Ele Liiv (eesistuja), liikmed Liis Arrak, Kaupo Paal
Tsiviilasi
OÜ Rubus hagi Julianus Inkasso OÜ ja AS Krediidiinfo vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise nõudes
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.12.2016, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.05.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Rubus apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Rubus (registrikood 10627071), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Kostja 1: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja Ene Solovjev Kostja 2: AS Krediidiinfo (registrikood 10256137), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19.05.2016 otsus muutmata ja OÜ Rubus apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Poolte maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta OÜ Rubus kanda.
3.Välja mõista OÜ-lt Rubus AS Krediidiinfo kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis summas 550 eurot.
Välja mõista OÜ-lt Rubus Julianus Inkasso OÜ kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis summas 315 eurot. Summa tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE222200221015269783 viitenumbriga 707146982.
5.Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb OÜ-l Rubus tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva
jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 1.Rubus OÜ (hageja) esitas 22.12.2015 Harju Maakohtule hagi Julianus Inkasso OÜ (kostja 1) ja AS Krediidiinfo (kostja 2) vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt peab kostja AS Krediidiinfo enda kodulehel www.krediidiinfo.ee maksehäirete registrit, kus on avaldatud lõpetatud maksehäirena info, mille kohaselt oli hagejal 31.07.2014 – 3.12.2015 Julianus Inkasso OÜ ees 640 – 3200 euro suurune võlgnevus. Hagejal ei ole kunagi võlgnevust Julianus Inkasso OÜ ees olnud, mistõttu on AS Krediidiinfo avaldanud maksehäirete registris hageja kohta ebaõigeid andmeid. Maksehäirete registris ebaõigete andmete avaldamine on põhjustanud hageja mainet kahjustava olukorra ja takistab hagejal krediidiasutustest laenu saamist.
3.Hageja viitas VÕS § 1047 lg 1, 2 ja 4. Kostjad on avaldanud faktiväite, mis on kontrollitav ja mille tõesus on kohtumenetluses tõendatav. Kostjad peavad tõendama, et hagejal oli vaidlusalune võlgnevus, kostjad seda tõendanud ei ole. Hageja sai kostja Julianus Inkasso OÜ poolt kohtule esitatud nõude loovutamise teatise esmakordselt kätte kohtu kaudu koos kostja vastusega. Kuna hageja ei ole nõude loovutamise teatist varem kätte saanud, ei olnud hageja teadlik, et AS Nordecon on loovutanud kostjale Julianus Inkasso OÜ-le sellise nõude. Õige ei ole Julianus Inkasso OÜ väide, et kostja edastas hagejale vastavalt viimase soovile 11.02.2015 võla tunnistamise kokkuleppe nr 1772738. Hagejale ei ole teada, kes on saatnud 11.02.2015 Julianus Inkasso OÜ-le e-postiaadressilt XXX vastuse: Ma saan alustada maksma alates märtsist. Tõenäoliselt on tegemist ekslikult saadetud e-kirjaga, millel ei ole õiguslikke tagajärgi. Kuna ei ole teada, kes saatis 11.02.2015 Julianus Inkasso OÜ-le e-kirja, ei ole võimalik tuvastada, kas sellel isikul oli hageja esindamiseks esindusõigus. Asjaolule, et 11.02.2015 e-kirja saatis kostjale Julianus Inkasso OÜ-le esindusõiguseta isik, osutab ka see, et hageja ei ole kokkulepet täitnud. Nõude loovutamise teatis ei tõenda Julianus Inkasso OÜ-l nõude olemasolu. Hageja ei tunnista kostja Julianus Inkasso OÜ nõuet, kuna AS-l Nordecon puudus loovutamise ajal hageja vastu kehtiv nõue. Juhul, kui kostja ei tõenda, et talle loovutatud nõue oli kehtiv, ei ole nõude loovutamist toimunud. Nõude puudumist kui negatiivset asjaolu ei ole hagejal võimalik tõendada. Kuna hageja sai kostja Julianus Inkasso OÜ poolt kohtule esitatud nõude loovutamise teatise esmakordselt kätte kohtust, ei olnud hagejal võimalik enne kohtumenetlust nõudele vastuväiteid esitada. VÕS § 1047 lõikes 3 toodud eeldused ei ole täidetud. Kuna kostjad avaldasid hageja kohta ebaõigeid andmeid seoses oma majandustegevusega, peavad nad avaldatavat infot põhjalikult kontrollima, kuna maksehäirete registris ebaõigete andmete avaldamisega võivad kaasneda isikule, kelle kohta ebaõigeid andmeid avaldatakse, rasked tagajärjed. Kostjad ei ole VÕS § 1047 lõikes 3 sätestatud eelduste esinemist tõendanud.
2(10)
4.Kostja Krediidiinfo AS on maksehäirete registris hageja kohta avaldatud andmete avaldaja, kuna tegemist on Krediidiinfo AS poolt peetava maksehäirete registriga. Kuna maksehäirete registris hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed pärinevad Julianus Inkasso OÜ-lt, kelle tellimusel on need andmed maksehäirete registris avaldatud, tuleb käesolevas asjas lugeda hageja kohta ebaõigete andmete avaldajaks ka Julianus Inkasso OÜ. Kuna Julianus Inkasso OÜ omas kontrolli hageja kohta ebaõigete andmete maksehäirete registris avaldamise üle, vastutab ta koos Krediidiinfo AS-ga VÕS § 1047 lg 4 alusel nende andmete avaldamise eest. Kostja Julianus Inkasso OÜ vastuväited hagile
5.Kostja vaidles hagile vastu. OÜ-l Julianus Inkasso oli nõue OÜ Rubus vastu. Vastavalt Julianus Inkasso OÜ ja AS Nordecon vahel sõlmitud lepingule nr 12470-12-14N loovutas esialgne kreeditor 02.12.2014 Julianus Inkasso OÜ-le hageja ja AS Nordecon vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuetega. Loovutatud nõue tulenes sellest, et hageja jättis AS-le Nordecon tasumata 31.07.2014 arve nr 55393 summas 1288,90 eurot ja 30.06.2014 arve nr 55268 summas 604,51 eurot. Nõude omandamisel tutvus kostja nõude aluseks olevate alusdokumentidega (tööde aktid nr MTA-65 ja MTA-81) ning pidas nõuet põhjendatuks ja õigustatuks. Kokku loovutas AS Nordecon kostjale hageja vastase nõude põhisummas 1893,41 eurot, millele lisandusid viivised ja võla sissenõudmisega kaasnevad kulud. Kostja esitas kohtule AS Nordecon poolt OÜ-le Rubus edastatud teatise nõude loovutamise kohta ning nõude alusdokumendid.
6.OÜ Julianus Inkasso edastas hagejale 11.12.2014 võlateatise, milles teavitas OÜ-d Rubus muu hulgas nii nõude omandamisest kui ka võlasumma nõudmisest. Vastavalt hageja sooviavaldusele saatis kostja hagejale 11.02.2015 võla tunnistamise kokkuleppe nr 1772738, milles oli fikseeritud võlausaldajana OÜ Julianus Inkasso ning võlasummana 2247,87 eurot. Võla tunnistamise kokkuleppes toodud maksegraafiku kohta teatas hageja esindaja, et hagejal on võimalik hakata maksma alates märtsist 2015, mitte veebruarist 2015, nagu oli märgitud graafikus. Võla menetlemise ajal oli hagejal teadmine, et võlausaldaja on kostja Julianus Inkasso OÜ. Vastasel juhul ei oleks hageja esindaja VK pöördunud Julianus Inkasso OÜ poole maksegraafiku sõlmimiseks ega maksegraafiku tingimuste muutmiseks. Järelikult on korrektsed AS Krediidiinfo poolt peetavas maksehäirete registris avaldatud andmed selle kohta, et hagejal oli 31.07.2014-3.12.2015 Julianus Inkasso OÜ ees 640-3200 euro suurune võlgnevus (lõpetatud maksehäire).
