas ilmselgelt kaebeõigus.

3-21-249

11.Nõo vald on 2. veebruari 2021. a korraldusega nr 48 otsustanud maksta kaebajale toetust oma poja hooldamise eest ajavahemikul 1. veebruar 2021 kuni 5. veebruar 2023. Samuti otsustas vald eelnimetatud korraldusega maksta kaebaja eest sotsiaalmaksu ning seega on kaebaja korraldusest tulenevalt RaKS § 5 lg 2 p 3 ja SMS § 6 lg 11 p 2 järgi ravikindlustusega kindlustatud isik. Kuivõrd Nõo vald ei ole kaebajat ravikindlustuseta jätnud ja maksab kaebajale poja hooldamise eest hooldajatoetust, ei ole vald kaebaja õigusi selles osas rikkunud. Kohus saab aru, et kaebaja esitas kohtule kaebuse enne, kui ta oli eelkirjeldatust ning valla
2.veebruari 2021. a korraldusest nr 48 teadlik, kuid praeguseks on selge, et vald on vastavalt kaebaja soovidele tegutsenud ning kaebaja on kaebusest nähtuva põhieesmärgi, ravikindlustuse tagamine, saavutanud.
12.Samuti ei ole vald riivanud kaebaja õigusi seoses tütre hooldamise eest hooldajatoetuse maksmata jätmisega. Hooldajatoetuse määramine toimub isiku taotluse alusel (määruse nr 37 §-d 96 ja 97). Kuigi kaebaja esitas vallale 15. jaanuaril 2021 taotluse tütre hooldamise eest hooldajatoetuse maksmiseks, on ta selle esitamisest 25. jaanuaril 2021 loobunud. Nõo vald selgitas kohtule 16. veebruari 2021. a vastuses, et 25. jaanuaril 2021 toimus Nõo Vallavalitsuses vastuvõtt, kus sotsiaaltööspetsialist ja lastekaitsespetsialist selgitasid kaebajale hooldajatoetuse määramise aluseid ning vestluse tulemusena nõustus kaebaja tagasi võtma oma 15. jaanuari 2021. a taotluse ja esitas selle asemel taotluse poja hooldamise eest hooldajatoetuse maksmiseks. Kuigi vallal ei ole kohtule esitada taotlusest loobumise kohta dokumentaalseid tõendeid, puuduvad valla selgituste ja teiste kohtule esitatud tõendite vahel vastuolud ning kohus peab valla selgitusi usutavateks. Seega ei ole vald saanud kaebaja tütre hooldamise eest toetuse määramist või sellest keeldumist kaebaja taotluse alusel otsustada ning oma otsustusega kaebaja õigusi rikkuda. Kui kaebaja soovib tütre eest hooldajatoetuse maksmata jätmist kohtus vaidlustada, peab ta esitama vallale uue taotluse ning saab kohtusse pöörduda alles pärast valla keelduvat otsust.
13.Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist olukorraga, mil tuleks kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kohus kuulutab haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimik sisaldab läbivalt andmeid kaebaja eraelu ja tema laste tervise kohta, asja kinniseks kuulutamine on vajalik eelnimetatud isikute eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole isikute eraelu kaitse huvist suurem (HKMS § 77 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3). Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga X.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-25-3255/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja