lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-938/19

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiOsaliselt jõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 31.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-938/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.10.2023
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
4045
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine

3-21-938 31. oktoober 2023 Maria Lõbus XX kaebus Viru Vangla 25. jaanuari 2021. nr 6-3/40-1 tühistamiseks Kaebaja – XX Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Indrek Arming Kirjalik menetlus

a

käskkirja

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada kaebus ja tühistada Viru Vangla 25. jaanuari 2021. a käskkiri nr 6-3/401.
2.Jätta kaebajale antud menetlusabi kulud riigi kanda.
3.Keelata kaebajal tutvuda vaidluse all olnud fotodega ja saada nendest koopiaid.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30. november 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-21-938 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla valvur A. Roosimägi selgitas 26. detsembri 2020. a ettekandes nr 6-20/5553-1, et 26. detsembril 2020 kella 08.20 paiku tegi ta kambris nr V703, kus paikneb kinnipeetav XX (edaspidi kaebaja), koos vanemvalvur V. Kakitisega läbiotsimist. Kambri läbiotsimisel leiti voodi alt kilekotist ümbriku vahelt kaheksa pornograafilise sisuga fotot.
2.Viru Vangla tunnistas 25. jaanuari 2021. a käskkirjaga nr 6-3/40-1 kaebaja süüdi justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSKE) § 641 punkti 15 rikkumises ja karistas teda noomitusega. VSKE § 641 punkti 15 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud vägivalda, vihkamist, rassismi jne propageerivad trükised ning pornograafilised teosed. Keelatud esemete leidmist kinnitab 26. detsembri 2020. a ettekanne nr 6-20/5553-1 ja 26. detsembri 2020. a akt esemete leidmise/äravõtmise kohta. Kaebaja kambrist leitud fotode puhul on tegu pornograafiliste fotodega, kuna naisterahvaste üla- ja alakehad ei olnud kaetud ning suguelundid olid eksponeeritud. Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse (edaspidi PorTS) § 1 lõike 2 punkti 3 kohaselt on pornograafia selline kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tahaplaanile jättes seksuaalsed toimingud labaselt ja pealetükkivalt esiplaanile toob. Pornograafilise teose mõiste sisustamiselt tuleb lähtuda sellest, et pornograafiana pildil kvalifitseerub muu hulgas genitaalide varjamatu kujutamine või demonstreerimine. Seega, pornograafiaga ei ole tegemist ainult juhul, kui kujutatud on toiminguid, vaid ka juhul, mil toimub genitaalide varjamatu kujutamine või demonstreerimine. Võib eeldada, et juhul kui fotod saadetakse postiga ning antakse ametniku poolt kinnipeetavale kätte, on need ka vanglas lubatud. Samas, antud juhul ei ole kindlat fakti selle kohta, et need on postiga saadetud ning ametniku poolt kaebajale kätte antud. Teiseks, isegi kui need fotod võisid sellisel viisil kaebaja kätte jõuda, tuleb arvestada sellega, et vangla ei ole alati oma kõigis toimingutes eksimatu ning tegu võiski olla tahtmatu eksimusega. Kui kinnipeetavale on lubatud midagi, mis on siiski keelatud, võib vangla oma eksimuse igal ajahetkel parandada ning keelatud esemed ära võtta. Käesoleva menetluse käigus ei ole siiski kinnitust leidnud, et kaebaja oleks keelatud esemed saanud läbi valvuri. Kaebajal oli võimalus oma vastuväidetes välja tuua, kes kinnipeetavatest ja millal talle need fotod saatis. Pornograafiliste fotode valdamisega rikkus kaebaja VSKE § 641 punkti 15 ja pani toime distsipliinirikkumise. Keelatud esemetega seotud rikkumised on vanglas sagedased, mistõttu seesugusele rikkumisele reageerimata jättes annaks vangla kinnipeetavatele soovimatu signaali, et vangla justkui aktsepteeriks keelatud esemete omamist. Kaebajal oli rikkumise toimepanemise ajal kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, sealhulgas kaks neist seoses keelatud esemete valdamisega. Kuna varasemad karistused keelatud esemete valdamise eest ei ole eesmärki kandnud, leiab vangla, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamine on vajalik. Vangla ei ole arvestanud varasemaid distsiplinaarkaristusi keelatud esemete valdamise eest raskendavate asjaoludena, vaid pigem iseloomustava materjalina, et kaebaja suudab omada kambris keelatud esemeid. Seetõttu ei ole varasemate distsiplinaarkaristuste määraga arvestatud ning kõnealuse rikkumise eest määratav karistus on varasematest karistustest oluliselt leebem. Pornograafiliste piltide valdamise puhul on tegemist vangla julgeolekut ohustava rikkumisega, kuna see loob petliku pildi naistest ning selline kujutamisviis loob labaselt ja

