Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-19-1800 25. august 2020 Karin Jõks Vladimir Viira kaebus kahju hüvitamise nõudes seoses kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas Kaebaja - Vladimir Viira Vastustaja - Tallinna Vangla
Vladimir Viira esitas 17.09.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja taotles Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega talle tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja viibis ülerahvastatud kambris, ilma kuuma veeta, puudus võimalus käia kaks korda nädalas duši all, puudus võimalus tegelda spordiga. Kaebaja taotles õiglast kompensatsiooni.
2.Kohus tegi 01.04.2020 määruse, millega tagastas kaebuse (resolutsiooni punkt 1) ja jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 2). Tartu Ringkonnakohus tühistas 29.05.2020.a määrusega halduskohtu määruse kaebuse tagastamise osas. Ringkonnakohus märkis, et halduskohtul tuleb küsida Tallinna Vanglalt kohtueelse menetluse dokumendid ning nende alusel hinnata, kas kaebaja on nõuetekohaselt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ning kas ja millise perioodi osas on kaebaja esitanud kahju hüvitamise nõude tähtaegselt.
3.Tallinna Vangla esitas kohtule kaebuse nõudega seotud kaebaja avaldused ja vangla vastused neile ning olemasolevad kohtueelse menetluse dokumendid. Vastustaja märkis, et kaebaja viibis Tallinna Vanglas kuni 05.11.2015 ja paigutati siis ümber Tartu Vanglasse. Kaebaja viibib uuesti Tallinna Vanglas alates 03.12.2019. Kaebus saab seega hõlmata Tallinna Vangla kinnipidamistingimusi perioodil kuni 05.11.2015.
4.Vastustaja andmetel on kaebaja esitanud Tallinna Vanglale järgmised avaldused.
4.1.Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti 21.03.2014 nr 518/14/8600-1 (tl 97-98). Kaebaja taotles kahju hüvitamist seoses Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega perioodil 2001 - 2014. Vastustaja ei lahendanud seda taotlust tähtaegselt. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja 14.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi 3-14-51463). Kohus tagastas kaebuse, kuna kaebaja ei tasunud riigilõivu. Kaebuse tagastamine jõustus 07.07.2015.
4.2.Kaebaja esitas avalduse, mis registreeriti 08.07.2016 nr 2-2/16/17305-1 (tl 80). Kaebaja palus väljastada andmed tema paiknemise kohta Tallinna Vangla kambrites ajavahemikul 2005-2015. Vangla väljastas kaebaja soovitud andmed 04.08.2016 (reg nr 2-2/16/17305-2, tl 80 pöördel - 83).
4.3.Kaebaja esitas võõrkeelse avalduse, mille allakirjutamise kuupäevaks on märgitud 18.03.2018 ja mis registreeriti 20.03.2018 (tl 91). Avaldusest võib mõista, et kaebaja taotles kahju hüvitamist seoses Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega. Tallinna Vangla andis 22.03.2018 kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (tl 92). Tallinna Vangla tagastas 13.04.2018 kahju hüvitamise taotluse seda läbi vaatamata (reg nr 5-37/18/32-3, tl 94 pöördel - 95). Kaebaja sai Tallinna Vangla vastuse nr 5-37/18/32-3 kätte 19.04.2018 (tl 96 pöördel).
4.4.Kaebaja esitas võõrkeelse avalduse, mille allakirjutamise kuupäevaks on märgitud 21.11.2018 ja mis registreeriti 28.11.2018 (tl 84). Avaldusest võib mõista, et kaebaja taotles kahju hüvitamist seoses Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega. Vangla andis 22.01.2019 kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (tl 85). Kaebaja esitas võõrkeelse vastuse, mille allakirjutamise kuupäevaks on märgitud 24.01.2019 ja mis jõudis Tallinna Vanglasse 29.01.2019 (tl 87 pöördel - 88). Tallinna Vangla tagastas 04.02.2019 kahju hüvitamise taotluse seda läbi vaatamata (reg nr 5-37/18/163-4, tl 88 pöördel). Kaebaja sai Tallinna Vangla vastuse nr 5-37/18/163-4 kätte 08.02.2019 (tl 89 pöördel).
