Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 08.03.2019 käskkirja nr 9-1/36 õigusvastaseks tunnistamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Asja läbivaatamise vorm
Kaebaja X Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merli Rikolas Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.12.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 08.03.2019 käskkirjaga nr 9-1/36 vabastati hüvitiste osakonna menetlustalituse spetsialisti asendaja X teenistusest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 91 lg 1 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Käskkirjast nähtuvad järgmised asjaolud ja põhjendused: „X nimetati ametisse hüvitiste osakonna pensionitalituse spetsialisti asendaja ametikohale alates 05.09.2018. a katseajaga neli (4) kuud, mida on korduvalt pikendatud seoses teenistuja töövõimetusega perioodidel 17.09.2018-24.09.2018, 08.11.2018-07.12.2018 ning alates 18.12.2018. Ametijuhendist tulenevalt on spetsialisti põhilisteks tööülesanneteks pensionide, toetuste ja hüvitiste määramiseks esitatud dokumentide ja andmete töötlemine ning määramiseks ja maksmiseks vormistamine lähtuvalt Eesti siseriiklikest õigusaktidest, riikidevahelistest sotsiaalkindlustuslepingutest ning Euroopa Liidu sotsiaalkindlustusalastest õigusaktidest. Sinna hulka kuuluvad saabunud dokumentide hindamine ning kontrollimine, andmete sisestamine infosüsteemi, otsuste ning muude haldusdokumentide ettevalmistamine ning tihe koostöö võrgustikupartneritega. Xiga lepiti tööle asumisel kokku tööalased eesmärgid ja täitmise aeg (mentorlusplaan). X ei ole suutnud oodatud ajaga omandada tervikülevaadet tööprotsessidest. Teenistuja ei suuda näha ülesannete vahelisi seoseid, teha üldistusi ja järeldusi, mis on vajalikud iseseisvalt töötamiseks. Teenistuja ametijuhendis on tööks vajalike kompetentsidena toodud välja efektiivsus ja asjatundlikkus. Hinnates konkreetsete kompetentside alt välja toodud alaoskusi on katseaja käigus ilmnenud, et teenistuja kohanemisvõime on osutunud oodatust madalamaks, ta ei ole võimeline võtma vastutust oma tegevuse eest, samuti jätab soovida teenistuja võime organiseerida oma tööd efektiivselt. Puudujäägid esinevad lihtsamate juhtumite lahendamisel ning keerulisemaid juhtumeid on X teadlikult välistanud ning jätnud lahendamata. Teenistujal puudub pingetaluvus, et toime tulla suurema töökoormuse ja klientide vastasseisuga, sealjuures jääda tasakaalukaks. Kuna tegemist on väikese meeskonnaga on oluline, et iga meeskonnaliige panustaks maksimaalselt ja kolleegide vahelised suhted oleksid konstruktiivsed. Ta ei ole avatud tagasisidele, puudustele tähelepanu juhtimisel muutub ründavaks ja süüdistavaks. Nimetatu nähtub tagasisidest, mille X andis mentorlusplaanile ning Sotsiaalkindlustusametile saadetud vastustest. Seega võib öelda, et teenistuja puhul on ilmnenud tugevad puudused koostöövõime osas. Teenistuja ei ole näidanud katseaja jooksul üles, et ta on avatud, kuulab ja mõtleb kaasa. Ta ei kasuta saadud tagasisidet eesmärkide saavutamisel. Inessa vahetu juht andis esmalt võimaluse osaleda kaitseaja vestlusel 18.12.2018, olles eelnevalt edastanud talle katseajavestluse kokkuvõtte vormi 14.12.2018 ning palunud see täita. 18.12.2018 Inessa tööle ei saabunud ning võttis töövõimetuslehe. 25.01.2019 edastas Xi vahetu juht talle Sotsiaalkindlustusameti poolt täidetud katseajavestluse kokkuvõtte vormi, millele palus anda 5 tööpäeva jooksul tagasisidet. x edastas Sotsiaalkindlustusametile omapoolsed seisukohad 31.01.2019. 05.02.2019 pakkus Sotsiaalkindlustusamet Xile veelkord võimaluse osaleda vestlusel, millele X vastas 12.02.2019 ning selgitas, et ta ei saa vestlusel osaleda, kuna ta on ravil ja liigub väga vähe. Lisaks märkis, et ta ei soovi kulutada aega veel lisakohtumiseks ning tema kirjalikust tekstist piisab. Võttes arvesse ka Xi kirjalikult esitatud seisukohti, on Sotsiaalkindlustusamet arvamusel, et katseaja käigus on ilmnenud, et teenistuja ei vasta ametijuhendis kehtestatud nõuetele ja töö tegemiseks vajalikud teadmised ja oskused ei ole piisavad ning seetõttu on katseaja tulemused ebarahuldavad“ (dtl 77-78).