3-21-938 pealetükkivalt seoseid, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tahaplaanile jätab. Arvestades et kaebaja ei ole varem samalaadseid rikkumisi toime pannud ning arvestades konkreetsete esemete (pildid) omadusi, siis ei ole antud juhul elektriseadme, lühi- ega pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine või kartserisse paigutamine karistusena proportsionaalsed. Proportsionaalne ja eesmärgipärane on kaebajat karistada noomitusega. See on piisav karistus selleks, et kaebaja mõistaks enda toime pandud rikkumist ning teeks järeldusi, mis võivad mõjutada teda edaspidi õiguskuulekalt käituma.

3.Viru Vangla jättis 1. aprilli 2021. a vaideotsusega nr 6-12/57-2 kaebaja vaide rahuldamata.
4.Tartu Halduskohtusse saabus 4. mail 2021 kaebaja kaebus Viru Vangla 25. jaanuari 2021. a käskkirja tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5.Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla on teda õigusvastaselt distsiplinaarkorras karistanud. 1) Fotod saatis kaebajale vanglast teine kinnipeetav ja valvur lasi need läbi peale kontrolli. Järelikult ei olnud tegu keelatud esemetega VSKE § 641 punkti 15 tähenduses. Aga isegi kui olid keelatud, siis kuidas pidi kaebaja sellest teada saama, kui valvur fotode kontrollimisel luges need lubatuks ja andis kaebajale kätte. Kinnipeetavale ei saa panna kohustust kontrollida üle valvuri poolt lubatuks loetud fotode sisu vastavus VSKE § 64 1 punkti 15 nõuetele ja kui saabki, siis oligi kaebaja arvates tegu erootiliste fotodega, mida kinnitas usaldus valvuri vastu, kes need peale kontrollimist kirjaga kaebajale kätte andis. 2) VSKE § 641 punkti 15 sisustamisel ei saa lähtuda PorTS § 1 lõike 2 punktis 3 sätestatud definitsioonist, sest PorTS § 1 lõikes 2 on sõnaselgelt öeldud, et kõnealune definitsioon on toodud üksnes PorTS mõistes. Seega ei laiene see definitsioon automaatselt teistele õigusaktidele. 3) Arvestatud ei ole, et kui kaebajalt võeti ära kaheksa fotot, mis loeti keelatuks, siis jäeti ekslikult kaebajale kambrisse alles kuus samasugust fotot, mis kaebaja hiljem ise vanglale välja andis, sest üksuse juhi hinnangul olid ka need pornograafilised. Nende kuue foto eest kaebajat ei karistatud, seega ei ole mõistlik kaebajat ka kaheksa foto omamise eest karistada. 4) Käskkirjas on rikutud põhimõtet, et distsiplinaarmenetluses esile kerkivad kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Vangla on ise käskkirjas möönnud, et fotod saabusid kirjas, mis valvur ekslikult kaebajale kätte andis. Järelikult puudub kaebaja süüline tegevus ja kahtlused, et valvur andis need fotod kaebajale kätte, tuleb tõlgendada kaebaja kasuks. Kaebaja on nõus, et vangla võib oma eksimuse igal ajal parandada ning keelatud fotod ära võtta, kuid ei saa nõustuda sellega, et õigusriigis võib vangla oma eksimuse eest kinnipeetavat karistada. 5) Ausa, õiglase ja erapooletu menetlusega ei ole kooskõlas käskkirjas öeldu, et kinnipeetaval oli võimalus oma vastuväidetes välja tuua, milliste kinnipeetavate käest ja millal ta need fotod sai. Menetleja ei ole menetluse ajal ega distsiplinaarmenetluse protokollis seda kaebajalt küsinud. Seega ei osanud kaebaja arvata, et seda asjaolu soovib menetleja

3-21-938 eraldi uurida ja ootab kaebaja teavitust. Tegu on olulise uurimisprintsiibi eiramisega ja kaalutlusveaga. Vaidemenetluses selgitas kaebaja, et fotod saatis kinnipeetav CC Viru Vanglast ja läbiotsimisel võeti need fotod ära ümbrikust, millel oli CCi nimi peal. Ümbriku pealt oleks ka näinud kuupäeva, millal kiri tuli, ja registreerimisleht näitab, kes valvuritest kirja koos fotodega kätte andis.

Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

1) Läbiotsimise käigus leitud esemete näol oli tegemist vanglas keelatud esemetega ehk pornograafiliste teostega. Vangla on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas toonud küll välja PorTS § 1 lõike 2 punktis 3 sätestatud pornograafia definitsiooni, kuid ei ole seda käskkirja andmisel otseselt kohaldanud. Vanglaametnik lähtub fotode hindamisel, et pornograafia alla kvalifitseeruvad fotod, millel on: 1) genitaalide varjamatu kujutamine või demonstreerimine; 2) suguline vahekord (vaginaalne, anaalne, oraalne, kas siis mehe suguelundiga või seda imiteeriva esemega); 3) masturbeerimine. Teose hindamine pornograafiliseks on vangla kaalutlusotsus ning vangla on käskkirja andmisel VSKE § 641 punkti 15 tähenduses pornograafilise teose mõiste sisustanud järgmiselt: „Pornograafilise teose mõiste sisustamiselt tuleb lähtuda sellest, et pornograafiana pildil kvalifitseerub muu hulgas genitaalide varjamatu kujutamine või demonstreerimine. Seega, pornograafia puhul ei ole tegemist vaid juhul, kui kujutatud on toiminguid, vaid ka juhul, mil toimub genitaalide varjamatu kujutamine või demonstreerimine.“ Riigikohtu kriminaalkolleegium on 9. novembri 2017. a otsuse nr 1-16-5792 punktis 14 selgitanud, et mingi teose käsitamisel pornograafilise või erootilisena, peab sellel kujutatu olema rõhutatult seksualiseeritud. See tähendab, et nii pornograafilist kui ka erootilist situatsiooni kujutava teose all tuleb mõista sellist teost, mis sisaldab üheselt seksuaalsusele viitavat kujutist. Pornograafia ja erootika on eristatavad selle alusel, kas ja kuivõrd esiletükkivalt on seksuaalsust teosel kujutatud. Nagu pornograafilist situatsiooni kujutava teose puhul, on ka erootilise sisuga teosel kujutatud domineerivalt just seksuaalsusega seotut, näiteks poseeriva isiku erogeenset kehapiirkonda, kuid mitte labaselt ja pealetükkivalt nagu pornograafilise sisuga teosel. Viidatud lahend kinnitab, et teos saab olla pornograafiline ka siis, kui sellel on kujutatud erogeenset kehapiirkonda labasel ja pealetükkival viisil, ilma et oleks kujutatud konkreetseid seksuaalakte või -toiminguid. 2) Kaebaja üritab käskkirja kontekstist väljarebitud lausetega jätta kohtule muljet, et keelatud fotod on talle justkui üle andnud valvur ning seega on kõik fotod vanglas lubatuks tunnistanud. Kaebaja ei ole tõendanud, et fotod on talle saadetud postiga ning need on talle andnud üle valvur. Kaebuses viidatud ümbrik, mille vahel olid keelatud fotod ning millel oli kinnipeetav CCi nimi, ei tõenda asjaolu, et keelatud fotod saadeti postiga ja need andis kaebajale üle valvur. Kaebaja võis keelatud fotosid hoida ümbrikus, millel oli CCi nimi, kuid see ei tõenda, et need oleksid saadetud samas ümbrikus postiga. Käskkirjas on selgelt välja toodud, et käesoleva menetluse käigus ei ole siiski kinnitust leidnud, et kaebaja oleks keelatud esemed saanud läbi valvuri. 3) Menetluse käigus on tuvastatud, et 8 pornograafilise sisuga fotot leiti kambrist, kus üksinda paikneb kaebaja, kes tunnistas fotod talle kuuluvateks. Isegi juhul, kui kambris oli läbiotsimise ajal 14 fotot ning fotode sisu üle kaalutlust tehes hindas valvur nendest kaheksa keelatuks ja kuus lubatuks, ei muudaks see distsiplinaarmenetluse käiku, sest karistus määrati kaheksa keelatud foto omamise eest. Asjaolu, et kaebaja andis hiljem ise vabatahtlikult vanglale üle kuus pornograafilist teost ja selle eest teda ei karistatud, ei oma mingisugust