7.Hageja väited AS Nordecon poolt nõude kostjale Julianus Inkasso OÜ-le loovutamisest mitteteadmise kohta on otsitud vastuväited. Lisaks nõude loovutaja allkirjastatud teatisele nõude loovutamise kohta on kostja edastanud hagejale kirjalikke teateid koos infoga nõude loovutamise kohta. Hageja esindaja on kostjaga ühendust võtnud võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks. Kuna kostja Julianus Inkasso OÜ on edastanud hagejale teatised e-posti teel aadressil XXX ning arvestades asjaoluga, et hageja on avaldanud oma e-posti aadressina XXX, ei ole alust ja põhjust kahelda nimetatud aadressile edastatud teatiste hageja poolt kätte saamises. Samuti puudub igasugune mõistlik põhjendus usaldamaks hageja väiteid selle kohta, nagu ei oleks hagejale teada, kes võis edastada 11.02.2015 e-posti aadressilt XXX e-kirja kostjale. E-kirjale on alla kirjutanud VK ehk hageja seaduslik esindaja. Hageja seaduslik esindaja on korduvalt lubanud ka telefoni teel võla tasuda, kõned on salvestatud kostja andmebaasis. Hageja võlg on tasutud AS-le Nordecon 02.12.2015. Kostja Krediidiinfo AS vastuväited hagile
8.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja osundas, et hageja ei eita kostja avaldatud ajal ja suuruses võlgnevuse olemasolu, vaid pigem eitab võlgnevust Julianus Inkasso OÜ ees. Seega saaks
3(10)
hageja nõuda siiski väidetavalt ebaõigete andmete parandamist võlausaldaja isikut puudutavas osas, mitte andmete avaldamise lõpetamist tervikuna. Hageja peab VÕS § 1047 lõikele 1 tuginemisel oma nõude maksmapaneku eeldusena tõendama asjaolu, et avaldatud andmed on ebaõiged.
9.Hageja võlgnevus, mida on kajastatud maksehäirete registris, tekkis Nordecon AS ees ning Julianus Inkasso OÜ on vastava nõude omandanud 11.12.2014 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Nõude põhisumma suuruseks oli kostjale AS-le Krediidiinfo teadaolevalt 1893 eurot. Hageja poolt oli see tasumata vahemikus 31.07.2014 kuni 03.12.2015. Andmed sisestas Julianus Inkasso OÜ maksehäirete registrisse 04.06.2015 ehk pärast nõude omandamist Nordecon AS-lt. See tähendab, et maksehäirete registris olid kajastatud tõesed andmed.
10.Kuna Julianus Inkasso OÜ oli nõude saanud loovutuse teel ning nõude alusdokumentidega oli tõendatud selle olemasolu, ei saaks kostja AS Krediidiinfo poolt andmete avaldamist pidada õigusvastaseks ka siis, kui andmed võlgnevuse kohta oleksid olnud ebaõiged (VÕS § 1047 lg 1).
11.Andmeid ei saaks lugeda ebaõigeteks isegi juhul, kui Julianus Inkasso OÜ oleks maksehäire sisestanud maksehäirete registrisse oma nimel, kuid Nordecon AS volituse alusel. Nimelt kajastab maksehäirete raport järgmise sisuga märget: „Registris kuvatud maksehäire sisestaja on võlausaldaja või isik, kes tegutseb võlausaldaja volituse või käsundi alusel.“ See tähendab, et maksehäire sisestaja ei pruugi alati kattuda võlausaldaja isikuga, sest inkassoteenust pakkuvad ettevõtjad, kes tegutsevad võlausaldajate huvides võlgnevuse sissenõudmisel, on ühtlasi volitatud maksehäirete sisestamiseks ja avaldamiseks maksehäirete registris. Sellisel juhul ei saa lugeda avaldatud maksehäiret sisuliselt ebaõigeks, kuna nii võlgnikule kui võimalikele andmetega tutvujatele on teada, et maksehäire sisestaja ja võlausaldaja isik võivad erineda. Kostja tõlgendust toetab Andmekaitse Inspektsiooni poolt avaldatud juhis „Maksehäirete avaldamine“ (§ 12).
12.VÕS § 170 tulenevalt tuleb võlgnikul tõendada, et nõuet olemas ei olnud. Kuna antud juhul on hageja vaidlusaluse nõude rahuldanud 02.12.2015, ei saa olla kahtlust, et nõue oli kehtiv.
13.Hageja maksekäitumist iseloomustavate andmete avaldamiseks ei ole vajalik tõendada konkreetset õiguslikku erihuvi, vaid andmete avaldamisel juriidilise isiku maksekäitumise kohta on õiguspärane eesmärk – krediidituru korrastamine ning hilinenud maksetega võitlemine.
