Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

1(7)

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 17.02.2016 esitas XXXX Osaühing Harju Maakohtusse hagi XXXX OÜ vastu põhivõla 16 645,20 euro ja viivise 2058,92 euro saamiseks. Hagi kohaselt sõlmisid pooled raamatute müügilepingu, mille raames esitas hageja kostjale neli arvet: arve nr XXXX summas 3393,60 eurot, arve nr XXXX summas 4730,40 eurot, arve nr XXXX summas 4762,80 eurot ja arve nr XXXX summas 3758,40 eurot, kokku summas 16 645,20 eurot. Saatelehtede kohaselt on kaup toimetatud ja üle antud kostjale. Kostja jättis arved õigeaegselt tasumata. Kostja põhivõlgnevus on 16 645,20 eurot. Hageja pöördus Kreedix OÜ poole kohtuväliselt võlgnevuse sissenõudmiseks, kuid kostja kohustused jäid täitmata. Lisaks põhinõudele on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Kostja viivitas rahalise kohustuse täitmisega alates 05.08.2014. Hageja arvestab viivist VÕS § 113 lg 1 ja § 94 alusel. 3393,60 euro tasumisega on kostja viivitanud 09.08.2014 - 15.02.2016 ja viivis on 414,36 eurot; 4730,40 euro tasumisega on kostja viivitanud 03.09.2014 - 15.02.2016 ja viivis on 551,56 eurot; 4762,80 euro tasumisega on kostja viivitanud 23.06.2014 - 15.02.2016 ja viivis on 630,79 eurot; 3758,40 euro tasumisega on kostja viivitanud 05.08.2014 - 15.02.2016 ja viivis on 462,21 eurot. Poolte vahel puudub kokkulepe XXXX Vabariigi õiguse kohaldamise kohta. Pooled ei ole sõlminud üldtingimuste lepingut. Hageja ei saanud lepingut posti ega e-posti kaudu. Hageja ei ole lepingu tingimustega tutvunud ja ei tea neist midagi. Hageja ei täitnud tellimust hiljem tekitatud üldtingimuste järgi. Hageja tellimuste täitmine hakkab kõigile tellijatele järgmiselt: 1) tellija küsib hinna; 2) hageja saadab hinnapakkumise ja 3) tellija nõustub või nõustu hinnapakkumisega. Kui tellija on nõustunud hinnapakkumisega, siis alustab hageja tööd. Sama tava järgi on alustatud koostööd ka kostjaga. Kostja poolt teostatud tasaarvestus ei ole põhjendatud. Hagejal puudub kostja ees võlgnevus. Tasaarvestus ei ole selge. Kostja vastuväited Kostja palub hagi jätta rahuldamata 11 938,82 euro ulatuses. Hageja viivisenõue ei ole selge. Pooled sõlmisid suuliste läbirääkimiste tulemusena 23.04.2013 teenuse osutamise lepingu, mille tingimused on reguleeritud lepingudokumendis „General Terms“. Poolte kokkuleppe (p 1) kohaselt on kohalduvaks õiguseks XXXX Vabariigi õigus. Kostja saatis 23.04.2013 hagejale e-kirja ja postiga üldtingimused eesmärgiga, et eelviidatud tingimused reguleeriksid

2(7)

poolte vahelist koostööd. Hageja nõustus üldtingimustega. Kostja on tellinud hagejalt alates aprillist 2013 erinevaid töid. Hageja täitis kostja tellimusi alates üldtingimuste esitamisest kuni 25.05.2014 esitatud raamatute „Prantsusmaa“, „Franzija“, „Frankrike“ ja „Ranska“ tellimuseni üldtingimustes sätestatud nõudeid (eelkõige tähtaegu reguleerivaid tingimusi punktis 4) järgides. Poolte koostöö sai alguse 23.04.2013, kui kostja saatis hagejale üldtingimused ja esimese tellimuse. Kui kohus leiab, et vaidlus allub Harju Maakohtule, siis tunnistab kostja hagi üksnes 6765,30 euro ulatuses, sest kostja on hageja põhinõude tasaarvestanud oma rahaliste nõuetega. Hageja ei teostanud kostja tellitud töid tähtaegselt (üldtingimuste p 4) ja poolte vahel välja kujunenud tavale. Üldtingimuste punkt 4 sätestab, et juhul, kui trükkija ei suuda teostada töid 28 päeva jooksul neljavärvitrüki puhul ja 18 päeva jooksul must-valge trüki või 1-2 lisavärviga töö puhul, arvestades kuupäevi alates materjali saatmisest serverisse, trükkija e-maili aadressil või postiaadressil, siis loetakse, et tööd ei ole teostatud ja trükkija peab kandma kirjastaja kontole tööde väärtuses kokkulepitud hinna + 3000 eurot leppetrahvi või samaväärse summa teises vääringus ning lisaks 10% töö kokkulepitud väärtusest nädalas. Need mahaarvamised võib kirjastaja teha otse klauslis 3 nimetatud summast. Lisaks kujunes poolte vahel tavaks, et hageja täidab kostja tellimused 18-28 päeva jooksul lähtudes tähtaja järgmisel tellitud töö värvilahendust. Poolte vahel oli välja kujunenud, et hageja täidab kostja tellimused 28 päeva jooksul, kui tellimus hõlmab endas 4 erineva värviga trükki ja 18 päeva jooksul, kui tellimuse kohaselt tuleb trükised trükkida must-valgelt või 1-2 lisavärviga. Kostja tellis hagejalt raamatute „Prantsusmaa“, „Franzija“, „Frankrike“ ja „Ranska“ trükkimise 25.05.2014, mille kohaselt oli hageja kohustatud kostjale trükkima nimetatud raamatud tähtajaga 22.06.2015. Kostja saatis 07.07.2014 e-kirja hageja esindajale selgitusega, et kuna tellimus on juba hiljaks jäänud, siis ei soovi kostja enam hagejalt tellimuse täitmist. Hageja ei vastanud kostja kirjadele. 25.07.2014 saatis kostja hagejale veel mitu e-kirja, et tegu on hageja poolse hilinemisega ning seega ei ole kostja jaoks enam tellimusel mõtet. Kostja selgitas hagejale korduvalt, et hageja ei täitnud oma kohustust vastavalt kokkulepitud tingimustele ja poolte vahel välja kujunenud tavale. Kuna eelviidatud töö ei saanud tähtajaks valmis, siis kostja Rootsi lepingupartner ütles lepingu kostjaga üles ja nimetatud raamatuid ei saanud enam Rootsis turustada. Kuna hageja ei saanud eelnimetatud tellimust vastavalt üldtingimuste punktile 4 ja poolte vahel välja kujunenud tavale tähtaegselt valmis, on kostjal õigus nõuda hagejalt tööde väärtuses kokkulepitud hinda, 3000 eurot leppetrahvi ja 10% töö kokkulepitud väärtusest nädalas. Raamatute „Prantsusmaa“, „Franzija“, „Frankrike“ ja „Ranska“ trükkimise eest on hageja väljastanud kostjale arve summas 4730,40 eurot. Järelikult võlgneb hageja kostjale üldtingimuste p 4 alusel 4730,40 eurot. Täiendavalt on kostjal õigus nõuda leppetrahvi 3000 eurot tasumist ning viiviste 10% töö väärtusest nädalas tasumist. Kostja on edastanud 04.11.2015 hagejale nõudekirja ja tasaarvestuse avalduse, milles on nõudnud kokku 10 570,40 euro tasumist. Kostja on teostanud 04.11.2015 kirjas tasaarvestuse, mille tulemusena tunnistab kostja võlgnevust osaliselt, s.o summas 6765,30 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Esmalt selgitab kohus, kas pooled on kokku leppinud kohaldamisele kuuluvas õiguses. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 32 lg 1 järgi lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Kui pooled ei ole valinud lepingule kohaldatavat õigust, kohaldatakse REÕS § 33 lg 1 esimese lause järgi lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud.

