Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk 29.05.2020, Tartu 3-19-1800 Vladimir Viira kaebus kahju hüvitamise nõudes seoses kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 01.04.2020. a määrus Vladimir Viira määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja ‒ Vladimir Viira Vastustaja ‒ Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta Vladimir Viira määruskaebus menetlusse ja rahuldada see osaliselt.
2.Tühistada halduskohtu 01.04.2020. a määruse resolutsiooni punkt 1 ja saata asi tagasi Tartu Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V. Viira esitas 17.09.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas. Kaebaja märkis, et ta esitas hagi Tallinna Vanglale seoses tema viibimisega ülerahvastatud kambrites ja teiste vangla rikkumistega. Kaebaja kogus kokku kõik dokumendid ja edastas need enda esindajale Tartu Halduskohtusse saatmiseks, kuid kiri ei jõudnud adressaadini ning kaebaja kahtlustab dokumentide kadumises Tartu Vanglat. Kaebaja soovis, et halduskohus nõuaks välja dokumendid tema Tallinna Vanglas viibimise kohta. Kaebaja taotles kaebuses riigi õigusabi korras advokaadi määramist ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
2.Tartu Halduskohus jättis 27.01.2020. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus palus kaebajal selgitada, kas ta soovib vaidlustada Tartu Vangla tegevust seonduvalt kadunud kirjaga ja/või esitada kaebust Tallinna Vangla vastu seonduvalt kaebaja kinnipidamisega Tallinna Vanglas. Samuti palus kohus täpsustada, missuguse nõude soovib kaebaja kohtule esitada, kas ta on vastava nõudega vangla
poole pöördunud ning jaatava vastuse korral nimetada vastavate pöördumiste konkreetsed kuupäevad ja/või numbrid. Puuduste kõrvaldamise viimane päev oli 14.02.2020.
3.Kaebaja esitas 13.02.2020 halduskohtule avalduse, milles palus talle kohtumääruse uuesti saata, kuna ta oli originaali kogemata hävitanud. Avaldus jõudis kohtusse 17.02.2020. Kohus edastas kaebajale uuesti käiguta jätmise määruse.
4.Kaebaja esitas 25.02.2020 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et ta nõuab õiglast kompensatsiooni selle eest, et ta viibis Tallinna Vanglas ülerahvastatud kambris ebainimlikes tingimustes: ilma kuuma veeta, puudus võimalus minna inimlikes tingimustes duši alla minimaalselt kaks korda ja puudus võimalus tegeleda spordiga. Kaebaja lisas, et tema nõue nähtub ka dokumentidest, mille Tallinna Vanglalt väljanõudmist ta kohtult taotles.
5.Halduskohus tagastas 01.04.2020. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus leidis, et kaebaja ei ole kaebuse puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, samuti ei ole ta puudusi kõrvaldanud 25.02.2020. a esitatud avalduses. Avaldusest selgub, et kaebaja soovib esitada kahju hüvitamise nõude seoses kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas ning taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Samas on kaebuse sisu endiselt väga ebamäärane. Kaebaja ei ole märkinud, millal ta Tallinna Vanglas viibis või millise perioodi eest hüvitist taotleb. Samuti ei ole kaebaja märkinud kohtueelse menetluse andmeid, kuigi kohus selgitas 27.01.2020. a määruses, et kaebajal tuleb teatada, kas ta on vastavate nõuetega vangla poole juba pöördunud, sh nimetada vastavate pöördumiste konkreetsed kuupäevad ja/või numbrid. Ilma täpsete andmeteta ei saa kohus dokumente välja nõuda. Tegemist on menetlust takistavate puudustega. Riigi õigusabi taotluse osas märkis halduskohus, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Halduskohtu hinnangul praeguses asjas tungivat avalikku huvi ei esine. Samuti leidis halduskohus, et kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1).
6.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 01.04.2020. a määruse tühistada ja saata asi halduskohtule läbivaatamiseks uues koosseisus. Kaebaja leiab, et halduskohus ignoreeris tema taotlusi, avaldusi ja põhjendusi. Kaebaja vajab abi, et välja nõuda dokumendid ja nende alusel koostada õige juriidiliselt korrektne kaebus koos kõikide kuupäevade ja numbritega. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi paljasõnalist väidet. Peaaegu kõik kinnipeetavate pöördumised kohtusse seoses ülerahvastatusega Tallinna Vanglas on sisuliselt identsed, kuna seal on ühesugused tingimused. Asi taandub sellele, kus ja millal kaebaja oli ning selle põhjal tuleb kahju kokku arvutada. Kaebaja ise seda teha ei saa, kuna Tallinna Vangla ignoreerib tema pöördumisi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Praeguses asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta.
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Tartu Halduskohtu 01.04.2020. a määrus tuleb tühistada osas, milles halduskohus tagastas esitatud hüvitamiskaebuse.
9.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohus tagastas praeguses asjas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku § 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
10.Riigikohus on selgitanud, et kaebus tuleb jätta käiguta üksnes siis, kui puudused on olulised ja takistavad asja menetlusse võtmist (Riigikohtu 21.03.2019. a määrus haldusasjas nr 3-16-799, p 10). Sellest järeldub, et kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel on põhjendatud üksnes siis, kui kõrvaldamata on olulised puudused, mis takistavad asja läbivaatamist.