4.5.Kaebaja esitas võõrkeelse avalduse, mis registreeriti 14.03.2019 (tl 78). Kaebaja palus väljastada koopia materjalidest 08.07.2016 nr 2-2/16/17305-1 (vt määruse punkti 4.2). Tallinna Vangla jättis 19.03.2019 vastusega taotluse koopiate saamiseks rahuldamata (tl 78 pöördel, kaebuse lisana tl 3).
5.Kaebaja esitas 17.08.2020 kohtule avalduse, milles palus ennistada kõik tähtajad. Kaebaja ei olnud tähtaegadest teadlik. Mitte vene keeles esitatud dokumendid ei ole kaebajale teatavaks tehtud. Kui kohus tähtaegu ei ennista, siis võetakse kaebajalt ära õigus pöörduda kohtusse. Kaebaja peab kaebuse eduväljavaateid headeks, kuna mitmed isikud on saanud hüvitist seoses kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas. Kaebaja kordas oma taotlust riigi õigusabi saamiseks ning soovis koopiaid tema esitatud avaldustest. Kohtu seisukoht
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Vangistusseaduse § 11 lg 8 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 47 lg 2 alusel on kaebetähtaeg 30 päeva arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend.
7.Kohus tõi 30.07.2020.a määruses välja, et: 1) kaebaja esitas vastustajale kahju hüvitamise taotluse, mille allakirjutamise kuupäevaks
on märgitud 18.03.2018 ja mis registreeriti Tallinna Vanglas 20.03.2018 (vt määruse punkti 4.3). Kaebaja sai taotluse tagastamise otsuse kätte 19.04.2018. Kuna 19.05.2018 oli laupäev, siis oli viimane päev kohtusse pöördumiseks 21.05.2018; 2) kaebaja esitas vastustajale kahju hüvitamise taotluse, mille allakirjutamise kuupäevaks on märgitud 21.11.2018 ja mis registreeriti Tallinna Vanglas 28.11.2018 (vt määruse punkti 4.4.). Kaebaja sai taotluse tagastamise otsuse kätte 08.02.2019. Viimane päev kohtusse pöördumiseks oli 09.03.2019; 3) kaebaja esitas vastustajale ka kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti Tallinna Vanglas 21.03.2014 ja millele tuginedes kaebaja on juba ühel korral halduskohtule kaebuse esitanud (vt määruse punkti 4.1). Kohus palus kaebajal selgitada, millisele kahju hüvitamise taotlusele ta tugineb. Kaebaja seda ei teinud.
8.Kaebaja on kõigi määruse punktis 7 toodud kahju hüvitamise taotluste puhul ületanud kaebuse esitamise tähtaega. Hiliseim kohtueelse menetluse dokumentidel põhinev kaebetähtaeg oleks olnud 09.03.2019. Kaebaja esitas kaebuse kohtule 17.09.2019.
9.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on mõjuvaks põhjuseks loetud eelkõige objektiivset ehk kaebajast sõltumatut asjaolu, mis takistas kaebuse õigeaegset esitamist (näiteks kaebaja ootamatu haigestumine). Kaebetähtaja ennistamise aluseks on olnud ka subjektiivset laadi asjaolud (näiteks õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus).
10.Kohus jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Kaebaja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid, mille tõttu ta ei saanud esitada kaebust tähtaegselt. Kaebaja on käesoleva asja menetluses tuginenud sellele, et ta saatis veebruaris 2019 dokumendid oma esindajale O. Zakusilole, kuid dokumendid ei jõudnud adressaadini ja on kaduma läinud. Dokumentide saatmise kuupäevana on nimetatud 16. ja 17.02.2019 (tl 5, 8). Kaebaja väitel saatis ta dokumendid O. Zakusilole selleks, et teha neist koopiad ja esitada kohtule. Dokumentide väidetav kadumine ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis takistas kaebuse esitamist. Kaebaja ei ole väitnud, et saatis O. Zakusilole halduskohtule esitamisele kuuluva kaebuse. Jutt on dokumentidest, mis tõendavad kaebaja väiteid. Kohus järeldab seda asjaolust, et dokumentidest tuli teha koopiad ja saata need kohtule, samuti sellest, et kaebaja viitas vastustajale esitatud taotlusele väljastada talle dokumentide ärakirjad uuesti. O. Zakusilole saadetud kirja kaduma minek ei põhjenda, miks ei saanud kaebaja esitada kaebust otse kohtule. Kaebaja on veebruaris ja märtsis 2019 esitanud halduskohtule kuus kaebust. See näitab, et kaebajal ei olnud kaebuse koostamiseks ja kohtule edastamiseks mingeid objektiivseid takistusi.
