Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2016 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-15-19227
Tsiviilasi
OÜ XXXX hagi Julianus Inkasso OÜ ja AS Krediidiinfo vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise nõudes
hagi hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ XXXX (registrikood XXXX, XXXX); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaspar Lind (Advokaadibüroo Lentsius & CASUS, Kaluri 2, Tartu 51009; epost: [email protected]); Tsiviilasja hind
Kostja 1: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150); Kostja 1 lepinguline esindaja: Ene Solovjev (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post: [email protected]); Kostja 2: AS Krediidiinfo (registrikood 10256137, Narva mnt 5, Tallinn 10117); Kostja 2 lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Friedenthal (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, F.R. Kreutzwaldi 3, 10120 Tallinne-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata hagi kostjate Julianus Inkasso OÜ ja AS Krediidiinfo vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise nõudes ja AS Krediidiinfo kodulehel peetavast maksehäirete registrist informatsiooni kõrvaldamise nõudes, mille kohaselt oli hagejal XXXX OÜ-l 31.07.2014 kuni 03.12.2015 Julianus Inkasso OÜ ees võlgnevus summas 640 eurot kuni 3200 eurot. Menetluskulude jaotus
Mõista hagejalt OÜ-lt XXXX (registrikood XXXX) kostja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553) kasuks menetluskuludena välja kostja lepingulise esindaja kulud 418,50 (nelisada kaheksateist eurot ja 50 senti) eurot.
3.Mõista hagejalt OÜ-lt XXXX (registrikood XXXX) kostja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 418,50 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
4.Mõista hagejalt OÜ-lt XXXX (registrikood XXXX) kostja AS Krediidiinfo (registrikood 10256137) kasuks menetluskuludena välja kostja lepingulise esindaja kulud 550 (viissada viiskümmend) eurot.
5.Mõista hagejalt OÜ-lt XXXX (registrikood XXXX) kostja AS Krediidiinfo (registrikood 10256137) kasuks viivis menetluskulude summalt 550 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt peab kostja AS Krediidiinfo enda kodulehel www.krediidiinfo.ee maksehäirete registrit, kus on avaldatud lõpetatud maksehäirena info, mille kohaselt oli hagejal 31.07.2014 – 3.12.2015 Julianus Inkasso OÜ ees 640 – 3200 euro suurune võlgnevus. Hageja leidis, et tal ei ole kunagi olnud võlgnevust Julianus Inkasso OÜ ees, mistõttu on AS Krediidiinfo avaldanud maksehäirete registris hageja kohta ebaõigeid andmeid. Maksehäirete registris ebaõigete andmete avaldamine on põhjustanud hageja mainet kahjustava olukorra ja takistab on hagejal krediidiasutustest laenu saamist.
2.Hageja viitas VÕS § 1047 lõikele 1 ja lõikele 2. Kostjad on avaldanud faktiväite, mis on kontrollitav ja mille tõesus on kohtumenetluses tõendatav. Kostjad peavad tõendama, et hagejal oli 31.07.2014 – 3.12.2015 Julianus Inkasso OÜ ees 640 – 3200 euro suurune võlgnevus. Hageja hinnangul ei saa vaidlust olla selle üle, et kostja Krediidiinfo AS on maksehäirete registris hageja kohta avaldatud andmete avaldaja, kuna tegemist on Krediidiinfo AS poolt peetava maksehäirete registriga. Kuna maksehäirete registris hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed pärinevad Julianus Inkasso OÜ-lt, kelle tellimusel on need andmed maksehäirete registris avaldatud, tuleb käesolevas asjas lugeda hageja kohta ebaõigete andmete avaldajaks ka Julianus Inkasso OÜ.
3.Hageja viitas VÕS § 1047 lõikele 4 ja nõudis kostjatelt ebaõigete andmete avaldamise lõpetamist ja maksehäirete registris hageja kohta avaldatud ebaõigete andmete kõrvaldamist. Hageja nõue on suunatud sellele, et maksehäirete registris avaldatud ebaõigetest andmetest tingitud hageja mainet kahjustav olukord lõpeks. Hageja nõue on täidetud, kui Krediidiinfo AS maksehäirete registrist ei nähtu, et hagejal on olnud võlgnevus Julianus Inkasso OÜ-le. Hageja palus kohustada kostjaid lõpetama hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine, kõrvaldades AS Krediidiinfo kodulehel www.krediidiinfo.ee peetavast maksehäirete registrist info, mille
kohaselt oli XXXX OÜ-l 31.07.2014 – 3.12.2015 Julianus Inkasso OÜ ees 640 – 3200 euro suurune võlgnevus (lõpetatud maksehäire).
4.Hagiavalduse täienduses 04.01.2016 selgitas hageja, et kostja AS Krediidiinfo kodulehel peetavas maksehäirete registris on kostja Julianus Inkasso OÜ tellimusel avaldatud informatsioon, mille kohaselt oli hagejal ajavahemikul 31.07.2014 – 3.12.2015 Julianus Inkasso OÜ ees 640 – 3200 euro suurune võlgnevus. Kuna hagejal ei ole kunagi olnud võlgnevust Julianus Inkasso OÜ ees, on AS Krediidiinfo avaldanud Julianus Inkasso OÜ tellimusel maksehäirete registris hageja kohta ebaõigeid andmeid. Kostja Krediidiinfo AS avaldas hageja kohta ebaõigeid andmeid kostja Julianus Inkasso OÜ tellimusel. Kostja Julianus Inkasso OÜ on andmete avaldamise eest vastutav isik. Mõlemad kostjad on ebaõigete andmete avaldajad. Kui Julianus Inkasso OÜ ei oleks avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid Krediidiinfo AS-le ega palunud neid andmeid maksehäirete registris avaldada, ei oleks Krediidiinfo AS hageja kohta ebaõigeid andmeid maksehäirete registris avaldanud. Kuna Julianus Inkasso OÜ omas kontrolli hageja kohta ebaõigete andmete maksehäirete registris avaldamise üle, vastutab ta koos Krediidiinfo AS-ga VÕS § 1047 lg 4 alusel nende andmete avaldamise eest.