14.Kostja esitas kohtule kirjavahetuse hageja ja Julianus Inkasso OÜ-ga seoses kohtumenetlusele eelnenud maksehäire õigsuse kontrolliga vastavalt AS Krediidiinfo pretensioonide lahendamise korrale. Kuivõrd Julianus Inkasso OÜ põhistas maksehäire aluseks olevad asjaolud, kostja kirjet ei kustutanud. Samas on tõendid piisavad selleks, et välistada kostja tegevuses õigusvastasus VÕS § 1047 lõikest 3 juhindudes, sest kostja on piisava hoolsusega ning vastavalt hagejale kättesaadavatele protseduurireeglitele kontrollinud avaldatud andmete vastavust tegelikkusele. Maakohtu otsus ja põhjendused
15.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt kostja Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskuludena välja kostja lepingulise esindaja kulud 418,50 eurot ja kostja AS Krediidiinfo kasuks 550 eurot, ning kohustades hagejat tasuma mõlemale kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas AS Krediidiinfo maksehäirete registris avaldatud faktiväide hagejal võlgnevuse olemasolu kohta kostja Julianus Inkasso OÜ ees oli tõele vastav faktiväide või mitte.
4(10)
17.VÕS § 1047 lg-test 1-4 tuleneb, et kui avaldatakse mõni asjaolu, mis on teisele isikule majanduslikult kahjulik, on asjaolu tegelikkusele vastamise tõendamise kohustus avaldajal. Muudel juhtudel peab avaldaja VÕS § 1047 lg 1 alusel tõendama vaid seda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest. Avaldajal on kohustus kontrollida avaldatud andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele ja kui tuvastatakse, et avaldatud on ebaõigeid andmeid, tuleb need ümber lükata sõltumata avaldamise õigusvastasusest. VÕS § 164 lg 1 ja § 170 tulenevalt on võimalik nõudeid loovutada ning nõude loovutamine on kehtiv, kui nõude loovutamisest teatab endine võlausaldaja. Võlgnikul on õigus nõudele vastu vaielda ka siis, kui see on loovutatud uuele võlausaldajale (VÕS § 171 lg 1).
18.Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et kostjate poolt avaldatud andmed oleksid olnud hagejale majanduslikult kahjulikud. Selle kohta on hageja esitanud vaid üldsõnalised seletused. Samuti on hageja üksnes üldsõnaliselt eitanud Julianus Inkasso OÜ-l nõude olemasolu. Hageja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ega tõendeid, millest lähtuvalt saaks nõuet pidada alusetuks. Vajadust tõendada ja põhistada täiendavalt oma väiteid selgitas kohus hagejale 17.02.2016 pöördumises. Kohus selgitas hagejale, et isegi kui viimasele on nõude loovutamise teade kätte toimetatud alles antud kohtumenetluse raames, on nõude loovutamine toimunud kehtivalt. Kui nõue loovutati kehtivalt, oli kostjal Julianus Inkasso OÜ-l hageja vastu nõue ning kostjad ei ole hageja suhtes avaldanud ebaõigeid andmeid. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada ja tõendada, et AS-il Nordecon ei saanud hageja vastu mistahes nõuet olla.
19.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja AS Krediidiinfo avaldas hageja kohta maksehäirete raporti, mille kohaselt oli hagejal Julianus Inkasso OÜ ees perioodil 31.07.2014 kuni 03.12.2015 maksehäire vahemikus 640 kuni 3200 eurot. Teatel oli avaldatud ka maksehäireregistri info, mille kohaselt info maksehäirete kohta pärineb Maksehäireregistri liikmetelt või teistelt lepingulistelt osapooltelt. Samuti oli info osas viidatud, et registris kuvatud maksehäire sisestaja on võlausaldaja või isik, kes tegutseb võlausaldaja volituse või käsundi alusel. Järelikult võis maksehäire sisestaja olla nii võlausaldaja kui ka võlausaldaja esindaja. Kostja esitas kohtule AS Nordecon teatise nõude loovutamise kohta 11.12.2014, millega endine võlausaldaja teatas hagejale nõude loovutamisest summas 1893,41 eurot Julianus Inkasso OÜ-le. Teatises oli viidatud, et nõue põhineb arvetel nr 55393 ja nr 55268. Ühtlasi edastas kostja