Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 17. november 2020, Tartu 3-19-1800 Vladimir Viira kaebus Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks Vladimir Viira määruskaebus Tartu Halduskohtu
25.augusti 2020. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Vladimir Viira Vastustaja Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Vladimir Viira määruskaebus Tartu Halduskohtu 25. augusti 2020. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale.
2.Jätta rahuldamata Vladimir Viira määruskaebus Tartu Halduskohtu 25. augusti 2020. a määruse resolutsiooni punkti 3 peale.
3.Jätta rahuldamata Vladimir Viira taotlus halduskohtule esitatud kaebusest ja ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest koopia saamiseks.
4.Saata Vladimir Viirale määruse tõlge vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vladimir Viira esitas märtsis 2018 Tallinna Vanglale võõrkeelse avalduse, millest võis mõista, et kaebaja taotles kahju hüvitamist seoses Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega.
13.aprilli 2018. a vastusega nr 5-37/18/32-3 tagastas Tallinna Vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata. Kaebaja sai Tallinna Vangla vastuse kätte 19. aprillil 2018. Novembris 2018 esitas kaebaja võõrkeelse avalduse Tallinna Vanglale, millest võis mõista, et kaebaja taotles kahju hüvitamist seoses Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega. Tallinna Vangla andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja esitas võõrkeelse vastuse
24.jaanuaril 2019, milles jäi oma esialgse avalduse juurde. Tallinna Vangla tagastas
4.veebruari 2019. a vastusega nr 5-37/18/163-4 kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata. Kaebaja sai Tallinna Vangla vastuse kätte 8. veebruaril 2019.
2.V. Viira esitas 17. septembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vanglas ülerahvastatud kambris, ilma kuuma veeta, puudus võimalus käia kaks korda
nädalas duši all ning puudus võimalus tegeleda spordiga. Kaebaja soovis õiglast kompensatsiooni. Kaebus sisaldas taotlust riigi õigusabi (advokaadi) saamiseks ning riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3.Tartu Halduskohus andis 30. juuli 2020. a määrusega kaebajale võimaluse täpsustada, millisele kohustuslikule kohtueelse menetluse läbimisele kaebaja tugineb. Kohus selgitas, et mõlemal juhul on kaebaja ületanud kaebuse esitamise tähtaega, kuid kaebajal on õigus esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebajal tuleb taotluses põhjendada, miks ta ei saanud esitada kahju hüvitamise kaebust tähtaegselt. Kaebaja esitas 17. augustil 2020 kohtule avalduse, milles palus ennistada kõik tähtajad. Kaebaja ei olnud tähtaegadest teadlik. Mitte vene keeles esitatud dokumendid ei ole kaebajale teatavaks tehtud. Kui kohus tähtaegu ei ennista, siis võetakse kaebajalt ära õigus pöörduda kohtusse.
4.Tartu Halduskohus jättis 25. augusti 2020. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks (resolutsiooni punkt 1) ning lõpetas menetluse (resolutsiooni punkt 2). Sama määrusega jättis halduskohus läbi vaatamata kaebaja korduvad taotlused riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni punkt 3) ja rahuldamata kaebaja taotlused tema avaldustest ärakirjade saamiseks (resolutsiooni punkt 4). Halduskohus lõpetas menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebaja ületas kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaega. Hiliseim kohtueelse menetluse dokumentidel põhinev kaebuse esitamise tähtaeg oleks olnud 9. märts 2019. Kaebaja esitas kaebuse kohtule 17. septembril 2019. Halduskohus jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata seetõttu, et kaebaja ei toonud esile mõjuvaid põhjuseid, mille tõttu kaebaja ei saanud kaebust tähtaegselt esitada. Põhjendatuks ei saa pidada kaebaja tuginemist sellele, et tema poolt veebruaris 2019 oma esindajal O. Zakusilole saadetud kaebuse dokumendid ei jõudnud adressaadini ja läksid kaduma. Dokumentide väidetav kadumine ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis takistas kaebuse esitamist. Toimiku materjalidest võib järeldada, et märtsis 2019 oli kaebajale teada, et dokumendid ei jõudnud adressaadini. O. Zakusilo pöördus 10. märtsil 2019 Eesti Posti ja
13.märtsil 2019 vangla poole järelpärimisega kaduma läinud saadetise kohta. Kaebaja ei ole välja toonud põhjust, mis takistas tal koostada kaebus uuesti ja esitada kohtule, kui selgus dokumentide kadumine. O. Zakusilol kui kaebaja esindajal oli ülesanne seista kaebaja huvide eest ning tagada kaebaja teavitamine ja kaebuse uuesti esitamine esimesel võimalusel. Usutav ei ole kaebaja väide, et ta ei olnud kaebetähtajast teadlik ning vastustaja otsused ei olnud talle arusaadavad. Kaebajal on pikaajaline kogemus halduskohtule kaebuste esitamisel. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja esimese kaebuse kohtule 12. juunil 2014 ja sellest ajast kuni tänaseni on esitanud kokku 32 kaebust. Kohus on varasemas menetluses selgitanud kaebajale vene keelde tõlgitud määruses, milline on kaebetähtaeg kahju hüvitamise kaebuse esitamisel vangla vastu. Kaebaja väite lükkab ümber ka see, et veebruaris 2019 saatis kaebaja dokumendid kaebuse esitamise eesmärgil O. Zakusilole. Kaebaja korduvad taotlused riigi õigusabi saamiseks jäävad HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kohus jättis riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata 1. aprilli 2020. a määrusega, mis on jõustunud. Kaebaja ei ole korduvates taotlustes välja toonud uusi asjaolusid. Tuginedes HKMS § 28 lg 2 ja § 88 koostoimele ei rahulda halduskohus kaebaja taotlust saada esitatud avaldustest ärakirju. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et menetlusosalisel puudub reeglina põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidest, kuna niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on võimalik enne dokumendi esitamist teha sellest endale ärakiri.