5.Kostjate seisukohtadega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud Julianus Inkasso OÜ väitega, et viimane omandas hageja vastu nõude AS-lt XXXX. AS-l XXXX puudus hageja vastu nõude loovutamise teatises nimetatud nõue. Kuna hageja esitab AS XXXX nõudele vastuväite, peab kostja Julianus Inkasso OÜ tõendama, et AS XXXX loovutas talle hageja vastu kehtiva nõude.
6.Hageja sai kostja Julianus Inkasso OÜ poolt kohtule esitatud nõude loovutamise teatise esmakordselt kätte kohtu kaudu koos kostja vastusega. Kuna hageja ei ole nõude loovutamise teatist varem kätte saanud, ei olnud hageja teadlik, et AS XXXX on loovutanud kostjale Julianus Inkasso OÜ-le sellise nõude. Hageja ei nõustunud Julianus Inkasso OÜ väitega, et kostja edastas hagejale vastavalt viimase soovile 11.02.2015 võla tunnistamise kokkuleppe nr 1772738. Kuna hagejal puudus Julianus Inkasso OÜ ees võlgnevus, ei saanud hageja sellist soovi avaldada. Hagejale ei ole teada, kes on saatnud 11.02.2015 Julianus Inkasso OÜ-le e-postiaadressilt XXXX vastuse: Ma saan alustada maksma alates märtsist. Tõenäoliselt on tegemist ekslikult saadetud e-kirjaga, millel ei ole õiguslikke tagajärgi. Hageja viitas TsÜS § 115 lõikele 1. Kuna ei ole teada, kes saatis 11.02.2015 Julianus Inkasso OÜ-le e-kirja, ei ole võimalik tuvastada, kas sellel isikul oli hageja esindamiseks esindusõigus. Hageja viitas ühtlasi TsÜS § 129 lõikele 1. Asjaolule, et 11.02.2015 e-kirja saatis kostjale Julianus Inkasso OÜ-le esindusõiguseta isik, osutab ka see, et hageja ei ole kokkulepet täitnud.
7.Hageja leidis, et kostjad ei ole tõendanud hagejal ajavahemikul 31.07.2014 – 3.12.2015 kostja Julianus Inkasso OÜ ees 640 – 3200 euro suuruse võlgnevuse olemasolu. Seega on kostja AS Krediidiinfo avaldanud maksehäirete registris hageja kohta ebaõigeid andmeid, kahjustades sellega hageja mainet lepingupartnerite ja avalikkuse ees.
8.09.03.2016 seisukohtades ei nõustunud hageja, et nõude loovutamise teatis tõendab Julianus Inkasso OÜ-l nõude olemasolu. Hageja viitas VÕS § 171 lõikele 1 ja leidis, et ta võib Julianus Inkasso OÜ nõudele esitada vastuväiteid. Hageja ei tunnista kostja Julianus Inkasso OÜ nõuet, kuna AS-l XXXX puudus3 loovutamise ajal hageja vastu kehtiv nõue. Juhul, kui kostja ei tõenda, et talle loovutatud nõue oli kehtiv, ei ole nõude loovutamist toimunud. Juhul, kui AS-l XXXX ei olnud hageja vastu kehtivat nõuet, ei ole nõude loovutamist toimunud ja maksehäirete registris hageja suhtes avaldatud info on ebaõige. Seega ei piisa hageja nõude ümberlükkamiseks sellest, et kostjad tõendavad, et kostja Julianus Inkasso OÜ omandas AS-lt XXXX hageja vastu nõude, vaid kostjad peavad tõendama, et AS XXXX loovutas kostjale Julianus Inkasso OÜ-le hageja vastu kehtiva nõude. Nõude puudumist kui negatiivset asjaolu ei ole hagejal võimalik tõendada.
9.Kuna hageja sai kostja Julianus Inkasso OÜ poolt kohtule esitatud nõude loovutamise teatise esmakordselt kätte kohtust koos hagi vastusega, ei olnud hageja teadlik, et AS XXXX on loovutanud kostjale nõude hageja vastu. Seega ei olnud hagejal võimalik enne kohtumenetlust kostja Julianus Inkasso OÜ nõudele vastuväiteid esitada. VÕS § 1047 lõikes 3 toodud eeldused ei ole täidetud. Kuna kostjad avaldasid hageja kohta ebaõigeid andmeid seoses oma majandustegevusega (kostja Julianus Inkasso OÜ tegeleb võlgade sissenõudmisega ja kostja AS Krediidiinfo peab maksehäirete registrit), peavad nad avaldatavat infot põhjalikult kontrollima, kuna maksehäirete registris ebaõigete andmete avaldamisega võivad kaasneda isikule, kelle kohta ebaõigeid andmeid avaldatakse, rasked tagajärjed. Kostjad ei ole VÕS § 1047 lõikes 3 sätestatud eelduste esinemist tõendanud.