3-21-938 tähtsust vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramisel, sest need fotod andis ta vanglale üle alles pärast karistuse määramist.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

7.Asjas on vaidlus selle üle, kas kaebajat karistati õiguspäraselt distsiplinaarkorras noomitusega VSKE § 641 punkti 15 rikkumise eest.
8.Vangistusseaduse (VangS) § 63 lõike 1 kohaselt võib VangS-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Distsiplinaarkaristuse määramiseks on esmalt vaja tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis. Seega tuli kaebaja karistamiseks teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kaebaja tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kaebaja süü.
9.Praegusel juhul karistati kaebajat VSKE § 64 1 punkti 15 rikkumise eest. Selle sätte kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud pornograafilised teosed. Kaebaja kambrist leiti
26.detsembril 2020 kaheksa fotot, mis vangla hinnangul on pornograafilised. Kaebaja selgitas, et tema arusaama kohaselt on tegu erootiliste fotodega, mis on tema meelest vanglas lubatud.
10.VSKE ega ükski muu vangistusalane õigusakt ei sätesta, kuidas tuleb tõlgendada VSKE § 641 punktis 15 sätestatud mõistet „pornograafiline“. Kaebaja on õigesti osutanud sellele, et PorTS § 1 lõike 2 punktis 3 toodud pornograafia legaaldefinitsioon on sama lõike kohaselt kasutatav üksnes PorTS kontekstis. Seega on VSKE § 64 1 punktis 15 kasutatav mõiste „pornograafiline“ määratlemata õigusmõiste, mille sisustamine allub täiel määral kohtulikule kontrollile (vt Riigikohtu 13. oktoobri 2023. a määrus asjas nr 3-20-2368, punkt 17).
11.Seaduse tõlgendamisel kasutatakse nii grammatilisi (lingvistilisi), süstemaatilisi kui teleoloogilisi (eesmärgiga seotud) argumente. Tavamõistes ja -keeles eristatakse seksuaalse alatooniga teoste puhul harilikult termineid pornograafia ja erootika. Piiri tõmbamine nende kahe vahele on praktiliselt väga keeruline ning see peab lähtuma konkreetse teose eripärast ja esitlemise eesmärgist. VSKE § 641 punkti 15 sisustamisel ei saa lähtuda PorTS § 1 lõike 2 punktis 3 sätestatud definitsioonist. Esiteks, PorTS § 1 lõikes 2 on sõnaselgelt öeldud, et selles sättes toodud definitsioonid on toodud „käesoleva seaduse mõistes“ ning ei laiene seega automaatselt teistele õigusaktidele. Teiseks, ja mis veelgi olulisem, vangistusõiguse ja PorTSi eesmärgid ja reguleerimisala on täiesti erinevad. PorTS eesmärgiks ei ole reguleerida pornograafiliste ja erootiliste teoste lubatavust seotult vangla julgeoleku tagamise vajadusega. See seadus reguleerib pornograafiliste teoste levikut alaealistele, televisioonis, raadios spetsialiseeritud tegevuskohtades ja müügikohtades väljaspool neid (PorTS §-d 15). PorTS lähtub privaatsuse mitterikkumise põhimõttest ning ei sea täiskasvanud inimesele pornograafiliste ja erootiliste teoste omamiseks ja kasutamiseks peale teatud tingimuste mistahes keelde. Vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja vastavatel sätetel on aga teine eesmärk. Teatud sisuga teoste omamine ja kasutamine, mis vabaduses viibivate isikute puhul ei ole õiguslikult taunitav ega ohtlik, võib vangistuses viibivate isikute puhul – lähtuvalt vangistuse olemusest ja selle režiimi eripäradest – osutuda mittesobivaks või isegi otseseks ohuks vangla sisekorrale ja julgeolekule. Vastuolu vangistuse täideviimise eesmärkide, kinnipeetava resotsialiseerimise ja vangla julgeolekuga on ühtviisi asjakohane nii pornograafiliste kui tugevalt erootiliste teoste puhul. Ei ole võimalik mõistlikult põhjendada,