11.Halduskohtu põhjenduste kohaselt oli praegusel juhul tegemist menetlust takistavate puudustega: kaebuses puudub nõude alus ning puuduvad andmed, mille põhjal saaks kontrollida kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Halduskohus leidis, et kohtu ülesanne ei ole oletada kaebaja nõude võimalikke aluseid kohtueelse menetluse või muude dokumentide põhjal olukorras, kus kaebaja ei ole välja toonud konkreetseid dokumente, millele ta viitab. Samuti ei ole kohtu ülesanne koguda sedavõrd ebamääraste andmete põhjal täiendavaid dokumente.
12.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu sellesisuliste põhjendustega. HKMS § 120 lg 1 p 1 näeb ette, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus selgitab asjas välja vaidluse eseme. HKMS § 2 lg 4 järgi tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Sama sätte kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ka Riigikohus on korduvalt rõhutanud halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevat kohtu kohustust selgitada välja kaebuse esitaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel ning tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt (nt Riigikohtu 21.02.2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-80-10, p 22). Kaebaja kõrvaldas praeguses asjas ringkonnakohtu hinnangul kaebuse puudused sellisel määral, et on arusaadav, mida kaebaja nõuab esitatud kaebusega nõuab ning kellelt ja mille eest. Samuti väidab kaebaja, et ta on hüvitamisnõudes läbinud kohtueelse menetluse. Täpsete kuupäevade ja dokumendi numbrite esitamata jätmist põhjendas kaebaja temal endal vastavate dokumentide puudumisega ja taotles halduskohtult nende Tallinna Vanglalt väljanõudmist. HKMS § 120 lg 4 kohaselt võib kohus vajaduse korral küsida kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks vastustaja seisukohta. Vajalikku teavet on võimalik nõuda ka HKMS § 58 alusel. Seega oli halduskohtul võimalus ja kohustus pöörduda vajalike andmete väljaselgitamiseks Tallinna Vangla poole. Uurimiskohustust täitmata jättes rikkus halduskohus kohtumenetluse norme.
13.Põhjendatud ei ole halduskohtu seisukoht, et ilma täpsete andmeteta ei ole kohtul võimalik asjakohaseid dokumente välja nõuda. Kohtueelse menetluse läbimise kohta vastustajalt andmete küsimiseks piisab, kui kohus esitab andmed kaebaja ja tema poolt kohtule esitatud
nõude kohta. Päringus ajalise orientiiri esitamiseks on kohtul võimalik lähtuda seaduses kinnipeetava poolt esitatud hüvitamiskaebusele ja sellega seonduvale kohustuslikule kohtueelsele menetlusele sätestatud menetlus- ja kaebetähtaegadest.
14.Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtub, et halduskohus arvestas kaebuse tagastamisel siiski ka kaebaja poolt hilinemisega esitatud puuduste kõrvaldamise avaldust. HKMS § 51 lg 4 näeb ette, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuigi halduskohus leidis, et kaebaja ei olnud kaebuses puuduste kõrvaldamise tähtaja järgimisel piisavalt hoolas ja oma menetlusõiguste teostamisel heauskne, arvestas ta siiski HKMS § 51 lg 4 mõistes kaebaja poolt 25.02.2020 esitatud puuduste kõrvaldamise avaldust.
15.Kõike eeltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ja tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni p 1, millega halduskohus otsustas tagastada hüvitamiskaebuse selle seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu. HKMS § 210 lg 3 näeb ette, et määruse tühistamisel teeb ringkonnakohus võimaluse korral ise uue määruse või saadab vajaduse korral asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Kuivõrd praegusel juhul ei olnud kaebuse tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu õiguspärane ja halduskohus ise ei kontrollinud neid aluseid, millest sõltub kaebuse menetlemise võimalikkus, tuleb asi saata tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
16.Halduskohtul on kaebuse sisu ja kaebaja poolt esitatud selgituste alusel võimalik endal vastustajalt välja nõuda hüvitamiskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks vajalikud andmed, s.h sellise kaebuse esitamise eelduseks oleva kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist tõendavad dokumendid. Kui kaebaja väide Tallinna Vanglale vastava hüvitamistaotluse esitamise kohta on õige, saab halduskohus hinnata, kas ja millise ajavahemiku osas on kaebuses esitatud hüvitamisnõue tähtaegne. Kui selgub, et kohtueelne menetlus on siiski läbimata, on võimalik kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
17.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti jätnud kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 207 lg 1 ja § 201 lg 4). Menetluse senine käik ei muuda ringkonnakohtu arvamust, et kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning ei vaja selleks juriidiliste teadmistega esindaja abi. Kaebuse tagastamisel ilmnenud puudujäägid on halduskohtul võimalik kõrvaldada kaebuse menetlusse võtmise uue otsustamise käigus.
18.Ringkonnakohus selgitab seoses kaebaja taotlusega saata asi läbivaatamiseks halduskohtule uues koosseisus, et nimetatud taotlust võib tõlgendada halduskohtu kohtuniku taandamise taotlusena. Kohtuniku taandamise avaldus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 24 lg 2 alusel esitada kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. Seega ei ole ringkonnakohtu pädevuses lahendada sellist taotlust määruskaebemenetluses. Kaebajal on õigus esitada kohtuniku taandamise taotlus uuesti halduskohtule juhul, kui esineb asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.