Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
teatavaks 09.12.2016, Kentmanni Kohtumaja, tsiviilkantselei kaudu 2-16-373
Tsiviilasja hind
XXXX OÜ hagi XXXX ́i vastu võla, kahju, viivise väljamõistmiseks 5787,98 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXX OÜ (XXXX, XXXX), esindaja v.adv. Martin Kruus, e-post: [email protected]
Tsiviilasi
Kostja: XXXX (ik XXXX, XXXX), e-post: XXXX Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXXX ́ilt XXXX OÜ kasuks põhivõlga 2794,18 € ja kahju hüvitist 200 € (kokku 2994,18 €) ning 11.01.2016 seisuga viivist 744,59 € ja alates 12.01.2016 võlalt 2794,18 € viivist 0,25% päevas kuid nii, et ühekordselt väljamõistetav viivis 744,59 € ning sellele lisanduv viivis kokku ei ületa 1500 eurot.
3.Välja mõista XXXX ́ilt XXXX OÜ kasuks menetluskulude katteks 1078 eurot (ilma käibemaksuta). Välja mõista XXXX ́ilt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni OÜ XXXX kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Jätta rahuldamata XXXX ́i taotlus otsuse täitmise viisi ja korra määramiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. 1 (7)
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused (lk 1, 28, 94)
1.Hageja müüs XXXX OÜ-le 17.08.2015 lepingu alusel ehitusmaterjale. Lepingu p 6.1 järgi peab ostja maksma tasumisega viivitamise korral maksta viivist võlalt 0,25% päevas, mis ei ole ebaproportsionaalne viivis. Lepingust tulenevaid kohustusi tagab XXXX ́i käendus, tema vastutus on solidaarne põhivõlgnikuga (käenduslepingu p 4.1).
2.Kauba eest tasumiseks esitas hageja ostjale arved: 01.09.15 nr XXXX 793,80 €, 02.09.2015 nr XXXX 2000,38 €. Kaup on ostjale üle antud, pretensiooni ostja ei esitanud. 21.12.2015 esitatud nõudekirjas palus hageja ostjal kauba eest tasuda, kuid tulutult. Võla sissenõudmisega tekkisid hagejal kahju (advokaadi vahendusel osutatud teenuse kulu) kokku 200 €.
3.Ostja võlgneb hagejale põhivõlga 2794,18, kahju hüvitist 200 €, kokku 2994,18 eurot ja hagi esitamise aja seisuga viivist 744,59 €.
4.Hageja sai teada põhivõlgniku pankrotimenetlusest alles kohtu 01.07.2016 edastatud kirjas, kui 10.05.2016 määrus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu oli jõustunud. Hageja ei saanud nõuet esitada pankrotimenetluses ja teavitada põhivõlgniku pankrotimenetlusest kostjat. Kostjal ei ole seetõttu mingit kahju tekkinud.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista 2994,18 €, 11.01.2016 seisuga viivist 744,59 € ja edaspidiselt viivist põhivõlalt 2794,18 € 0,25 % päevas, kuid mitte enam kui 2049,21 €. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited (lk 45, 82, 109, 195)
6.Esialgselt vaidles kostja hagile vastu, kuna ei leidis, et tõendamata on asjaolu, et kaup oleks ostjale üle antud. Lisaks leidis, et hageja ei ole osalenud põhivõlgniku pankrotimenetluses, ega teatanud sellest kostjale, seega oleks kostja võlg ka väiksem. Lisaks leidis kostja, et viivise määr on liiga suur ja palus seda vähendada seadusjärgse määra järgi. Nimelt on kostja 02.03.16 alates töötu, tal on kaks alaealist last, keda tuleb pidada ülal ning ta ei saa nii suurt viivist tasuda. Kostja palub määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra. Kohtule 14.11.2016 esitatud vastuses võttis kostja omaks (lk 109), et põhivõlg on 2994,18 €, kuid palus viiviseid vähendada 700 €-le (06.12.2016). Menetluskulud palus jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
7.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema 2 (7)
võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 8, § 76 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita kooskõlas lepingu tingimuste, seadusega. Kohustuse rikkumise korral (VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine selle täitmata jätmine, osaline täitamata jätmine, täitmisega viivitamine) on võlausaldajal õigus nõua VÕS § 101 lg 1 p1, 3, 6, § 108 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 3 järgi kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, viivist. VÕS § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2 järgi on käendajal kohustus täita põhivõlgniku kohustus, sh vastutab ta nii kahjude, viiviste eest solidaarselt põhivõlgnikuga. VÕS § 65 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda solidaarkohustuse puhul kohustuse täitmist, kahjusid, viivist kas eraldi või koos solidaarvõlgnikelt.