Julianus Inkasso OÜ hagejale 11.12.2014 võlateatise, milles hagejal paluti tasuda võlgnevus Julianus Inkasso OÜ-le. Eelviidatud teatised olid vähemalt kohtumenetluse käigus hagejale kätte toimetatud, millest tulenevalt toimus nõude loovutamine kehtivalt. Kostja Julianus Inkasso OÜ esitas kohtule väidetavalt hagejale 11.02.2015 saadetud võla tunnistamise kokkuleppe projekti, mille kohaselt oleks hageja pidanud võlgnevuse tasuma 200 euro suuruste maksetena alates 20.02.2015. Antud teatele vastas VK e-posti aadressilt XXX 11.02.2015 ja teatas, et hageja saab alustada maksmist alates märtsist. Pooled ei vaidle selle üle, et viidatud kokkulepet ei allkirjastatud. Seetõttu on asjasse puutumatud hageja väited e-posti aadressilt vastanud isikul pädevuse puudumise kohta. Samas ei ole usutavad hageja väiteid selle kohta, et hagejale ei ole teada, kes täpselt e-kirja saatis ning et tegemist oli eksliku e-kirjaga. Vaidlus puudub selle üle, et hageja seaduslikuks esindajaks äriregistri andmete kohaselt oli ja on VK ning hageja e-posti aadressiks on äriregistri andmetel XXX. Siiski ei oma eelviidatud tõendid ja asjaolud sisulist tähendust, sest sõltumata neist on kostja tõendanud nõude olemasolu hageja vastu. Kostja Julianus Inkasso OÜ esitas kohtule hageja seadusliku esindaja VK allkirjastatud teostatud tööde aktid MTA-65 ja MTA-81, mille kohaselt andis AS Nordecon töövõtjana hagejale kui tellijale üle ehitusliiva vastavalt 604,51 ja 1288,90 euro eest. Aktides toodud summad ühtivad AS Nordecon
5(10)
poolt hagejale esitatud arvetega, kus on samuti viidatud teostatud tööde aktidele nr MTA-65 ja MTA81. Viidatud aktidest saab järeldada, et hageja ja AS Nordecon vahel oli sõlmitud kas ostu-müügi leping liiva müümiseks või töövõtuleping liivaga seotud teenuse osutamiseks. VÕS § 208 lg 1 ja 2, 209 lg 1 ning § 637 lg 3 ja 4 tuleneb, et töö tellijal või kauba ostjal lasub kohustus tellitu või ostetu eest tasuda pärast seda, kui ta on töö või ostetud kauba vastu võtnud. Kohtule esitatud aktidega on tõendatud, et hageja omandas AS-lt Nordecon ehitusliiva ja seega muutus AS Nordecon tasunõue hageja vastu sissenõutavaks. Samade aktide alusel esitas AS Nordecon hagejale arved. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et ta oleks AS-le Nordecon arved tasunud või et tal oleks olnud sõltumata liiva vastuvõtmisest olnud mõni seadusest tulenev alus jätta arved tasumata. Seega oli AS-l Nordecon nõue hageja vastu, mille viimane loovutas kehtivalt Julianus Inkasso OÜ-le. Kostja AS Krediidiinfo esitas kohtule ühtlasi e-kirjade vahetuse hageja ning kostja Julianus Inkasso OÜ vahel. Kostja AS Krediidiinfo edastas hageja pretensiooni kostjale Julianus Inkasso OÜ-le, paludes viimasel kui andmete sisestajal hagejale vastata. Kostja Julianus Inkasso OÜ selgitas, et ta esitas AS Nordecon võlgnevuse alusel hageja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 20.11.2015. Hageja tasus kohtusse esitatud nõude 02.12.2015, mis nähtus kostja e-kirjale lisatud maksekäsu kiirmenetluses tehtud määrusest tsiviilasjas nr 2-15-124804. Kostja osundas, et menetlus tsiviilasjas lõpetati seoses nõude tasumisega. Seega võib kohtule esitatud tõenditest järeldada, et hageja tasus võlgnevuse pärast seda, kui Julianus Inkasso OÜ oli pöördunud kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega. Vastupidist ei ole hageja väitnud ega tõendanud. Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates võib teha järelduse, et kostjad ei ole avaldanud nõude olemasolu, nõude suuruse, nõude perioodi ega võlausaldaja isiku osas ebaõigeid andmeid. Kostjal Julianus Inkasso OÜ-l oli AS-lt Nordecom omandatud kehtivalt tegelik nõue hageja vastu põhisummas 1893,41 eurot; nõue tekkis arvete alusel, mille maksetähtajaks oli 31.07.2014; nõue tasuti 02.12.2014.