10.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 540 eurot ehk kokku 840 eurot. Hagiavalduse koostamiseks kulus 3 tundi, kostjate vastuse suhtes seisukoha koostamiseks 1 h 30 minutit. Kokku osutas lepinguline esindaja hagejale õigusabi 4h 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandus käibemaks. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, palus hageja kostjalt lepingulise esindaja kulu välja mõista ilma käibemaksuta. TsMS § 177 lg 4 alusel palus hageja kostjatelt välja mõista viivise menetluskulude summalt 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses.
KOSTJATE VASTUVÄITED
Kostja Julianus Inkasso OÜ vastuväited hagile
11.Kostja vaidles hagile vastu. OÜ-l Julianus Inkasso oli nõue OÜ XXXX vastu. Vastavalt Julianus Inkasso OÜ ja AS XXXX vahel sõlmitud lepingule nr 12470-12-14N loovutas esialgne kreeditor 02.12.2014 Julianus Inkasso OÜ-le hageja OÜ XXXX ja AS XXXX vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuetega. Loovutatud nõue tulenes sellest, et hageja jättis AS-le XXXX tasumata 31.07.2014 arve nr 55393 summas 1288,90 eurot ja 30.06.2014 arve nr 55268 summas 604,51 eurot. Kokku loovutas AS XXXX kostjale hageja vastase nõude põhisummas 1893,41 eurot, millele lisandusid viivised ja võla sissenõudmisega kaasnevad kulud. Kostja esitas kohtule AS XXXX poolt OÜ-le XXXX edastatud teatise nõude loovutamise kohta.
12.OÜ Julianus Inkasso edastas hagejale 11.12.2014 võlateatise, milles teavitas OÜ-d XXXX muuhulgas nõude omandamisest kui ka võlasumma nõudmisest. Vastavalt hageja OÜ XXXX sooviavaldusele saatis kostja OÜ Julianus Inkasso hagejale 11.02.2015 võla tunnistamise kokkuleppe nr 1772738, milles oli fikseeritud võlausaldajana OÜ Julianus Inkasso ning võlasummana 2247,87 eurot. Võla tunnistamise kokkuleppes toodud maksegraafiku kohta teatas OÜ XXXX esindaja, et hagejal on võimalik hakata maksma alates märtsist 2015, mitte veebruarist 2015, nagu oli märgitud graafikus. Kostja esitas kohtule viidatud tõendid.
13.Kostja leidis, et hagiavalduse väide, mille kohaselt ei olnud hagejal kunagi võlgnevust Julianus Inkasso OÜ ees, ei vasta tõele. Esitatud tõendite pinnalt on näha, et OÜ-l Julianus Inkasso oli nõue hageja vastu. Samuti oli võla menetlemise ajal hagejal teadmine, et võlausaldaja on kostja Julianus Inkasso OÜ. Vastasel juhul ei oleks hageja esindaja XXXXpöördunud Julianus Inkasso OÜ poole maksegraafiku sõlmimiseks ega maksegraafiku tingimuste muutmiseks. Järelikult on korrektsed AS Krediidiinfo poolt peetavas maksehäirete registris avaldatud andmed selle kohta, et hagejal oli 31.07.2014-3.12.2015 Julianus Inkasso OÜ ees 6403200 euro suurune võlgnevus (lõpetatud maksehäire). Hageja OÜ XXXX oli teadlik sellest, et tegemist on korrektsete andmetega.
14.Eeltoodust tulenevalt ei ole toimunud hagiavalduses väidetud ebaõigete andmete avaldamist ega sellest põhjustatud hageja mainet kahjustavat olukorda. Kostja leidis, et hageja on käitunud hagiavalduse esitamisel teadlikult pahatahtlikult ja valeandmeid esitades.
15.30.03.2016 seisukohtadega koos esitas kostja kohtule täiendavad tõendid nõude olemasolu kohta. Kostja esitas kohtule AS XXXX ja hageja OÜ XXXX esindajate vahel allkirjastatud teostatud tööde aktid nr MTA-65 ja MTA-81 ning nimetatute alusel AS XXXX poolt hagejale koostatud ja esitatud arved nr 55268 ja 55393. Nõude omandamisel tutvus kostja Julianus Inkasso OÜ nõude aluseks olevate alusdokumentidega ning pidas nõuet põhjendatuks ja õigustatuks.
16.Hageja väited AS XXXX poolt nõude kostjale Julianus Inkasso OÜ-le loovutamisest mitteteadmise kohta on otsitud vastuväited. Lisaks nõude loovutaja allkirjastas teatisele nõude loovutamise kohta, on kostja Julianus Inkasso OÜ edastanud hagejale kirjalikke teateid koos infoga nõude loovutamise kohta. Hageja esindaja on kostjaga ühendust võtnud võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks. Kuna kostja Julianus Inkasso OÜ on edastanud hagejale teatised e-posti teel aadressil XXXX ning arvestades asjaoluga, et hageja on avaldanud oma e-posti aadressina XXXX, ei ole alust ja põhjust kahelda nimetatud aadressile edastatud teatiste hageja poolt kätte saamisega.