8.Kuna kostja tunnistas põhinõuet 2994,18 €, siis ei ole vaidlus all asjaolu, et 1) hageja müüs põhivõlgnikule XXXX OÜ-le kaupa, mis on tollele üle antud, 2) XXXX OÜ pidi tasuma kauba eest hagejale arvete 01.09.15 nr XXXX, 02.09.15 nr XXXX järgi vastavalt 793,80 € ning 2000,38 €, kokku 2794,18 €, 3) tasunõue on nende arvete järgi muutunud sissenõutavaks, 4) XXXX OÜ pole nende arvete alusel üle antud kaupade eest tasunud 2794,18 €, 5) kostja käendab hageja ja XXXX OÜ vahelise müügilepingu järgsete kohustuste täitmist, 6) kostja ei ole seni hagejale müügilepingust tulenevaid kohustusi täitnud, olles võlas 2794,18 €-ga, 7) hageja kahju, mis on seotud võla sissenõudmisel tekkinud õigusabikuludega seetõttu, et nõuda võlga enne hagi esitamist sisse, on 200 €, 8) kahju on põhivõlgniku ning käendaja poolt hüvitamata.
9.Kuna kostjaga sõlmitud käenduslepingust (lk 39) nähtuvalt on see sõlmitud kirjalikult ja selle p 4.2 on määratud kostja kui käendaja vastutuse maksimumsumma 8000 €, on käendusleping kooskõlas TsMS § 143 lg 1, 2 kehtiv.
10.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja rikub käenduslepingust tulenevat kohustust täita põhivõlgniku kohustus ja hüvitada võla sissenõudmisega soetud kuludega hagejale tekkinud kahju VÕS § 100 mõttes. Seetõttu on hagejal õigus nõuda VÕS § VÕS § 101 lg 1 p1, 3, § 108 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 3, VÕS § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2 ja § 65 lg 1 järgi käendajalt kui solidaarvõlgnikult kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist.
11.Eeltoodu alusel kuulub hageja müügilepingust tulenev tasunõue ja kahjunõue rahuldamisele ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista müügilepingu järgne võlg 2791,18 € ja kahju hüvitis 200 €, kokku 2994,18 €.
12.Kuna kostja põhinõuet tunnistas, siis puudub vajadus anda hinnang ka nendele poolte väidetele, mis seostusid põhivõlgniku pankrotistumisega, sellest teadasaamisega ning kostja võimalike kahjudega, sest nendel väidetel pole tähtsust. Kohus ei anna ka seetõttu sisuliselt hinnangut arvetele, müügilepingule ja käenduslepingule, kliendi arvelduste väljavõttele, nõudekirjale 21.12.2015, pooltevahelisele kirjavahetusele seoses kohustuste täitmisega, XXXX OÜ pankrotimenetluse raugemise määrusele 2-126-3147 10.05.16, saatelehtedele, hageja ja kostja e-kirjavahetusele (lk 6-14,15,16-17,18-19, 31-32, 33-38, 39-42, 71-72, 97, 98-99).