20.Juhul, kui hageja väited oleksid ka olnud põhjendatud, ei oleks esitatud kujul saanud hagi rahuldada. Hageja palus hagis kohustada mõlemat kostjat lõpetama AS Krediidiinfo kodulehel informatsiooni avaldamine ja mõlemaid kohustada informatsiooni kõrvaldama, jättes tähelepanuta, et tegemist oli ainult kostja AS Krediidiinfo kodulehega. Kuivõrd Julianus Inkasso OÜ-l puudus õiguslik alus või võimalus iseseisvalt ilma teise kostja osaluseta antud kodulehelt midagi kõrvaldada, ei oleks kohtulahend olnud antud kostja suhtes sundtäidetav. Kohus selgitas seda hagejale hagiavalduse menetlusse võtmisel ning kohtu 17.02.2016 pöördumises.
21.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda ning hagejalt välja mõista kostja Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulude katteks 418,50 eurot ning kostja AS Krediidiinfo kasuks 550 eurot. Vastavalt kostjate taotlustele tuleb hagejalt kostja kasuks TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
22.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
23.Maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud, et kostjate poolt avaldatud andmed oleksid olnud hagejale majanduslikult kahjulikud, ei ole põhjendatud. Hageja esitas hagiavalduse p-s 1.2 väite, et maksehäirete registris ebaõigete andmete avaldamine on põhjustanud hageja mainet kahjustava olukorra ja takistab hagejal krediidiasutustest laenu saamist. Kuna kostjad ei ole hageja eeltoodud väidet kohtule esitatud menetlusdokumentides selgesõnaliselt vaidlustanud ja selle väite vaidlustamise tahe ei ilmne ka kostjate muudest avaldustest, eeldatakse TsMS § 231 lg 4 kohaselt, et
6(10)
kostjad on selle väite omaks võtnud. Asjaolu, et ettevõtja mainet kahjustavate ja krediidiasutustest laenu saamist takistavate ebaõigete andmete avaldamine on ettevõtjale majanduslikult kahjulik, ei ole TsMS § 231 lg 1 kohaselt vaja tõendada, kuna tegemist on üldtuntud asjaoluga. Maksehäirete registri eesmärgiks on teha avalikkusele teatavaks isikud, kes ei täida enda kohustusi. Kuna maksehäirete registris avaldatud isikud ei ole usaldusväärsed, ei anna krediidiasutused neile laenu. Eeltoodust järeldub, et kui isik on kantud alusetult maksehäirete registrisse, takistab see tema ettevõtlust ja on tema jaoks majanduslikult kahjulik.
24.Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja on üksnes üldsõnaliselt eitanud kostjal 1 nõude olemasolu. Hageja on hagiavalduse p-s 1.2 märkinud, et kuna hagejal ei ole kunagi olnud võlgnevust kostja 1 ees, on kostja 2 avaldanud maksehäirete registris hageja kohta ebaõigeid andmeid. Hageja selgitas kohtu nõudmisel 06.01.2016 täiendavalt, et hagejal ei ole kunagi olnud võlgnevust kostja 1 ees. Kuna kostjate avaldatud ebaõiged andmed olid hagejale majanduslikult kahjulikud, pidid kostjad VÕS § 1047 lg-st 2 tulenevalt tõendama, et hageja kohta avaldatud maksehäire vastab tegelikkusele. Seega pidid kostjad tõendama, et kostjal 1 oli ajavahemikul 31.07.2014 – 3.12.2015 hageja vastu 640 – 3200 euro suurune nõue. Kostjad ei esitanud selliseid tõendeid, vaid esitasid vastuväite, et kostja 1 omandas nõude hageja vastu AS-lt Nordecon. Hageja esitas kostjate vastuväitele vastuväite, et kostja 1 ei ole omandanud AS-lt Nordecon kehtivat nõuet hageja vastu. Kuna hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, pidid kostjad tõendama, et AS Nordecon loovutas kostjale 1 kehtiva nõude hageja vastu. Seega on hageja piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et hageja kohta avaldatud maksehäire sisaldab ebaõigeid andmeid.
25.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kostjad on tõendanud nõude olemasolu hageja vastu. Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud ja teinud ebaõige järelduse, et hageja tasus võlgnevuse pärast seda, kui kostja 1 oli pöördunud kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega. Maksekäsu kiirmenetluses 03.12.2015 tehtud määrusest tsiviilasjas nr 2-15-124804 nähtub, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas 20.11.2015 Pärnu Maakohtule Nordecon AS. Kostja 1 ei ole maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse pöördunud, vaid esindas maksekäsu kiirmenetluses Nordecon AS-i. Maksekäsu kiirmenetluse asjaolud, samuti asjaolu, et hageja sai nõude loovutamise kohta teate alles käesoleva asja kohtumenetluses, kui Nordecon AS-i nõue oli lõppenud, osutavad sellele, et hagejal ei ole kunagi olnud võlgnevust kostja 1 ees.