17.Samuti puudub igasugune mõistlik põhjendus usaldamaks hageja väiteid selle kohta, nagu ei oleks hagejale teada, kes võis edastada 11.02.2015 e-posti aadressilt XXXX e-kirja kostjale. Ekirjale on alla kirjutanud XXXXehk hageja seaduslik esindaja. Kostja Julianus Inkasso OÜ ja hageja vaheline suhtlus võla nõude menetluse jooksul on olnud üsna intensiivne. Hageja seaduslik esindaja on korduvalt lubanud telefoni teel võla tasuda, kuid võla tasumata jätmise tõttu oli kostja sunnitud korduvalt uuesti hageja seaduslikule esindajale helistama ning jätkuvalt nõudma võla tasumist. Vaatamata korduvatele lubadustele saavutati võla tasumine alles pärast võla kohta andmete avaldamist AS Krediidiinfo poolt peetavas andmebaasis. Kuna poolte suhtlus toimus telefoni teel, on kostja Julianus Inkasso OÜ salvestanud suhtluse kohta andmed oma andmebaasis. Kostjal ei ole ühtegi põhjust salvestada oma andmebaasis valeandmeid või genereerida ise andmeid suhtluse kohta võlgnikega. Kostja igapäevane tegevus seisneb võlgnikega suhtlemises ning suhtluse kohta andmebaasi vajaliku info salvestamises.
18.Kostja selgitas, et hageja võlg on tasutud AS-le XXXX 02.12.2015. Kostja Julianus Inkasso OÜ sai vastava info AS XXXX esindajalt ning luges sellega nõude tasutuks. Kuna AS XXXX loovutas hageja vastu oleva nõude kostjale Julianus Inkasso OÜ-le, siis oli ja on õigustatud võla kohta andmete avaldamine AS Krediidiinfo poolt peetavas andmebaasis. Kuna OÜ-l Julianus Inkasso oli nõue hageja vastu ning AS Krediidiinfo poolt peetavas maksehäirete registris on avaldatud korrektsed andmed, ei ole toimunud hagiavalduses viidatud materiaalõiguse normi rikkumist, mis võiks anda hagejale aluse nõude esitamiseks.
19.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 418,50 eurot. Hagiavaldusega tutvumiseks, selle analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks kulus 2,5 tundi ehk 225 eurot. Hageja 16.02.2016 seisukoha, 09.03.2016 vastuse ning kostja 30.03.2016 seisukohtade koostamiseks kulus 2,15 tundi ehk 193,50 eurot. Kostja esindaja tunnitasu suuruseks oli 90 eurot. VÕS § 113 lg 1 alusel palus kostja hagejalt välja mõista viivise menetluskulude summalt.
Kostja Krediidiinfo AS vastuväited hagile
20.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja osundas, et hageja ei eita kostja avaldatud ajal ja suuruses võlgnevuse olemasolu, vaid pigem eitab võlgnevust Julianus Inkasso OÜ ees. Seega
saaks hageja nõuda siiski väidetavalt ebaõigete andmete parandamist võlausaldaja isikut puudutavas osas, mitte andmete avaldamise lõpetamist tervikuna. Kostja leidis, et hageja peab VÕS § 1047 lõikele 1 tuginemisel oma nõude maksmapaneku eeldusena tõendama asjaolu, et avaldatud andmed on ebaõiged. Kostjad ei ole esiteks avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid ning kostja AS Krediidiinfo ei ole käitunud õigusvastaselt.
21.Julianus Inkasso OÜ on avaldanud tegelikkusele vastavaid faktilist laadi andmeid. Hageja võlgnevus, mida on kajastatud maksehäirete registris, on tekkinud XXXX AS ees ning Julianus Inkasso OÜ on vastava nõude omandanud 11. detsembril 2014 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Nõude põhisumma suuruseks oli kostjale AS-le Krediidiinfo teadaolevalt 1893 eurot. Hageja poolt oli see tasumata vahemikus 31. juulist 2014 kuni 03. detsembrini 2015. Andmed sisestas Julianus Inkasso OÜ maksehäirete registrisse 04. juunil 2015 ehk pärast nõude omandamist XXXX AS-lt. See tähendab, et maksehäirete registris olid kajastatud tõesed andmed ning kostja ei ole avaldanud hageja majandus- või kutsetegevust kahjulikult iseloomustavaid ebaõigeid faktiväiteid.
22.Eeltoodust nähtuvalt puudub hageja nõudel alus, kuivõrd avaldatud andmed olid tõesed. Sellisel juhul ei ole vajalik hinnata kostjate käitumise õigusvastasust, sest VÕS § 1047 lg 4 alusel ei ole ebaõigete andmete parandamise nõude esitamise eelduseks selliste andmete avaldamise õigusvastasus. Kostja viitas VÕS § 1047 lõikele 1 ja leidis, et kuna Julianus Inkasso OÜ oli nõude saanud loovutuse teel ning nõude alusdokumentidega oli tõendatud selle olemasolu, ei saaks kostja AS Krediidiinfo poolt andmete avaldamist pidada õigusvastaseks ka siis, kui andmed võlgnevuse kohta oleksid olnud ebaõiged.
23.Andmeid ei saaks lugeda ebaõigeteks isegi juhul, kui Julianus Inkasso OÜ oleks maksehäire sisestanud maksehäirete registrisse oma nimel, kuid XXXX AS volituse alusel. Nimelt kajastab maksehäirete raport järgmise sisuga märget: „Registris kuvatud maksehäire sisestaja on võlausaldaja või isik, kes tegutseb võlausaldaja volituse või käsundi alusel.“ See tähendab, et maksehäire sisestaja ei pruugi alati kattuda võlausaldaja isikuga, sest inkassoteenust pakkuvad ettevõtjad, kes tegutsevad võlausaldajate huvides võlgnevuse sissenõudmisel, on ühtlasi volitatud maksehäirete sisestamiseks ja avaldamiseks maksehäirete registris. Sellisel juhul ei saa kostja hinnangul lugeda avaldatud maksehäiret sisuliselt ebaõigeks, kuna nii võlgnikule kui võimalikele andmetega tutvujatele on teada, et maksehäire sisestaja ja võlausaldaja isik võivad erineda.