3 (7)
13.Kuna vaidlus puudus selles, et müügilepingu järgne kohustus 2794,18 € on seni täitamata, siis on kostja viivituses ja hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg p 6, § 113 lg 1 III lause järgi lepingus kokku lepitud viivist, mis on 0,25 % päevas võlalt. TsMS § 367 järgi on võlausaldajal õigus nõuda viivist protsendina edasiulatuvalt võlalt kuni kohustuse täitmiseni. Vaidlus puudub selles, et selline määr on müüja ja ostjavahelises lepingus kokku lepitud, samuti ei olnud vaidlust selles, et hagi esitamise ajaks 11.01.2016 (lk 1, 20) oli viivis 744,59 €.
14.Kostja väide, et lepingus kokkulepitud viivis määr ise on ebamõistlikult suur, ei ole õige, sest lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt võivad majanduskutsetegevuses tegutsevad isikud kokku leppida viivise suuremas määras kui seadusjärgne määr. Käesoleval juhul sõlmisid müügilepingu hagejast ettevõtja ja ostjast ettevõtja (XXXX OÜ), kellest kumbki pole tarbija, seega on alusetud käendaja vastuväited lubamatust lepingulisest viivisemäärast ning selline ostja ja müüja vaheline kokkulepe on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 III lausega.
15.VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel on võimalik viivist vähendada. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
16.Hageja ei ole nõudnud viivist kostjalt üle põhivõla. Kohtupraktikas on leitud, et viivis, mis ei ületa põhivõlga, ei ole reeglina ülemäära suur, kuid kui kohus leiab, siis võib viivist siiski vähendada ka alla põhivõla, kui kohtu hinnangul on põhivõlaga võrdne viivis ebamõistlikult suur.
17.Hageja leiab, et viivist vähendada ei saa, kuna tegelikult kostja töötab XXXX OÜ-s, mis nähtub e-posti aadressist, kust pakutakse erialalisi kogemusi. Kohtule hageja esitatud veebiväljatrükist nähtuvalt pakub XXXX OÜ erialalisi ehitustööde kogumusi ning kontaktandmetena on näidatud e-posti aadress XXXX (lk 124 jj). Kostja vaidles vastu sellele, et ta töötab XXXX OÜ-s ja saab sealt tasu, kuid märkis, et kui firmal õnnestub saada pakkumisi, siis võidakse kostja võtta sinna tööle. Esitatud veebi väljatrükki hinnates pole küll tõendatud, et kostja töötab XXXX OÜ-s kuid veenev ega eluliselt usutav pole kostja väide, et XXXX OÜ-ga seotus ei oleks kuidagi moodi varaliselt hüvitav ja seda olukorras, kus kostjal on vaja ülal pidada oma lapsi. Kostja on tõendanud kohtule esitatud Eesti Töötukassa kirjaga 02.03.16 nr XXXX (lk 111), et ta on võetud arvele töötuna. Rahvastikuregistri andmetest nätsuvalt on kostjal kaks alaealist last (lk 117), kelle ülalpidamiskohustus tuleneb kostjal perekonnaseadusest (PKS § 96, 97). Kostjal sõidukeid, kinnistuid ei ole (sõiduki andmete päringu väljatrükk, lk 118, kinnistusraamatu väljavõte, lk 116 ). Kostja on XXXX OÜ ainuke osanik (äriregistri andmete väljatrükk, lk 120), mille osale on seatud käsutamise keelumärge.
18.Arvestades asjaolu, et 1) hageja esitas hagi 11.01.2016, millele kostja vaidles kogu aeg vastu, 2) alles 14.11.2016 tunnistas kostja põhivõlga, 4 (7)
3) kuni seni pole kostja kohustust üldse täitnud, 4) kostja vastuväidete kohaselt on kohustute täimine ka edaspidi raskendatud, leiab kohus, et viivise vähendamine kostja poolt taotletud ulatuses 700 €-le ei ole põhjendatud. Nimelt on kohustuse täitmisega viivitamine leidnud aset juba 2015.a ja seda enne hagi esitamist. Eelpool nimetatud arveist (lk 31, 32) nähtuvalt tuli need tasuda septembris, oktoobris 2015.a. Nii on kohustuse täitmise viivitus kestnud enam kui aasta, mida pole kostja ka eitanud. Seega oleks viivise vähendamine 700 €-le vastuolus VÕS § 162 lg 1 järgi hageja õigustatud huviga kohustuse võimaliku kiire täitmise vastu, mis pidi leidma aset juba tegelikult 2015.a.