2.X esitas SKA 08.03.2019 käskkirjale nr 9-1/36 vaide, mis jäeti SKA 06.06.2019 vaideotsusega nr 9-5/12698-3 rahuldamata.
3.X esitas 27.07.2019 (täpsustatud 14.10.2019) Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 08.03.2019 käskkirja nr 9-1/36 õigusvastaseks tunnistamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses.
4.Kohus võttis kaebuse 05.11.2019 menetlusse ja määras vastustajaks SKA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebuse põhjendus. Kaebajast mitteolenevatel põhjustel (vale diagnoos ja ravi) on tema tervislik seisund oluliselt halvenenud. Kaebaja on siiski võtnud end kokku ja töötanud, kuid vähem kui kaks kuud. SKA juht andis kaebajale lootust, et talle määratakse uus mentor. Eelmised mentoriteks määratud isikud koolitamise asemel kiusasid teda. Tööoperatsioonid pidi kaebaja omandama omal käel. Kaebaja oleks olnud võimeline, kui ta poleks ootamatult haigestunud ja kui töökohal oleks normaalne tööalane atmosfäär. Katseaja vestlust pole toimunud.
6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 6.1 Kaebaja - hüvitiste osakonna pensionitalituse spetsialisti (välispensionid) - põhilisteks tööülesanneteks on vastuvõetud dokumentide hindamine ja kontrollimine, vajadusel täiendavate dokumentide nõudmine, pensionide tähtaegne määramiseks või määramisest keeldumiseks ettevalmistamine, pensionitoimikute nõuetekohane vormistamine, kontrollitud toimiku alusel väljamaksu moodustamine ja vaherahade kandmine väljamaksu, kontrollitud pensioni toimiku alusel pensionitunnistuse väljakirjutamine ja edastamine isikule või asutusele, vajalike haldusdokumentide projektide vormistamine, koostöö teiste osakondadega ja/või organisatsioonidega oma pädevusvaldkonnas ning muude pädevusvaldkonda kuuluvate tegevuste korraldamine. 6.2 Kaebajale selgitati tööle asumisel ootusi tema tööle. Heade töötulemuste eelduseks olid iseseisvalt töö tegemise oskus, efektiivsus ja asjatundlikkus. Esimese kuu jooksul oli oluline esmase info lugemise oskuse, saabunud avalduste ja dokumentide hindamise oskuse, teatud vormide täitmise oskuse ja SKAIS-is isiku otsimise/tuvastamise oskuse ja pensioniliikide ning määramislubade liikide/tunnuste teadmise ja sisestamise oskuse omandamine. Teise kuu eesmärgiks tähtajaga 05.11.2018 oli määratud pensionide alase infovahetuse korraldamise, välisriigi pädeva asutuse ja isikuga, oskuse omandamine, määratud pensionisummade väljamaksu suunamise oskuse, pensioni määramisest keeldumise puhul eitavate otsuste koostamise oskuse, väljastatud dokumentide ja e-vormide korrektse täitmise ja infosüsteemide kasutamise oskuse omandamine. 6.3 Katseaja eesmärk oli välja selgitada, kas kaebaja sobib hüvitiste osakonna pensionitalituse spetsialisti (välispensionid) ametikohale. Vastustaja on kaalunud kaebaja töökogemuse, teadmiste ja oskuste (sh isikuomaduste) vastavust teenistusülesannete täitmiseks vajalikele nõuetele ja on asunud seisukohale, et kaebaja oskused ning teadmised ei vasta ega ole piisavad töötamaks hüvitiste osakonna pensionitalituse spetsialisti (välispensionid) ametikohal. Vaidlustatud käskkirjas on välja toodud asjaolud ning põhjendused, millest lähtuvalt jõuti järeldusele, et kaebaja oskused ja teadmised ei ole piisavad nimetatud ametikohal töötamiseks. 