24.Kostja tõlgendust toetab Andmekaitse Inspektsiooni poolt avaldatud juhis „Maksehäirete avaldamine“, mille § 12 sätestab nii uue võlausaldaja õiguse andmete avaldamiseks nõude loovutamise korral kui ka inkassoteenuse osutaja õiguse andmete avaldamiseks oma nimel võlausaldajalt saadud volituse alusel, millisel juhul inkassoteenust osutav isik tegutseb võlausaldaja huvides volitatud töötlejana isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 7 lg 3 tähenduses. Seega ei loeta isikuandmete töötlemisel riikliku järelevalve teostamisel õigusvastaseks olukorda, kus maksekäitumist iseloomustavate andmete avaldamine toimub volitatud töötleja poolt oma nimel. Hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
25.30.03.2016 seisukohtades jäi kostja seniste vastuväidete juurde. Tehniliselt ja õiguslikult on võimalik, et maksehäire avaldab mitte esialgne võlausaldaja, vaid nõude võlgniku vastu loovutamise teel omandanud isik. Kuivõrd nõude loovutamise läheb üle uuele võlausaldajale nõudeõigus võlgniku vastu, on uuel võlausaldajal õigus avaldada teavet võlgniku maksekäitumise kohta. Nõude omandamise selle loovutamise teel esialgselt võlausaldajalt AS-lt XXXX on Julianus Inkasso OÜ tõendanud.
26.Kostjale jäi selgusetuks, millisel õiguslikul alusel väitis hageja, et nõude loovutamine on toimunud üksnes juhul, kui nõue oli loovutamise ajal kehtiv ja seda peavad tõendama kostjad. Kostja viitas VÕS §-le 170. Nimelt võlgnikul tuleb tõendada, et nõuet olemas ei olnud. Kuna
antud juhul on hageja vaidlusaluse nõude rahuldanud 02. detsembril 2015, ei saa olla kahtlust, et nõue oli kehtiv. Hageja ei ole esitanud väiteid ja tõendeid selle kohta, et maksehäireregistris kajastatud nõuet ei ole tegelikkuses olemas olnud.
27.Kostja ei nõustunud hageja väitega, nagu peaks eksisteerima hageja maksehäire avaldamiseks maksehäireregistris mingisugune õiguslik erihuvi. Juriidilistel isikutel puudub eraelu, mistõttu ei ole andmed hageja maksehäirete kohta hõlmatud isikuandmete kaitse seaduse regulatsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvega. Hageja maksekäitumist iseloomustavate andmete avaldamiseks ei ole vajalik tõendada konkreetset õiguslikku erihuvi, vaid andmete avaldamisel juriidilise isiku maksekäitumise kohta on õiguspärane eesmärk – krediidituru korrastamine ning hilinenud maksetega võitlemine.
28.Kostja esitas kohtule kirjavahetuse hageja ja Julianus Inkasso OÜ-ga seoses kohtumenetlusele eelnenud maksehäire õigsuse kontrolliga vastavalt AS Krediidiinfo pretensioonide lahendamise korrale. Kuivõrd Julianus Inkasso OÜ põhistas maksehäire aluseks olevad asjaolud, kostja kirjet ei kustutanud. Samas on tõendid piisavad selleks, et välistada kostja tegevuses õigusvastasus VÕS § 1047 lõikest 3 juhindudes, sest kostja on piisava hoolsusega ning vastavalt hagejale kättesaadavatele protseduurireeglitele kontrollinud avaldatud andmete vastavust tegelikkusele.
29.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile summas 880 eurot. Hagi materjalide läbitöötamiseks, nõupidamiseks kliendiga, suhtlemiseks Julianus Inkasso OÜ esindajaga ja vastuse koostamiseks kulus 4 h 50 minutit ehk 531,67 eurot. Hageja 16.02.2016 ja 09.03.2016 seisukohtade läbitöötamiseks, kliendi esindajaga suhtlemiseks, seisukohtade arutamiseks ja seisukohtade koostamiseks kulus 3 h 10 minutit ehk 348,33 eurot. Menetluskulud on seotud käesoleva asjaga ning arvestatud käibemaksuta. Lepinguline esindaja on osutanud kostjale teenust hinnaga 110 eurot tunnis. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.Arvestades hageja nõudeid ja kostjate vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
31.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostja AS Krediidiinfo peab enda kodulehel www.krediidiinfo.ee maksehäirete registrit, kus on avaldatud informatsioon lõpetatud maksehäire kohta, mille järgi oli hagejal 31.07.2014 – 3.12.2015 Julianus Inkasso OÜ ees 640 – 3200 euro suurune võlgnevus.
32.Pooled vaidlevad selle üle, kas AS Krediidiinfo maksehäirete registris avaldatud faktiväide hagejal võlgnevuse olemasolu kohta kostja Julianus Inkasso OÜ ees oli tõele vastav faktiväide või mitte.