26.Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostjate väitel teavitas AS Nordecon hagejat kostjale 1 nõude loovutamisest 11.12.2014, kuid maksehäirete registris on märgitud, et hagejal oli kostja 1 ees võlgnevus ajavahemikul 31.07.2014 – 3.12.2015. Kuna kostjal 1 ei olnud hageja vastu nõuet enne 11.12.2014, kui AS Nordecon loovutas talle nõude, on maksehäirete registris avaldatud info selles osas ebaõige isegi juhul, kui kostja 1 omandas AS-lt Nordecon hageja vastu kehtiva nõude.
27.Väär on maakohtu seisukoht, et hagi ei oleks saanud esitatud kujul rahuldada, kuivõrd kostjal 1 puudus õiguslik alus või võimalus iseseisvalt kostja 2 kodulehelt midagi kõrvaldada. Kuna kostja 1 omas kontrolli hageja kohta ebaõigete andmete maksehäirete registris avaldamise üle, vastutab ta koos kostjaga 2 VÕS § 1047 lg 4 alusel nende andmete avaldamise eest. Vastused apellatsioonkaebusele
28.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
7(10)
29.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, järgib neid ning ei korda (TsMS § 654 lg 6).
30.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
31.Maksehäirete registris avaldatud andmete kahjulikkuse hindamisel tuli maakohtul esmase eeldusena tuvastada, kas need olid ebaõiged (VÕS § 1047 lg 1). Selleks tuli hinnata, kas hagejale oli täitmata kohustusi kostja 1 ees.
32.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et kostjad võtsid omaks andmete kahjustava iseloomu. Kostjad on tuginenud asjaolule, et avaldatud andmed olid õiged.
33.Maakohus tuvastas teostatud tööde aktide MTA-65 ja MTA-81 ja AS Nordecon poolt hagejale esitatud arvetega nr 55393 ja nr 55268, et AS-l Nordecon (edaspidi Nordecon) oli põhivõla 1893,41 euro suurune nõue hageja vastu. Nordeconi teatisega nõude loovutamise kohta luges maakohus tuvastatuks, et endine võlausaldaja teatas hagejale nõude loovutamisest summas 1893,41 eurot kostjale 1. Teatises oli viidatud, et nõue põhineb arvetel nr 55393 ja nr 55268. Ühtlasi edastas kostja 1 hagejale 11.12.2014 võlateatise, milles hagejal paluti tasuda võlgnevus kostjale 1. Maakohus leidis põhjendatult, et kuna eelviidatud teatised olid vähemalt kohtumenetluse käigus hagejale kätte toimetatud, toimus nõude loovutamine kehtivalt.
34.Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et ta oleks Nordeconile arved enne nõude loovutamist kostjale 1 tasunud või et tal oleks olnud olnud mõni seadusest tulenev alus jätta arved tasumata. Maakohus tuvastas õigesti, et Nordeconil oli nõue hageja vastu, mille viimane loovutas kehtivalt kostjale 1, kes on uus võlausaldaja. Asjaolu, et enne nõude loovutamist ei olnud hagejal täitmata nõudeid kostja 1 ees, ei muuda maksehäire registris avaldatud andmeid ebaõigeteks. Asjaolu, et kostja I märkis nõude osas maksehäireregistris, et hagejal oli kostja 1 ees võlgnevus ajavahemikul 31.07.2014 – 3.12.2015, ei muuda andmeid ebaõigeks ka siis, kui kostja sai nõude loovutamise teel hiljem kui 31.07.2014, s.o Nordeconi teatise kohaselt 11.12.2014. Kostja 1 kui nõude omandaja võis tugineda andmete avaldamisel nõude ajalisel määratlemisel selle tekkimise ajale, mitte nõude temale loovutamise ajale. Kuni võlausaldaja poolt nõude loovutamisest teatamiseni loetakse loovutatud nõue võlgniku suhtes kuuluvaks senisele võlausaldajale (VÕS § 169 lg 1), kuid see omab tähendust üksnes võlgniku vastuväidete kontekstis nõude täitmisega seonduvalt. Võlaõigusseaduse § 170 esimese lause kohaselt loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et ta on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Nimetatud sätte eesmärk ei ole siiski välistada võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Võlgnik võib VÕS § 171 lg 1 alusel esitada kostja 1 vastu ka neid vastuväiteid, mis tulenevad nõude loovutamisest. Vastuväiteid nõude loovutamisele saab lugeda VÕS § 171 lg 1 järgi vastuväideteks uue võlausaldaja vastu, sest nõude loovutamise tühisuse korral (nt vorminõuete rikkumise tõttu) ei ole uus võlausaldaja materiaalõiguslikult õigustatud võlgnikult kohustuse täitmist nõudma. Hageja ei ole sisustanud oma menetluse jooksul esitatud vastuväidet, et nõude loovutamine kostjale 1 oli kehtetu. Samuti ei esitanud hageja nõudele muid vastuväiteid.