19.Arvestades kostja majandusliku olukorrana VÕS § 162 lg 1 järgi seda, et 1) kostjal on seadusest tulenev kohustus pidada ülal oma alaealisi lapsi, mida igal juhul tuleb eelistada hageja huvidele, 2) ta on arvele võetud töötuna, 3) tal on võimalus talle kuuluva äriühingu XXXX OÜ kaudu siiski tegutseda ning omada äriühingu kaudu sissetulekuid, 4) ta võib tulevikus saada XXXX OÜ kaudu sissetulekuid, sest usutav pole töötamine/teenuse pakkumine ilma tasuta, leiab kohus, et põhivõlga võrdne viivis on liiga suur ja VÕS § 162 lg 1 alusel on võimalik viivist vähendada, kuid selliselt, et ühekordselt väljamõistatav viivis 744,59 € ( hagi esitamise ajaks on muutunud sissenõutavaks) ja edasine viivis 0,25 % päevas võlalt 2794,18 € ei ületaks kokku 1500 €.
20.Seega kuulub hageja viivise nõue osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista viivis TsMS § 367 ja VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 III lause järgi 744,59 € ja alates 12.01.2016 0,25% päevas võlalt 2794,18 € nii, et 744,59 € ja sellele lisanud viivis ei ületaks kokku 1500 €.
21.Kuna kohus on piiranud nõutavat viivist ning kohustuse täitmisega viivitamine kestnud enam kui aasta, leiab kohus, et alus kohtuotsuse täitmise korra, viisi määramiseks TsMS § 445 lg 1 järgi puudub alus.
Menetluskulud, suurus
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus hagi kostja suhtes osaliselt. Kuivõrd kohus rahuldas hagi 77% ulatuses (nõue 5 787,98 eurot, rahuldatud osa 4 494,18 eurot), tuleb käesolevas asjas jätta 77% hageja menetluskuludest kostja kanda ning 23% kostja menetluskuludest hageja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on 5 (7)
menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud ning 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel saab kohus kontrollida esindaja kulude põhjendatust.
24.Esmalt määrab kohus kindlaks kostja menetluskulud. Kostja kohtule enda menetluskulude nimekirja ega menetluskulude kindlaksmääramise taotlust esitanud ei ole. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtutoimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks olnud lepinguline esindaja või oleks ta kandnud kulusid riigilõivu või muude asja läbivaatamise kulude näol. Eeltoodu alusel jäävad kostja menetluskulud tema enda kanda.
25.Järgnevalt hindab kohus hageja menetluskulusid. Hageja on palunud menetluskulud kostjalt välja mõista ning lisaks sellele hüvitavatelt menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
26.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1400 eurot, millest 425 menetluses tasutud riigilõiv ning 975 eurot õigusabikulud. Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabiteenust 7,8 tunni ulatuses. Kostja on hageja menetluskuludele vastu vaielnud, leiab, et menetluskulud on liialt suured.
27.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, mistõttu ei nõustu kohus kostja esitatud vastuväitega. Sealhulgas arvestab kohus asjaolu, et enamik hageja menetluskuludest on tekkinud sellest, et kostja koheselt põhivõlgnevust ei tunnistanud.
28.Kohus loeb põhjendatuks ning vajalikuks hageja esindaja teostatud toimingute ajakulu 7,8 tunni ulatuses summas 975 eurot ilma käibemaksuta (125 eurot/h ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud kulu riigilõivule summas 425 eurot on samuti põhjendatud. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku summas 1 400 eurot.
29.Kuivõrd kostja peab hüvitama 77% hageja menetluskuludelt, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks tema menetluskulud summas 1078 eurot (77% 1400 eurost).
30.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1078 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6 (7)
31.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (digitaalne allkiri)
32.Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.