33.Hageja leidis, et tal ei ole kunagi olnud võlgnevust Julianus Inkasso OÜ ees, mistõttu on kostjad tema kohta avaldanud ebaõigeid andmeid. Ebaõigete andmete avaldamine kahjustab hageja mainet ja takistab tal krediidiasutustest laenu saamist. Hageja leidis, et kostjad peavad tõendama faktiväite õigust ehk hagejal võlgnevuse olemasolu kostja Julianus Inkasso OÜ ees. Mõlemad kostjad on ebaõigete andmete avaldajad, sest AS Krediidiinfo avaldas andmeid kostja Julianus Inkasso OÜ tellimusel. Nõude loovutamisest sai hageja teada alles kohtumenetluses. Kuivõrd hageja esitab nõudele vastuväite, peab kostja tõendama, et AS XXXX loovutas talle kehtiva nõude. Võla tunnistamise kokkulepet ei ole kostja Julianus Inkasso OÜ hagejale saatnud
ning hagejale ei ole teada, kes saatis e-postiaadressilt XXXX kostjale vastuse. Tõenäoliselt oli tegu eksliku e-kirjaga.
34.Kostjad vaidlesid nõudele vastu ja tõid välja, et Julianus Inkasso OÜ sõlmis AS-ga XXXX nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutati kostjale AS XXXX nõue tulenevalt arvetest, mis esitati hagejale liiva tarnete eest. Kostja Julianus Inkasso OÜ saatis hagejale võlateatise ja informeeris nõude omandamisest. Samuti saatis kostja hagejale kokkuleppe projekti, mille sõlmimisel oleks hageja saanud võlgnevuse tasuda osamaksete kaupa. Hageja vastas sellele ja teatas, et on valmis tegema osamakseid alates 2015. aasta märtsist. Kostjal Julianus Inkasso OÜ-l oli hageja vastu kehtiv nõue. Maksehäirete registris avaldanud andmed ei oleks ebaõiged isegi siis, kui Julianus Inkasso OÜ oleks sisestanud maksehäire oma nimel, kuid XXXX AS volituse alusel, sest maksehäirete register sisaldab vastavat märget. Kuivõrd kostjad on tõendanud nõude olemasolu, tuleb selle puudumist tõendada hagejal.
35.VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 näeb ette, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Vastavalt VÕS § 1047 lõikele 3 ei loeta hoolimata eelviidatust andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
36.Eelviidatud sätetest tuleneb, et kui avaldatakse mõni asjaolu, mis on teisele isikule majanduslikult kahjulik, on asjaolu tegelikkuse vastamise tõendamise kohustus avaldajal. Muudel juhtudel peab avaldaja VÕS § 1047 lg 1 alusel tõendama vaid seda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest. Avaldajal on kohustus kontrollida avaldatud andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele ja kui tuvastatakse, et avaldatud on ebaõigeid andmeid, tuleb need ümber lükata sõltumata avaldamise õigusvastasusest.
37.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 näeb ette, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Seega võimaldab seadus nõudeid loovutada ning nõude loovutamine on kehtiv, kui nõude loovutamisest teatab endine võlausaldaja.
38.VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Seega on võlgnikul õigus nõudele vastu vaielda ka siis, kui see on loovutatud uuele võlausaldajale.
39.Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et kostjate poolt avaldatud andmed oleksid olnud mõnel moel hagejale majanduslikult kahjulikud. Selle kohta on hageja esitanud vaid üldsõnalised
seletused. Samuti on hageja üksnes üldsõnaliselt eitanud Julianus Inkasso OÜ-l nõude olemasolu. Hageja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ega tõendeid, millest lähtuvalt saaks kohus nõuet pidada alusetuks.
40.Kohus selgitas hagejale 17.02.2016 pöördumises vajadust tõendada ja põhistada täiendavalt oma väiteid (toimiku lk 49-50). Kohus selgitas hagejale, et isegi kui viimasele on nõude loovutamise teade kätte toimetatud alles antud kohtumenetluse raames, on nõude loovutamine toimunud kehtivalt. Kui nõue loovutati kehtivalt, oli kostjal Julianus Inkasso OÜ-l hageja vastu nõue ning kostjad ei ole hageja suhtes avaldanud ebaõigeid andmeid. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada ja tõendada, et AS-l XXXX ei saanud hageja vastu mistahes nõuet olla. Hageja ei nõustunud kohtu selgitustega ega esitanud kohtule ühtegi täiendavat põhistust ja tõendit.
41.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja AS Krediidiinfo avaldas hageja kohta 05.12.2015 maksehäirete raporti (toimiku lk 5), mille kohaselt oli hagejal Julianus Inkasso OÜ ees perioodil 31.07.2014 kuni 03.12.2015 maksehäire vahemikus 640 kuni 3200 eurot. Teatel oli avaldatud ka maksehäireregistri info, mille kohaselt loetakse maksehäireks krediidisaaja poolt rahalise kohustuse täitmata jätmist, mis on tekkinud lepingu rikkumisest ja selle algusest on möödas rohkem kui 45 päeva arvates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning mis koos intresside ja viivisega on vähemalt 30 eurot. Info maksehäirete kohta pärineb Maksehäireregistri liikmetelt või teistelt lepingulistelt osapooltelt. Samuti oli info osas viidatud, et registris kuvatud maksehäire sisestaja on võlausaldaja või isik, kes tegutseb võlausaldaja volituse või käsundi alusel. Järelikult võis maksehäire sisestaja olla nii võlausaldaja kui ka võlausaldaja esindaja.