6.5 Vastustaja on järginud ATS § 91 lg-s 2 sätestatud menetlusreegleid. 18.12.2018 pakkus vastustaja kaebajale võimaluse osaleda katseajavestlusel olles eelnevalt edastanud 14.12.2018 talle katseajavestluse kokkuvõtte. 25.01.2019 edastas kaebaja vahetu juht talle vastustaja poolt täidetud katseajavestluse kokkuvõtte vormi, millele palus anda 5 tööpäeva jooksul tagasisidet.
31.01.2019 edastas kaebaja vastustajale omapoolsed seisukohad katseajavestluse kokkuvõtte vormile. 05.02.2019 pakkus vastustaja kaebajale veelkord võimaluse osaleda katseaja vestlusel. 12.02.2019 saatis kaebaja vastuse, kus selgitas, et ta ei saa vestlusel osaleda, kuna ta on ravil ja liigub väga vähe. Lisaks märkis, et ta ei soovi kulutada aega veel lisakohtumiseks ning tema kirjalikust tekstist piisab.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 7.1 SKA 08.03.2019 käskkiri nr 9-1/36 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub käskkirja ja SKA 06.06.2019 vaideotsuse nr 9-5/12698-3 põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (vt HKMS § 165 lg 2). 7.2 Täiendavalt märgib kohus järgmist. Katseaja eesmärk on hinnata, kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad piisavalt seadusega või seaduse alusel teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele (vt ATS § 24 lg 1). Seejuures on ametniku teenistusülesannetega toimetuleku üle otsustamisel administratsioonil ulatuslik hindamisruum (vt RKHKo 3-3-1-27-01, p 5). Käesoleval juhul on SKA administratsioon hinnanud kaebaja sobivust oma ametikohale ja leidnud, et kaebajal puudub piisav võimekus teenistusülesannetega toimetulekuks. Vastustaja väitel kaebaja ei suuda: a) kohaneda ja organiseerida oma tööd efektiivselt; b) näha seoseid, teha üldistusi ja järeldusi, mis on vajalikud iseseisvaks tööks; c) taluda pinget, tulla toime suure töökoormusega ja klientidepoolse vastasseisuga; d) lahendada keerukamaid juhtumeid; e) taluda kriitikat, muutudes kriitika korral ründavaks ja süüdistavaks. Kaebuses pole vastustaja selliseid etteheiteid vaidlustatud. Kaebaja väitel oleks ta võimeline, kui ta poleks haigestunud ning „töökohal oleks normaalne tööalane atmosfäär“ (dtl 6). Seega puudub kaebaja teenistusülesannetega mittetoimetuleku küsimuses vaidlus. Asja materjalidest ei nähtu diskretsiooni kuritarvitamist. Puutuvalt kaebaja töövõimetusperioode, märgib kohus, et asja materjalidest nähtuvalt on katseaega sellega seoses korduvalt pikendatud. Kaebuse väide, et katseajavestlust ei toimunud on õige. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja andnud kaebajale võimaluse osaleda katseajavestluses (vt ATS § 91 lg 2), kuid kaebaja seda ise ei soovinud (vt kaebaja 12.02.2019 kiri SKA peadirektorile; dtl 193).
8.Menetluskulude väljamõistmist pole taotletud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.