5.V. Viira esitas Tartu Ringkonnakohtule 6. septembril 2020. a määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25. augusti 2020. a määruse tühistamiseks. Kaebaja on seisukohal, et kohtunik ei vaadanud kaebust läbi ja ei viinud läbi menetlustoiminguid, millest tulenevalt on ära võetud võimalus ligipääsuks kohtule ja õiglasele
erapooletule menetlusele. Kohtunik rikkus kaebaja õigusi sellega, et ei teinud õigesti kindlaks vaidluse eset (ülerahvastatus) ning ei ennistanud kaebetähtaega, kuigi kaebaja esitas oma põhjendused. Ebaseaduslik on see, et kohtuniku väited tuginevad tema veendumusel ja soovil olukorda näha. Kuigi kaebaja ei teadnud tähtaegu, tegi ta juhuslikult kõik tähtaegselt. Ta saatis dokumendid oma esindajale O. Zakusilole selleks, et ta teeks ärakirjad ja saadaks kohtule, kuna vangla ärakirju ei tee. Kuid kiri O. Zakusilole läks kaduma. Halduskohus rikkus HKMS § 27 kõiki punkte kaebaja õiguste kohta ning kohtuniku keeldumine tähtaja ennistamisest on alusetu. Määruskaebuses palub kaebaja anda asi lahendamiseks halduskohtule teises koosseisus. Kaebaja jäeti ilma juriidilisest abist (advokaadist) vaatamata sellele, et kaebaja on juriidiliselt harimatu ja kohus peab tagama menetlusosaliste huvide kaitse. Määruskaebuses palub kaebaja anda juristi abi, kuna kohtul on kohustus aidata inimest, kellel pole juriidilist haridust. Kaebaja palub kontrollida halduskohtu kohtuniku ametisse sobivust ning anda teada, kuhu ta võib pöörduda kaebusega kohtuniku tegevuse ja tegevusetuse peale, kuna halduskohtu
25.augusti 2020. a määrus tekitas talle vaimse ja füüsilise trauma. Kaebaja taotleb halduskohtule esitatud kaebuse ning ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse ärakirjade saamist. Kaebajal endal puudub võimalus ärakirja teha. Vangla administratsioon ei võta vastu venekeelseid avaldusi, kuid kaebaja ei oska riigikeelt. Suuliselt ei saa pöörduda vangla poole, kuna kontaktisik ei lähe kaebaja juurde. Kaebaja soovib ringkonnakohtu otsust vene keeles.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Tartu Ringkonnakohus leiab, et V. Viira määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda.
7.Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et kaebuse menetlusse võtmise eelduseks on kaebuse tähtaegsus lähtudes HKMS § 47 lg-st 2. Enne kaebuse sisu täpsustamist tuvastas halduskohus, et kaebaja esitas kaebuse selleks seadusega ettenähtud tähtaega ületades. HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaselt on kaebetähtaja ületamine üks menetluse lõpetamise alustest. Halduskohus ei pidanudki kaebaja esitatud kaebust sisuliselt läbi ega täpsustama kaebuse eset, kuna kaebus oli kohtu hinnangul esitatud selleks ettenähtud tähtaega ületades.