42.Kostja esitas kohtule AS XXXX teatise nõude loovutamise kohta 11.12.2014 (toimiku lk 2627), millega endine võlausaldaja teatas hagejale nõude loovutamisest summas 1893,41 eurot Julianus Inkasso OÜ-le. Teatises oli viidatud, et nõue põhineb arvetel nr 55393 ja nr 55268. Ühtlasi edastas kostja Julianus Inkasso OÜ hagejale 11.12.2014 võlateatise (toimiku lk 28), milles hagejal paluti tasuda võlgnevus Julianus Inkasso OÜ-le. Eelviidatud teatised olid vähemalt kohtumenetluse käigus hagejale kätte toimetatud, millest tulenevalt toimus nõude loovutamine kehtivalt.
43.Kostja Julianus Inkasso OÜ esitas kohtule väidetavalt hagejale 11.02.2015 saadetud võla tunnistamise kokkuleppe projekti (toimiku lk 30), mille kohaselt oleks hageja pidanud võlgnevuse tasuma 200 euro suuruste maksetena alates 20.02.2015. Antud teatele vastas XXXXe-posti aadressilt XXXX (toimiku lk 29) 11.02.2015 ja teatas, et hageja saab alustada maksmist alates märtsist.
44.Pooled ei vaidle selle üle, et viidatud kokkulepet ei allkirjastatud. Seetõttu on kohtu hinnangul asjasse puutumatud hageja väited e-posti aadressilt vastanud isikul pädevuse puudumise kohta. Samas ei loe kohus usutavateks hageja väiteid selle kohta, et hagejale ei ole teada, kes täpselt e-kirja saatis ning et tegemist oli eksliku e-kirjaga. Vaidlus puudub selle üle, et hageja seaduslikuks esindajaks äriregistri andmete kohaselt oli ja on XXXX. E-posti aadress XXXX on äriregistri andmetel hageja e-posti aadressiks. Hagejal oleks tulnud seega sisuliselt põhistada ja tõendada, kes tema seadusliku esindaja asemel saatis hageja e-posti aadressilt ekirja. Siiski leiab kohus, et sisulist tähendust eelviidatud tõendid ja asjaolud ei oma, sest sõltumata sellest, kas hageja seaduslik esindaja saatis 11.02.2015 kostjale Julianus Inkasso OÜ ekirja või mitte, on kostja tõendanud nõude olemasolu hageja vastu.
45.Nimelt esitas kostja Julianus Inkasso OÜ kohtule teostatud töö akti MTA-65 (toimiku lk 6061), mille hageja esindajana oli allkirjastanud hageja seaduslik esindaja XXXX. Akti kohaselt andis AS XXXX töövõtjana hagejale kui tellijale üle looduslikku ehitusliiva 604,51 euro eest. Teostatud tööde aktiga nr MTA-81 (toimiku lk 62-63) andis AS XXXX töövõtjana hagejale kui
tellijale üle looduslikku ehitusliiva 1288,90 euro eest. Antud akti on samuti allkirjastanud hageja seaduslik esindaja XXXX. Aktides toodud summad ühtivad AS XXXX poolt hagejale esitatud arvetega (toimiku lk 64-65), kus on samuti viidatud teostatud tööde aktidele nr MTA-65 ja MTA-81.
46.Eelviidatud aktidest saab järeldada, et hageja ja AS XXXX vahel oli sõlmitud kas ostumüügi leping liiva müümiseks või töövõtuleping liivaga seotud teenuse osutamiseks. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 2 järgi ei kohaldata müügilepingute regulatsiooni lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises.
47.VÕS § 209 lg 1 näeb ette, et kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Kui lepingu esemeks on liigitunnustega asjad, ei loeta neid ostja käsutusse andmiseks valmispanduks enne, kuni neid ei ole lepingu järgi üleandmiseks tähistusega, veodokumentidega või muul viisil selgelt eristatud. Järelikult tuleb ostjal ostetud asja eest müüjale tasuda, kui ta on asja müüjalt vastu võtnud.
48.Töövõtulepingute puhul näeb VÕS § 637 lg 3 ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Seega tuleb tellijal töövõtulepingu puhul tasuda töö eest pärast selle vastuvõtmist.
49.Eelviidatud sätetest tuleneb, et töö tellijal või kauba ostjal lasub kohustus tellitu või ostetu eest tasuda pärast seda, et kui ta on töö või ostetud kauba vastu võtnud. Kohtule esitatud aktidega on tõendatud, et hageja omandas AS-lt XXXX looduslikku ehitusliiva. Ehitusliiva võttis hageja aktide alusel vastu ja seega muutus AS XXXX tasunõue hageja vastu sissenõutavaks. Samade aktide alusel esitas AS XXXX hagejale arved. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele põhistanud ega tõendanud, et ta oleks AS-le XXXX arved tasunud või et tal oleks olnud sõltumata liiva vastuvõtmisest olnud mõni seadusest tulenev alus jätta arved tasumata. Seega oli AS-l XXXX nõue hageja vastu, mille viimane loovutas kehtivalt Julianus Inkasso OÜ-le.
50.Kostja AS Krediidiinfo esitas kohtule ühtlasi e-kirjade vahetuse hageja ning kostja Julianus Inkasso OÜ vahel (toimiku lk 70-71). Kostja AS Krediidiinfo edastas hageja pretensiooni kostjale Julianus Inkasso OÜ-le, paludes viimasel kui andmete sisestajal hagejale vastata. Kostja Julianus Inkasso OÜ selgitas, et ta esitas AS XXXX võlgnevuse alusel hageja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 20.11.2015. Hageja tasus kohtusse esitatud nõude 02.12.2015, mis nähtus kostja e-kirjale lisatud maksekäsu kiirmenetluses tehtud määrusest tsiviilasjas nr 2-15-124804. Kostja osundas, et menetlus tsiviilasjas lõpetati seoses nõude tasumisega. Seega võib kohtule esitatud tõenditest järeldada, et hageja tasus võlgnevuse pärast seda, et kui Julianus Inkasso OÜ oli pöördunud kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega. Vastupidist ei ole hageja väitnud ega tõendanud.
