Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Mikk Kangro Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – XX
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke seadmist XX ja YY ühisomandis olevale korteriomandile asukohaga XXXXXX (registriosa numbriga XXXXXXX), mis keelab XX kinnisasja käsutada.
2.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte XXle.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle
3-21-254 sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1).
3.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 11).
4.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on selgitanud Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 50.
5.Maksuhaldur on algatanud XX vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule esitatud taotlusega, st maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1). Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega. Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 12).
6.MTA 19.10.2020 maksuotsusega on tuvastatud XXXXX OÜ maksuvõlg maksustamisperioodide juuni – veebruar 2020 osas summas 28 201,85 eurot. Nimetatud maksukohustus on määratud seoses asjaoluga, et XXXXX OÜ jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed kogusummas 112 807,35 eurot. Samade väljamaksete tõttu ei olnud maksuhalduri hinnangul XXXXX OÜ võimeline tasuma enda deklareeritud maksukohustusi: tööjõumaksud, käibemaksu ning erijuhtude tulumaksu maksustamisperioodidel november 2019 – oktoober 2(4)
3-21-254 2020 summas 66 457,71 eurot. Seisuga 03.02.2021 on arvestuslik intress XXXXX OÜ maksukohustustelt on 8511,37 eurot. XX oli äriregistri andmetel XXXXX OÜ juhatuse ainuliikmeks alates 14.08.2017 kuni käesoleva ajani. Seega oli MKS §-st 8 tulenevalt tema kohustuseks tagada eelnimetatud maksustamisperioodidel kajastatud andmete õigsus kui ka maksude tasumine. Maksuhalduri hinnangul võib seega XX vastutada solidaarselt äriühingu maksuvõla eest kokku summas 103 170,93 eurot. Kohus nõustub maksuhalduriga, et XXXXX OÜ maksumenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes esineb põhjendatud kahtlus, et XX ja XXXXX OÜ maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos ning XX võib vastutada maksuvõla eest solidaarselt äriühinguga (MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1). Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1).
7.Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et XXXXX OÜ maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi. Samuti on maksuhalduri taotluses esitatud andmete põhjal alust arvata, et XXXXX OÜ puhul ei ole enam tegemist tegutseva äriühinguga. Äriühingule kuuluvad sõidukid (Nissan Almera Tino ja Peugeot Partner) on koormatud keelumärgetega kohtutäiturite poolt, samuti ei kataks nendest sõidukitest saadav tasu võimalikku vastutusotsusega sissenõutavat maksukohustust. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et kuigi MTA 19.10.2020 maksuotsusega määratud maksukohustuse sissenõudmist on alustatud 20.11.2020 ning seega ei ole pangakontode arestimisest möödas veel vastutusotsuse tegemiseks nõutavat kolme kuud (MKS § 96 lg 5), ei välista see MKS § 1361 eesmärgist tulenevalt vastutusotsuse täitmise ennetavat tagamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2013 määrus asjas nr 3-13-455). Maksuhaldur on taotluses piisavalt ära näidanud, et maksukohustuslane ise ei suuda maksuvõlga tasuda ning ka edaspidine sissenõudmise võimalus on ebatõenäoline.
8.Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1). Arvestades MTA 19.10.2020 maksuotsusega tuvastatut ning 03.02.2021 taotluses esile toodud asjaolusid, esineb kohtu hinnangul põhjendatud alus eeldada, et XX on XXXXX OÜ juhatuse liikmena kohustuste teadliku täitmata jätmisega põhjustanud äriühingu maksuvõlgade tekkimise. Sellises olukorras esineb alus arvata, et isikul puudub soov täita vastavat kohustust ka isiklikult vastutusmenetluse tulemusena. See viitab kaudselt sellele, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või ka võimatuks. Kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks.
9.MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise, ei esine. XXXXX OÜ maksuvõlg on tuvastatud MTA 19.10.2020 maksuotsusega ning XXXXX OÜ enda poolt esitatud deklaratsioonidega, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 132) ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (XXXXX OÜ õigusvõime ei ole lõppenud). MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 96 lg 5).
10.Maksuhalduri taotlusest nähtuvalt on XX sissetulek ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ja tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Kohus peab võimalikuks, arvestades XX käitumist äriühingu juhatuse liikmena XXXXX OÜ kohustuste täitmata jätmisel, et isik võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra 3(4)
3-21-254 tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.
11.Maksuhaldur taotleb käsutuse keelumärke seadmist XX ja YY ühisomandis olevale kinnistule asukohaga XXXXXX selliselt, et ühisomandi käsutamine on keelatud üksnes XX. Maksuhalduri hinnangul on nimetatud korteriomandi väärtus hinnanguliselt 96 447,60 eurot, seega on XX osaks ühisvarast hinnanguliselt 48 223,80 eurot. Kohtul puudub alus kahelda maksuhalduri esitatud andmetes ning kohtu hinnangul ei ole ka taotletud meede omaniku huve ülemäära kahjustav. Ka Riigikohus on pidanud keelumärke seadmist ühisomandis olevale kinnistule proportsionaalseks abinõuks kavandatava vastutusotsuse täitmise tagamiseks (Riigikohtu 12.01.2018 määrus nr 3-17-1141). Seetõttu puudub alus ka väita, et keelumärke seadmine oleks YY suhtes ebaproportsionaalselt koormav. Samuti on maksuhaldur ära näidanud, et XX kuuluvate sõidukite väärtus ei oleks piisav maksuvõla tagamiseks.
12.Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise ja samuti toonud esile tagatissumma suuruse deposiiti kandmisel.
13.Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi, maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.