Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
22.12.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2320
Haldusasi
XX riigi õigusabi taotlus
Menetlustoiming
Riigi õigusabi taotluse lahendamine.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
XX esitas Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. XX on taotluses märgistanud taotletavate riigi õigusabi liikidena: isiku esindamine haldusmenetluses; õigusdokumendi koostamine; isiku esindamine halduskohtumenetluses. Kohus selgitab, et Riigikohtu erikogu on 27.05.2009 määruses asjas nr 3-3-4-6-09 (p 5) juhtinud tähelepanu järgnevale: Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.03.2008 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-908 selgitanud, et kohus peab menetlusabi taotluse lahendamisel omal algatusel kontrollima, kas menetlusabi andmise kõik tingimused on täidetud ega esine mõnda menetlusabi andmisest keeldumise alust. Erikogu leiab, et samasugune kohustus on kohtul ka väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotluse lahendamisel./.../ Erikogu rõhutab, et kohus peab lahendama taotluse riigi õigusabi saamiseks taotleja tegelikust eesmärgist lähtudes. Selline kohustus on kohtul ka juhul, kui taotleja on eksinud tema poolt soovitud eesmärgi saavutamiseks kohase õigusabi liigi märkimisel. Taotluse sisu alusel võib aru saada, et taotleja soovib riigi õigusabi eelkõige distsiplinaarasja menetluses nii vanglas kui ka kohtus.
Kohus märgib, et kohtu menetluses olnud ja olevates haldusasjades, kus XX on kaebajaks, nähtub, et XX on Tallinna vanglale enne kohtusse pöördumist esitanud ise vaideid. Vaidemenetluste järgselt on isik koostanud ja kohtule esitanud iseseisvalt kaebused, millede alusel on algatatud mitmed kohtumenetlused. Taotlusele on lisatud Tallinna vangla dokumendid (teatised distsiplinaarmenetluse läbiviimise kohta) millistes on XX teavitatud, et tema suhtes viiakse läbi toime pandud rikkumistega seoses distsiplinaarmenetlusi ning on selgitatud, et menetlusalusel isikul on õigus anda distsiplinaarsüüteo kohta selgitusi. Samas on märgitud, et selgituste andmise kohustust ei ole. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 näeb ette riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus selgitab, et arvestades XX pikaajalist kogemust kohtutega suhtlemisel ei ole taotlejale võõras dokumentide koostamine ja enda õiguste kaitsmine nii haldus- kui ka kohtumenetluses. Seega kohtu hinnangul suudab XX iseseisvalt ilma advokaadi abita oma õigusi nii haldus- kui ka kohtumenetluses kaitsta. Vangla on selgitanud XX, et tal on õigus, aga mitte kohustus algatatud distsiplinaarmenetlustes selgitusi anda. Kuna XX tunneb ja teab ise kõige paremini menetluste asjaolusid, siis oskab ta ise ka nende kohta kõige paremini vajadusel selgitusi anda ja oma õigusi kaitsta. Lisaks selgitab kohus, et ka kohtumenetluses osalemisel on taotlejal piisavalt suur praktiline kogemus kohtutega suhtlemiseks, kuna ta on algatanud iseseisvalt mitmeid kohtuvaidlusi. Täiendavalt kohus selgitab, et kuna halduskohtul lasub kohustus omal algatusel välja selgitada olulised asjaolud, tagada igas menetlusstaadiumis, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus/taotlus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning selgitada isikule tema õigusi ja kohustusi ning muid menetluslikke protseduure, siis peab kohus tagama selle, et kohtumenetluses tähtsust omavad asjaolud ei jääks välja selgitamata põhjusel, et taotluse esitanud isik ei oma õigusalaseid eriteadmisi. Kaebusega seonduvad dokumendid ja muu asjakohase informatsiooni, mis on vajalik asja lahendamiseks, saab kohus välja nõuda haldusorganilt ning kaebuse puuduste kõrvaldamiseks pöörduda täiendavalt kaebaja poole kaebuse käiguta määrusega ja esitada kaebajale täpsustavad küsimused ja selgitused, et teha kindlaks, kas kaebus vastab HKMS nõuetele määral, et kohus saab seda menetleda. Eelneva alusel suudab kohtu hinnangul XX ise kohtule kaebuse esitada ja kohus abistab edaspidi, kui on vaja asjaolusid täpsustada. Kohtule kaebuse esitamise õigus tekib kinnipeetaval siis, kui kinnipeetav on läbinud kohase kohtueelse menetluse (Vang § 11). Vajadusel on isikul õigus ka juba algatatud haldusasja raames endale riigi õigusabi taotleda. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, siis lähtudes asjaolust, et XX on eelnevalt aktiivselt vanglale vaideid, samuti kohtutele kaebuseid esitanud, on ta kohtu hinnangul ise võimeline kaitsma oma õigusi nii haldus- kui ka edaspidises kohtumenetluses (RÕS § 7 lg 1 p 1), mistõttu kohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata. XX on taotluses märkinud, et taotleb riigilõivu vabastamist. Kohus selgitab, et juhul, kui taotleja soovib taotleda menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks, siis riigi õigusabi taotluse esitamine kohtule on riigilõivuvaba. Kohtule kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus tuleb esitada kohtule koos kaebusega. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt RÕS § 6 lgle 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.