51.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kumbki kostjatest ei ole hageja suhtes avaldanud ebaõigeid andmeid. Kostjal Julianus Inkasso OÜ-l oli AS-lt XXXX omandatud kehtivalt tegelik nõue hageja vastu põhisummas 1893,41 eurot. Nõue tekkis arvete alusel, mille maksetähtajaks oli 31.07.2014. Nõue tasuti 02.12.2014. Seega ei ole kostjad avaldanud nõude olemasolu, nõude suuruse, nõude perioodi ega võlausaldaja isiku osas ebaõigeid andmeid.
Kuivõrd kostjad ei ole hageja suhtes avaldanud ebaõigeid andmeid, tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata.
52.Ühtlasi peab kohus vajalikuks selgitada, et juhul, kui hageja väited oleksid olnud põhjendatud, ei oleks esitatud kujul saanud hagi rahuldada. Hageja nimelt palus hagis kohustada mõlemat kostjat lõpetama AS Krediidiinfo kodulehel informatsiooni avaldamine ja palus mõlemaid kohustada informatsiooni kõrvaldama, jättes tähelepanuta, et tegemist oli ainult kostja AS Krediidiinfo kodulehega. Kuivõrd Julianus Inkasso OÜ-l puudus õiguslik alus või võimalus iseseisvalt ilma teise kostja osaluseta antud kodulehelt midagi kõrvaldada, ei oleks kohtulahend olnud antud kostja suhtes sundtäidetav. Kohus selgitas seda hagejale hagiavalduse menetlusse võtmisel (toimiku lk 9) ning kohtu 17.02.2016 pöördumises (toimiku lk 49-50). Vaatamata kohtu selgitustele jäi hageja esitatud nõude juurde, leides ekslikult, et kohtutäitur saaks kostjatele määrata sunniraha. Kohus osundab, et sunniraha määramine kostjale Julianus Inkasso OÜ-le oleks olnud alusetu ega oleks ühelgi viisil andnud antud kostjale täiendavaid võimalusi teha mistahes muudatusi veebilehel, mis antud kostjale ei kuulu.
53.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt.
54.Menetluskuludena palus kostja Julianus Inkasso OÜ hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 418,50 eurot. Hagiavaldusega tutvumiseks, selle analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks kulus 2,5 tundi ehk 225 eurot. Hageja 16.02.2016 seisukoha, 09.03.2016 vastuse ning kostja 30.03.2016 seisukohtade koostamiseks kulus 2,15 tundi ehk 193,50 eurot. Kostja esindaja tunnitasu suuruseks oli 90 eurot. VÕS § 113 lg 1 alusel palus kostja hagejalt välja mõista viivise menetluskulude summalt. Kohus leiab, et kostja Julianus Inkasso OÜ esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning mõistlik. Kostja esindaja ajakulu õigusabi esitamiseks on kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Seetõttu peab kohus kostja Julianus Inkasso OÜ lepingulise esindaja kulusid tervikuna põhjendatuteks. Hagejalt tuleb kostja Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskuludena välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 418,50 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejalt kostja kasuks TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 418,50 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
55.Kostja AS Krediidiinfo palus hagejalt menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile summas 880 eurot. Hagi materjalide läbitöötamiseks, nõupidamiseks kliendiga, suhtlemiseks Julianus Inkasso OÜ esindajaga ja vastuse koostamiseks kulus 4 h 50 minutit ehk 531,67 eurot. Hageja 16.02.2016 ja 09.03.2016 seisukohtade läbitöötamiseks, kliendi esindajaga suhtlemiseks, seisukohtade arutamiseks ja seisukohtade koostamiseks kulus 3 h 10 minutit ehk 348,33 eurot. Menetluskulud on seotud käesoleva asjaga ning arvestatud käibemaksuta. Lepinguline esindaja on osutanud kostjale teenust hinnaga 110 eurot tunnis. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras.
56.Kohus leiab, et kostja AS Krediidiinfo advokaadist lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ja kooskõlas asja keerukusega. Küll aga asub kohus seisukohale, et menetluses on põhjendatud ja vajalikud need menetluskulud, mis on seotud mõne õigustoimingu tegemisega menetluses. Kostja lepingulise esindaja ajakulu, mis on seotud kliendiga suhtlemisteks ja kohtumiseks ei ole kulu, mis oli vajalik mõne õigustoimingu tegemiseks. Samuti ei ole võimalik toimiku pinnalt tuvastada, kas kohtumised toimusid, kaua need kestsid ja mida neil arutati.
57.Kohus leiab, et kostja 01.02.2016 vastuse koostamiseks võis selle mahtu ja sisu arvestades esindajal kuluda 3 tundi. Kostja täiendava seisukoha esitamiseks 30.03.2016 ja sellega seotud toimingute tegemiseks võis esindajal kuluda 2 tundi. Kogumis on kostja AS Krediidiinfo lepingulise esindaja põhjendatud õigusabi ajakulu 5 tundi. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust 110 eurot, on kostja mõistlikud ja põhjendatud lepingulise esindaja kulud 550 eurot. Hagejalt tuleb kostja AS Krediidiinfo kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud 550 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejalt kostja kasuks TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 550 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.