11.Isegi kui O. Zakusilole saadetud dokumentide hulgas oli kaebus, siis selgus dokumentide kadumine juba märtsis 2019. O. Zakusilo pöördus 10.03.2019 Eesti Posti ja 13.03.2019 vangla poole järelpärimisega kaduma läinud saadetise kohta (tl 5, 8, 22). Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi põhjust, mis takistas tal koostada kaebus uuesti ja esitada kohtule kohe, kui selgus, et dokumendid on kaduma läinud. Kaebaja nimetab O. Zakusilot oma esindajaks. Sel juhul oli O. Zakusilo ülesanne seista kaebaja huvide eest ning tagada kaebaja teavitamine ja kaebuse uuesti esitamine esimesel võimalusel. Kaebaja esitas 14.03.2019 Tallinna Vanglale taotluse varem talle juba väljastatud dokumentide uuesti saamiseks (vt määruse punkti 4.5). Sellest võib järeldada, et kaebajale oli juba siis teada, et saadetis ei jõudnud adressaadini.
12.Kaebaja väitel ei olnud ta kaebetähtajast teadlik ning vastustaja otsused ei olnud talle arusaadavad. See väide ei ole usutav. Kaebajal on pikaajaline kogemus halduskohtule kaebuste esitamisel. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja halduskohtule esimese kaebuse Tallinna Vangla vastu 12.06.2014, sellest kuni tänaseni on kaebaja esitanud halduskohtutele kokku 32 kaebust. Sealhulgas on kaebaja esitanud mitmeid kaebusi vangla vastu kahju hüvitamise nõudes, sh määruse punktis 4.1 nimetatud kohtuasjas. Kohus selgitas kaebajale 26.09.2016.a määruses kohtuasjas 3-161779, milline on kaebetähtaeg kahju hüvitamise kaebuse esitamisel vangla vastu. See määrus toimetati kaebajale kätte ka vene keelde tõlgituna. Vastustaja otsused ei saanud olla kaebajale sel määral arusaamatud, et ta ei mõistnud, et kohtueelses menetluses tema taotlused tagastati ning kui ta soovib vaidlust jätkata, siis tuleb tal pöörduda kohtusse. Kaebaja väite, et ta ei olnud kaebetähtajast ja vastustaja otsuste sisust teadlik, lükkab ümber see, et veebruaris 2019 saatis kaebaja dokumendid kaebuse esitamise eesmärgil O. Zakusilole.
13.Kaebetähtaja ennistamise otsustamisel ei oma tähendust see, millised oleksid olnud kaebuse eduväljavaated. Põhiseadusega tagatud õigus pöörduda kohtusse ei tähenda, et seda saab teha omal äranägemisel piiramatu aja jooksul.
14.Kokkuvõttes jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetab menetluse. Tulenevalt HKMS § 43 lg 1 p 2 ei ole kaebajal pärast käesoleva määruse jõustumist õigust esitada kohtule uuesti sama nõuet samal alusel.
15.Menetluse lõpetamisel puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
16.Kohus jätab HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata kaebaja korduvad taotlused riigi õigusabi (esindaja) saamiseks. Kohus lahendas kaebaja sellekohase taotluse 01.04.2020.a määrusega, riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas on määrus jõustunud. Kaebaja ei ole korduvates taotlustes välja toonud uusi asjaolusid.
17.Kohus jätab HKMS § 28 lg 2 ja § 88 koostoimele tuginedes rahuldamata kaebaja taotlused saada tema esitatud avaldustest ärakirju. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et menetlusosalisel puudub reeglina põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist, kuna niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on võimalik enne dokumendi kohtule esitamist teha sellest endale ärakiri (Riigikohtu lahend 3-31-59-16, p 13). Kaebaja ei ole välja toonud erandlikke asjaolusid või põhjendusi, mis võimaldaksid tema taotlust ärakirjade saamiseks rahuldada. Kohus selgitab, et kui kaebaja soovib saada ülevaadet menetluse käigust, siis on tal võimalus esitada taotlus toimikuga tutvumiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.