Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. mai 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1440
Haldusasi
XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 8. märtsi 2019. a käskkirja nr 9-1/36 õigusvastaseks tunnistamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merli Rikolas
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27. novembri 2020. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.06.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-19-1440 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-19-1440 toimunud. Katseajavestluse kokkuvõte tuleb teha enne katseaja lõppu, mitte katseaja esimesel poolel (ATS § 24 lg 7). Teenistusest vabastamisest ei teatatud ette (ATS § 101 lg-d 2 ja 3).
SKA palus jätta kaebuse rahuldamata.
Kaebajale selgitati tööle asumisel ootusi tema tööle. Heade töötulemuste eelduseks olid iseseisvalt töö tegemise oskus, efektiivsus ja asjatundlikkus. Esimese kuu jooksul oli oluline esmase info lugemise oskuse, saabunud avalduste ja dokumentide hindamise oskuse, teatud vormide täitmise oskuse ja SKAIS-s isiku otsimise/tuvastamise oskuse ja pensioniliikide ning määramislubade liikide/tunnuste teadmise ja sisestamise oskuse omandamine. Teise kuu eesmärgiks tähtajaga 05.11.2018 oli määratud pensionide alase infovahetuse korraldamise oskuse omandamine välisriigi pädeva asutuse ja isikuga, määratud pensionisummade väljamaksu suunamise oskuse, pensioni määramisest keeldumise puhul eitavate otsuste koostamise oskuse, väljastatud dokumentide ja e-vormide korrektse täitmise ja infosüsteemide kasutamise oskuse omandamine. Tööalased eesmärgid ja täitmise plaan lepiti kokku ka mentorlusplaanis, millele kaebaja on saanud anda tagasisidet. Kaebaja teenistusest vabastamine oli õiguspärane. Vaidlustatud käskkirjas on toodud nii õiguslik alus kui ka faktilised asjaolud. Vastustaja on kaalunud kaebaja töökogemuse, teadmiste ja oskuste (sh isikuomaduste) vastavust teenistusülesannete täitmiseks vajalikele nõuetele ja on asunud seisukohale, et kaebaja oskused ning teadmised ei vasta ega ole piisavad, töötamaks hüvitiste osakonna pensionitalituse spetsialisti (välispensionid) ametikohal. Vaidlustatud käskkirjas on välja toodud asjaolud ning põhjendused, millest lähtuvalt jõuti järeldusele, et kaebaja oskused ja teadmised ei ole piisavad nimetatud ametikohal töötamiseks. Vastustaja on järginud ATS § 91 lg-s 2 sätestatud menetlusreegleid. Vastustaja pakkus 18.12.2018 kaebajale võimaluse osaleda katseajavestlusel, olles eelnevalt 14.12.2018 edastanud talle katseajavestluse kokkuvõtte. 25.01.2019 edastas kaebaja vahetu juht talle vastustaja poolt täidetud katseajavestluse kokkuvõtte vormi, millele palus anda 5 tööpäeva jooksul tagasisidet. 31.01.2019 edastas kaebaja vastustajale omapoolsed seisukohad katseajavestluse kokkuvõtte vormile. 05.02.2019 pakkus vastustaja kaebajale veel kord võimalust osaleda katseajavestlusel. 12.02.2019 saatis kaebaja vastuse, kus selgitas, et ta ei saa vestlusel osaleda, kuna ta on ravil ja liigub väga vähe. Lisaks märkis, et ta ei soovi kulutada aega veel lisakohtumiseks ning tema kirjalikust tekstist piisab.
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ja
Halduskohus nõustus käskkirja ja vaideotsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 165 lg 2). Katseaja eesmärk on hinnata, kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad piisavalt seadusega või seaduse alusel teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele (ATS § 24 lg 1). Seejuures on haldusorganil ametniku teenistusülesannetega toimetuleku üle otsustamisel ulatuslik hindamisruum (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-27-01, p 5). SKA on hinnanud kaebaja sobivust ametikohale ja leidnud, et kaebajal puudub piisav võimekus teenistusülesannetega toimetulekuks. Vastustaja hinnangul ei suutnud kaebaja kohaneda ja organiseerida oma tööd efektiivselt; näha seoseid, teha üldistusi ja järeldusi, mis on vajalikud iseseisvaks tööks; taluda pinget, tulla toime suure töökoormusega ja klientide poolse vastasseisuga; lahendada keerukamaid juhtumeid; taluda kriitikat, muutudes kriitika korral ründavaks ja süüdistavaks. Kaebuses pole vastustaja selliseid etteheiteid vaidlustatud. Kaebaja väitel oleks ta võimeline tööülesandeid täitma, kui ta poleks haigestunud ning töökohal oleks
3(5)
3-19-1440 normaalne tööalane atmosfäär. Seega puudub kaebaja teenistusülesannetega mittetoimetuleku küsimuses vaidlus. Asja materjalidest ei nähtu diskretsiooni kuritarvitamist. Seoses kaebaja töövõimetusperioodidega märgib kohus, et asja materjalidest nähtuvalt on katseaega sellega seoses korduvalt pikendatud. Kaebuse väide, et katseajavestlust ei toimunud, on õige. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja andnud kaebajale võimaluse osaleda katseajavestluses (ATS § 91 lg 2), kuid kaebaja seda ise ei soovinud (vt kaebaja 12.02.2019 kiri SKA peadirektorile; dtl 193). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-19-1440 ja põhjendavast osast. HKMS § 164 kohaselt märgitakse otsuse kirjeldavas osas loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues haldusasja ja senise menetluse kirjeldus, kaebuses esitatud nõuded ja menetlusosaliste poolt nende kohta esitatud väited ja vastuväited. Ringkonnakohus märgib, et kaebuse teksti ei pea otsuses taasesitama sõna-sõnalt, vaid vajalik on välja tuua kaebuse lahendamise seisukohalt olulisim. Ehkki halduskohus on jätnud otsuses kajastamata kaebaja n-ö põhiküsimuse, ei ole halduskohus moonutanud kaebuse ülejäänud teksti viisil, mis muudaks selle sisulist tähendust. Kaebuse teksti mahu, korduvuse ja laialivalguvuse tõttu ei olnud sealt konkreetselt ka äratuntav, mis on see kaebuse n-ö põhiküsimus, millele kaebaja soovib vastust saada. Nagu öeldud, oli kaebuse tekst koos täiendustega väga mahukas, kuid sisaldas pidevaid kordusi, mistõttu ei olnud seda vajalik kohtuotsuses täies mahus kajastada. Seda eriti olukorras (nagu kaebaja ka apellatsioonkaebuses pidevalt toonitab), kus kaebuse n-ö põhiküsimuseks oli, kas ametnikku saab teenistusest vabastada töövõimetuslehe kehtivuse ajal ning ülejäänud küsimusi (kaebaja oskused ja võime teenistusülesandeid täita, SKA määratud mentorite adekvaatsus, väidetav töökiusamine ja halb tööõhkkond jne) pidas kaebaja ise ebaolulisteks (kaebaja 18.09.2020 menetlusdokument, lk-d 8 ja 9 ja apellatsioonkaebuse lk-d 7 ja 8) ning SKA vastavasisulistele väidetele vastamist sunnituks.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.