8.Tallinna Vangla tagastas 13. aprilli 2018. a ja 4. veebruari 2019. a otsustega kohtueelses menetluses kaebaja kahju hüvitamise taotlused läbi vaatamata. HKMS § 47 lg 2 alusel tuleb kaebus esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohustuslikku kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kaebaja sai Tallinna Vangla vastustest hiliseima kätte
8.veebruaril 2019. a. Seega viimane päev halduskohtule kaebuse esitamiseks oli 9. märts 2019. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule 17. septembril 2019, st enam kui kuus kuud hiljem seadusega ette nähtud kaebuse esitamise tähtajast. Asjaoludest on selge, et kaebaja esitas halduskohtule kaebuse pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei esine mõjuvaid põhjuseid. Samuti ei sisalda määruskaebus uusi asjaolusid, mis annaksid aluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise kaalumiseks.
9.Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et menetluse lõpetamiseks on HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud.
10.V. Viira on määruskaebuses esitanud taotluse riigi õigusabi (juristi) saamiseks ning seda taotlust käsitleb ringkonnakohus kui määruskaebust Tartu Halduskohtu 25. augusti 2020. a määruse resolutsiooni punkt 3 peale, millega jäeti korduvad taotlused riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Kaebaja on korduvalt taotlenud riigi õigusabi saamist, kuid ei ole esitanud menetluse käigus uusi asjaolusid taotluse rahuldamise põhjendamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on HKMS § 55 lg 3 alusel õigesti jätnud läbi vaatamata kaebaja riigi õigusabi saamise taotluse. Kaebaja on rõhutanud enda juriidilist harimatust, kuid
halduskohtumenetluses ei ole kaebaja juriidilised teadmised olulised. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus oma selgitustega igas menetlusstaadiumis menetlusosaliste huvide kaitse. Kaebajal on eelnev halduskohtumenetluses osalemise kogemus ning kaebaja on iseseisvalt esitanud kaebuse ja määruskaebuse. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline kaitsma oma õigusi ise ning ei vaja selleks juriidiliste teadmisetega esindaja abi.
11.Määruskaebus sisaldab emotsionaalseid väiteid halduskohtu kohtuniku ebakompetentsuse kohta, mida võib tõlgendada lugupidamatuse väljendamisena kohtu suhtes. Täiendavalt on kaebaja soovinud esitada kaebust kohtuniku tegevuse ja tegevusetuse peale ning taotlenud asja saatmist halduskohtule lahendamiseks teises koosseisus. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et HKMS § 28 lg 2 järgi ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret või võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist võib kohus trahvida. Ringkonnakohus käsitleb määruskaebuses halduskohtu kohtuniku kohta käivaid väiteid kohtuniku taandamise soovina käesolevas menetluses. HKMS § 13 lg 1 kohaselt kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-e 23-30. Kohtuniku taandamise avaldus tuleb TsMS § 24 lg 2 alusel esitada kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. Seega ei ole ringkonnakohtu pädevuses lahendada kaebaja 6. septembri 2020. a määruskaebuses esitatud halduskohtu kohtuniku taandamise taotlust, vaid kaebaja peaks selle esitama halduskohtule. Kaebajal on võimalik esitada kohtuniku taandamise taotlus halduskohtule käesolevas menetluses juhul, kui kõrgema astme kohus saadab kaebuse halduskohtule uueks läbivaatamiseks ning menetlus jätkub halduskohtus. Käesoleval hetkel on menetlus halduskohtus lõppenud ning ringkonnakohus jätab menetluse lõpetamise vaidlustamiseks esitatud määruskaebuse rahuldamata. Eelneva tõttu on kohtuasja menetlus, milles saaks taotleda halduskohtu kohtuniku taandamist, lõppenud.
12.V. Viira palub määruskaebuses, et talle saadetaks koopia halduskohtule esitatud kaebusest ning ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest, mille ta esitas ringkonnakohtule halduskohtu
25.augusti 2020. a määruse peale. Ringkonnakohus märgib, et kehtiva kohtupraktika kohaselt, millele viitas juba halduskohus 25. augusti 2020. a määruse põhjendava osa p-s 17, ei tulene menetlusseadustikust isikule õigust saada koopiaid tema enda poolt kohtumenetluses esitatud dokumentidest. Ringkonnakohus jätab seetõttu esitatud taotluse rahuldamata.
13.Eeltoodu alusel jääb V. Viira määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. augusti 2020. a määrus muutmata. Ringkonnakohus jätab rahuldamata V. Viira taotluse halduskohtule esitatud kaebusest ja ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest koopia saamiseks. Käesolev määrus saata kaebajale vene keelde tõlgituna.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.