Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja esitas 10.11.2016 Harju Maakohtule taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja taotleb menetluskuluna õigusabikulu kokku 1696,26 euro väljamõistmist hagejalt. Lisaks taotleb kostja välja mõista seadusjärgses määras viivise menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. Kostja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud käesolevas asjas. Kuna kostja pole käibemaksukohustuslane, palub ta kulud välja mõista koos käibemaksuga. Kostja esindaja on menetluses teinud järgmisi toiminguid: 1) 02.03.2015–04.03.2015 – vastuse koostamine hagiavaldusele – 7 h 15 min; 2) 22.05.2015 – hageja 12.05.2015 vastuse läbitöötamine, positsiooni kujundamine, vastuse koostamine – 1 h 45 min; 3) 25.05.2015 – hageja 12.05.2015 vastusele vastuse koostamine – 25 min; 4) 27.05.2015 – hageja 12.05.2015 vastusele vastuse koostamine, kohtusse esitamine, hageja 27.05.2015 seisukohaga tutvumine, vastamise vajaduse hindamine – 2 h 10 min; 5) 10.08.2015 – ringkonnakohtu menetlusse võtmise määrusega tutvumine – 10 min; 6) 24.08.2015–31.08.2015 – vastuse koostamine apellatsioonkaebusele – 1 h 25 min. Lisaks taotleb kostja äriregistri väljavõtete tegemise kulu 12 euro väljamõistmist perioodi 31.12.2014–27.02.2015 eest; Kostja esindaja tunnitasu on olnud vahemikus 74,78 kuni 126,55 eurot h, keskmiselt 106,5 eurot h (ilma km-ta). Hageja seisukoht Hageja vaidlustab äriregistri väljavõtete kulud, sest ei nähtu, et kostja oleks väljavõtteid menetlusdokumentide lisana kasutanud. Lisaks pole põhjendatud kostja esindaja töömaht. Tsiviilasi polnud keerukas. Vaidlus peale aegumise kohaldamist sisuliseks ei läinudki. Hagiavaldusele vastuse koostamiseks oli põhjendatud kulutada maksimaalselt 4 h, sest kostja vastuses oli sisulist osa kõigest 3 lk. Riigikohus on leidnud, et kohus peab õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust põhjalikult analüüsima. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 4 sätestab, et kui kohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub hageja kriitikaga äriregistri väljavõtete kulu osas perioodil 31.12.2014–27.02.2015, sest pole arusaadav ega nähtu ka toimikust, mis otstarbel ja milliseid väljavõtteid on kostja menetluses kasutanud. Kõik õigusabikulud on kohtu hinnangul näidatud mahus põhjendatud. Hagiavaldusele vastuse koostamine on menetluses eelduslikult kõige mahukam toiming, sest eeldab asjaolude ja tõenditega tutvumist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, seisukohtade formuleerimist. Selleks 7 h ja 15 min kulutamine pole kohtu hinnangul põhjendamatu. Kuigi vaidlus käis lõpuks tõepoolest peaasjalikult aegumise üle, pidi kostja vastuse koostamisel üldjoontes kaaluma ka vaidluse sisulist poolt, sest ka aegumise lahendamisel tuleb kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Asjaolust, et kostja vastus polnud eriti mahukas (t lk 25–28), ei saa automaatselt teha järeldust selle koostamiseks kuluma pidanud aja kohta. Ka ülejäänud osas on kostja esindaja toimingud olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja seisukoha läbitöötamist ja sellele enda arvamuse esitamist näidatud aja vältel võib pidada põhjendatuks juba seetõttu, et hageja esitas koos 12.05.2015 seisukohaga uusi tõendeid. Samuti esitas hageja uusi tõendeid 26.05.2015 vastusega, ning nendega tutvumisele kulunud aega võib pidada põhjendatuks. Ka kostja esindaja toimingud apellatsioonmenetluses (kohtu määrusega tutvumine ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine) kokku 1 h ja 35 minuti ulatuses on olnud vajalikud ja näidatud mahus igati põhjendatud. Eeltoodud põhjendustel loeb kohus kostja esindaja põhjendatud ajakuluks 13,16 h. Kostja esindaja keskmist tunnihinda 106,5 + km võib advokaadi puhul pidada keskmisest pigem madalamaks. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 1681,86 eurot (koos km-ga). TsMS § 177 lg 4 alusel kuulub menetluskuludelt tasumisele viivis alates käesoleva määruse jõustumisest menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.