3(7)

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja või kostja tüüptingimused on saanud lepingu osaks. Kostja väitel kuulub kohaldamisele XXXX õigus, mis tuleneb kostja kasutatavatest tüüptingimustest. Hageja väitel kuuluvad poolte suhtes kohaldamisele hageja tüüptingimustest tulenevad tarnetingimused. Tüüptingimused on VÕS § 37 lg 1 järgi lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada, mh on tüüptingimused lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Siiski ei loeta VÕS § 37 lg 3 järgi lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Tüüptingimused ise võivad VÕS § 35 lg 3 järgi sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa, sõltumata selle kajastamise viisist. Tüüptingimused on VÕS § 37 lg 1 järgi lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas või kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimuse saamine lepingu osaks sõltub kolme kumulatiivse tingimuse täitmisest, milleks on otsene või kaudne viide tüüptingimusele (tüüptingimusest kui lepinguosas teavitamine (lg 1 esimene lause), kokkulepe kohaldamisest lepingu osana (lg 2), olemasolu eeldamine (lg 1 teine lause), tüüptingimuse sisust teadasaamise võimalus (lg 1) ja tüüptingimuse arusaadavus (lg 3). Selgitustel ja tüüptingimuste tutvustusel pärast lepingu sõlmimist ei ole enam õiguslikku tähendust, kuna tingimuse saamiseks lepingu osaks peavad pooled selles kokkuleppe saavutama. Lepingu osaks muutub ainult selline tingimus, mille olemasolust on pool teadlik. Kui üks pool ei teagi, et lepingu osaks on tüüptingimused, mis ei sisaldu lepingus endas, siis ei saa olla ka ühist tahet nendel tingimustel leping sõlmida (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016). Riigikohus on leidnud, et VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimus lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada (3-2-1-2-11, p 13 ja 3-2-1109-11, p 12). Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahelisi suhteid reguleerivad kostja üldtingimused „General Terms“ (t.lk 107-111, tõlge lk 112-115). Asjaolu, et kostja on teinud üldtingimustele ise käsikirjalise märke nende väidetava saatmise kohta hagejale aprillis 2013, ei tõenda, et hageja oleks üldtingimused kätte saanud ja need on saanud poolte vahelise lepingu osaks. Ka ei tõenda kostja esitatud Word-dokument, et kostja on 23.04.2013 saatnud hagejale e-kirja üldtingimustega. E-kirjast ei nähtu, et üldtingimused oleks ka kirjale lisatud (t.lk 116). Kostja ei täitnud kohtunõuet esitada 23.04.2013 e-kirja originaalkujul väljaprint, millest nähtuks hagejale üldtingimuste edastamine. Samuti puudub tõend selle kohta, et üldtingimused oleks hagejale edastatud posti teel. Hageja seaduslik esindaja kinnitas 02.11.2016 vande all, et ei ole kostjalt üldtingimusi saanud (t.lk 188). Seega ei ole kostja tõendanud, et need tingimused olid olemas lepingu sõlmimise ajal ning teisel poolel oli võimalus nende sisu teada saada.

4(7)

Hageja seadusliku esindaja kinnitusel on hageja tarnetingimused avalikustatud hageja kodulehel ja eraldi neid kostjale toimetatud ei ole (02.11.2016 protokoll lk 188 pöördel). Kohtu hinnangul ei piisa tüüptingimuste kasutamiseks hageja hinnapakkumisel olevast viitest üldtingimustele, kostja pidi hiljemalt lepingu sõlmimisel aru saama, et kohaldamisele kuuluvad hageja tüüptingimused, mis on kättesaadavad hageja kodulehel. Asjas ei ole kinnitust leidnud, et kostjal oli võimalus nende sisust teada saada. Seda kinnitas kostja seaduslik esindaja vande all antud ütlustega (t.lk 189). Seetõttu ei saa ka hageja tarnetingimusi lugeda lepingu osaks. Kohus leiab, et hageja ja kostja ei ole tõendanud, et enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Seega ei ole kummagi poole kasutatavad tüüptingimused saanud lepingu osaks. Kuna kostja üldtingimused poolte suhteid ei reguleeri, siis ei saa kohaldamisele kuuluda ka üldtingimustes viidatud XXXX õigus. Pooled on Eesti juriidilised isikud, kelle tegevuskoht on Eestis, töö teostati Eestis ja tasu töö eest tuli maksta Eestis. Seega on poolte leping kõige tugevamalt seotud Eestiga ja kohaldada tuleb Eesti õigust. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kostjal on hagejale kohustus tasuda tellitud raamatute eest. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Nii tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 kui ka VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida ükskõik millises vormis. Nimetatud sätetest tuleneb, et võlaõiguses kehtib lepinguvabaduse põhimõte, s.o leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. See on kooskõlas Riigikohtu 30.04.2008 lahendi nr 3-2-1-2508 punktis 13 avaldatuga. Lepingu sõlmimise üldreeglid kehtivad ka tüüptingimustega lepingu sõlmimisel. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja tellis hagejalt alates aprill 2013 erinevaid trükitöid. Kirjalikku lepingut poolte vahel ei ole sõlmitud ja seda kinnitas kostja seaduslik esindaja 02.11.2016 kohtuistungil vande alla antud ütlustega (t.lk 188 pöördel). Kohtule on esitatud vaid üks hinnapakkumine (t.lk 19). Kuna kohus tuvastas, et kummagi poole kasutatavad tüüptingimused ei ole saanud lepingu osaks, siis ei saa käesoleval juhul kuuluda kohaldamisele ka hageja tüüptingimustest tulenevad tarnetingimused. Seega ei ole hageja tarnetingimused poolte lepingu osaks. Tulenvalt VÕS § 635 lõikega 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu. Vaidlus puudub selles, et hageja on kauba valmistanud ja kostja on kinnitanud (I kd lk 189 pöördel), et tellitud kauba kätte saanud, kuid ei ole selle eest hageja esitatud arveid summas 16 645,20 eurot tasunud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal oli lepingu järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes teenuse eest 16 645,20 eurot tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