35.Maakohtu otsuse p-s 50 on maakohus tsiteerinud kostja I poolt esitatud kostja 14.12.2015 e-kirjas (tl 71) toodud väiteid. Nimetatud e-kiri ei sisalda väidet, kes oli maksekäsu kiirmenetluses avaldaja, kuid sisaldub väidet, et kostja 1 sellise Nordeconi võlgnevuse nõude 20.11.2015 maksekäsu kiirmenetlusse edastas. Samas on kiri sõnastatud viisil, et maakohus võis sellest ka järeldada, et nõue
8(10)
esitati kostja 1 nimel. Apellandi väited, et kostja I ei pöördunud maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse, vaid esindas maksekäsu kiirmenetluses Nordeconi, on esitatud esmakordselt apellatsioonimenetluses, mistõttu ringkonnakohus nendega ei arvesta (TsMS § 652 lg 4). Hagejal oli võimalus tugineda maakohtu menetluses asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas hageja vastu Nordecon, mis annab alust kahelda, et nõue oli sel ajal loovutatud kostjale 1, kuid hageja ei ole seda teinud. Uute asjaolude esitamist apellatsioonimenetluses pole hageja põhjendanud.
36.Kuivõrd maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata, ei ole apellatsioonkaebuse lahendamisel vaja hinnata, kas kostja 1 oleks saanud andmete avaldamise kostja 2 hallataval leheküljel lõpetada. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidete alusel hindamata maakohtu alternatiivse põhjenduse.
37.Eeltoodust tulenevalt ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust.
38.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.
39.Kostja AS Krediidiinfo on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palub vastaspoolelt välja mõista oma lepingulise esindaja kulude katteks 550 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi 5 tunni ulatuses tunnitasuga 110 eurot (käibemaksuta). Kostja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluses teostatud toiminguteks olid apellatsioonkaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning et ta on käibemaksukohustuslane, taotledes kulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kostja palus kohustada hagejat tasuma väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud korras. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus, tutvunud kostja esindaja õigusabitoimingute nimekirjaga ning analüüsinud selles näidatud toiminguid toimiku materjalide põhjal, leiab, et kostja esindaja toimingud tuleb hinnata kliendi esindamiseks vajalikeks. Samuti tuleb ringkonnakohtu hinnangul käesoleva asja sisu, keerukust ja mahtu arvestades pidada põhjendatuks kostja esindaja toimingutele apellatsioonimenetluses kulunud aega kokku 5 tundi. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 550 (5 x 110) euro ulatuses. Seega kuulub OÜ-lt Rubus AS Krediidiinfo kasuks väljamõistmisele lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks 550 eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 tuleb rahuldada kostja taotlus hageja kohustamiseks väljamõistetud menetluskuludelt viivise maksmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
40.Kostja Julianus Inkasso OÜ on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palub vastaspoolelt välja mõista oma lepingulise esindaja kulude katteks 315 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi 3,5 tunni ulatuses tunnitasuga 90 eurot (käibemaksuta). Kostja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse toiminguteks olid apellatsioonkaebusega tutvumine, seisukoha kujundamine (0,5 h) ja vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (3 h). Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning et ta on käibemaksukohustuslane, taotledes kulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kostja palus kohustada hagejat tasuma väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud korras. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
9(10)
Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja õigusabitoimingud olid apellatsioonimenetluses vajalikud ning nende toimingute ajakulu, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtu hinnangul mõistlik. Lähtuvalt eeltoodust on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 315 (3,5 x 90) euro ulatuses. OÜ-lt Rubus tuleb Julianus Inkasso OÜ kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks 315 eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 tuleb rahuldada kostja taotlus hageja kohustamiseks väljamõistetud menetluskuludelt viivise maksmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja on taotlenud, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE222200221015269783 viitenumbriga 707146982. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.