5(7)

rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlg 16 645,20 eurot. Kooskõlas VÕS § 113 lg 1 ja § 94 on hagejal õigus nõuda arvete tasumisega viivitamise eest viivist. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras iga arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni 15.02.2016. 3393,60 euro tasumisega on kostja viivitanud 09.08.2014 15.02.2016 ja viivis on 414,36 eurot; 4730,40 euro tasumisega on kostja viivitanud 03.09.2014 - 15.02.2016 ja viivis on 551,56eurot; 4762,80 euro tasumisega on kostja viivitanud 23.06.2014 - 15.02.2016 ja viivis on 630,79 eurot; 3758,40 euro tasumisega on kostja viivitanud 05.08.2014 - 15.02.2016 ja viivis on 462,21 eurot. Seega tuleb kostjalt viivisena välja mõista 2058,92 eurot. Kohus ei tuvastanud ebaselgust või eksimust hageja viivisearvestuses. Tasaarvestuse vastuväide Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on hageja vastu nõue, mille ta võis hageja nõudega tasaarvestada. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja väitel on tal tekkinud tasaarvestuse nõue sellest, et hageja ei järginud lepingu täitmisel üldtingimustes sätestatud tähtaegu (p 4) ja poolte vahel välja kujunenud tava, et hageja täidab kostja tellimused 28 päeva jooksul, kui tellimus hõlmab endas 4 erineva värviga trükki ja 18 päeva jooksul, kui tellimuse kohaselt tuleb trükised trükkida must-valgelt või 1-2 lisavärviga. Kohus tuvastas eespool, et kostja üldtingimused ei reguleeri poolte lepingulisi suhteid, mistõttu ei analüüsi kohus kostja vastavaid väiteid, mis tuginevad ültingimustele ja neis toodud tähtaegadele. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et pooltel oli välja kujunenud kirjeldatud tava tellimuse täitmise tähtaegade kohta. Isegi kui selline tava oli, ei ole kostja tõendanud, et hageja seda ei järginud. Seega puudub kostjal nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 750 eurot. Kuna riigilõiv on menetluskulu, tuleb kostjalt hagejale välja mõista riigilõivuna 750 eurot. Hageja kulud õigusabile on 850 eurot (hinnaga 100 eurot tund ilma km). Hageja esindajal on kulunud hagi koostamisele 3,5 tundi, 02.06.2016 seisukoha koostamisele 2 tundi, 02.11.2016 istungiks ettevalmistumisele ja sellel osalemisele 3 tundi. Kohus leiab, et eelmärgitud toimingutele 8,5 tunni kulutamist ei saa pidada ülemääraseks. Toimingud vastavad asjas esitatud materjalile. Ka vastab õigusabi tunnihind esindaja kvalifikatsioonile. Seega tuleb kostjal hüvitada hageja õigusabikulu 850 eurot. Kokku kuulub hüvitamisele kostja poolt hageja menetluskuluna 1600 eurot.

6(7)

Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.