3-21-938 et tavamõistes ja PorTS mõistes pornograafiaks kvalifitseeruv teos tekitaks rohkem negatiivseid ja ohtlikke emotsioone ning taasühiskonnastamist takistavaid väärtushinnanguid kui tugevalt erootilised teosed. Vahe võib olla teoste siivsuses, kuid mitte sugulise kire tekitamise ja forsseerimisega seonduvates ohtudes ning mõjudes kitsarinnalise/harimatu inimese väärtushinnangutele. Sellises olukorras on õige tõlgendamisel anda prioriteet seaduse mõttele, eesmärgile, sätte kehtestamise põhjusele. Seega on VSKE § 641 punkti 15, lähtudes sätte eesmärgist ja seaduse süstemaatilisest tõlgendamisest, võimalik laiendavalt tõlgendada ja kohaldada selliselt, et see hõlmab ka tugevat erootikat sisaldavaid teoseid (mis ei ole otseselt pornograafia PorTS § 1 lõike 2 punkti 3 tähenduses). (Vt Tallinna Halduskohtu 29. augusti 2008. a otsus asjas nr 3-08-1176, punktid 12, 1518.)

12.Õiguskantsleri 23. detsembri 2009. a seisukohast nr 6-3/091394/0907840 nähtuvad justiitsministri seisukohad vanglas pornograafiliste teoste keelamise vajalikkuse kohta ja viited erialases kirjanduses väljendatud ekspertide seisukohtadele, millised võivad olla pornograafiliste teoste negatiivsed mõjud inimesele. Justiitsminister märkis, et on ilmselge, et pornograafilisi teoseid kasutatakse vanglas selleks, et kunstlikult ärgitada ja forsseerida sugulist kirge. Pornograafilised teosed võivad esile kutsuda agressiivsust või tuua välja võimalikke olemasolevaid negatiivseid emotsioone kaasisikute vastu, kelle suhtes on juba eelnevalt kujunenud negatiivne hoiak.1 Olukorras, kus isikul puuduvad võimalused seksuaalsete vajaduste loomupäraseks rahuldamiseks, võivad pornograafilise sisuga teosed soodustada tungide väljendumist ja ajendada teda leidma selleks väljundi teise isiku kehalise puutumatuse rikkumise teel. Justiitsminister märkis, et pornograafilised teosed võivad tekitada omaette sõltuvust. Esialgu väljendub see selles, et isik soovib neid üha rohkem tarbida, seejärel huvitub ta räigemast pornograafiast ning lõpuks võib tekkida olukord, kus varem tabuna tundunud olukorrad tunduvad talle sellised, mida sooviks ise fantaasias läbi elada ning lõpuks neid ka reaalsuses kogeda.2 Justiitsminister märkis, et tekib olukord, kus esialgu aktsepteerimatu või vägivaldsena tundunud tegevus muutub mingi aja jooksul vastuvõetavaks. Pornograafiliste teoste harjumuspärane ja pidev kasutamine paneb sellised kasutajad riskigruppi, kuna nad võivad seksuaalselt muutuda kalgiks ja vägivaldseks. Pornograafiliste teoste, olenemata sellest, kas see on vägivaldse või mittevägivaldse pornograafia kujutamine, pikaajaline tarbimine suurendab riski, et isik sunnib seksuaaltoiminguid ka oma partnerile peale. Pikaajaline pornograafiliste teoste tarbimine tekitab soodumust, et isik võib toime panna vägistamise. 3 Justiitsminister märkis, et arvestada tuleb ka sellega, et vanglasse sattunud isikute väärtushinnangud on mõnevõrra moondunud, mistõttu võivad nad olla vastuvõtlikumad just pornograafia negatiivsele mõjule. Justiitsminister märkis, et pornograafilised teosed ei soodusta isikute adekvaatsete väärtushinnangute kujunemist, võimaldades neil tajuda naisekeha eelkõige seksuaalobjektina. Pornograafilised teosed ei ole käsitatavad kunstina, mis isikut esteetiliselt, emotsionaalselt või kultuuriliselt hariks.4

Yaffe, Maurice; Nelson, Edward C. Pornography and sexual aggression. The Influence of pornography on behaviour. London: Academic Press, 1982, lk 171–248, täpsemalt lk-d 188, 192 ja 196.

P. C. Perrin, H. N. Madanat, M. D. Barnes, A. Carolan, R. B. Clark, N. Ivins, S. R. Tuttle, H. A. Vogeler, and P. N. Williams. Health education's role in framing pornography as a public health issue: local and national strategies with international implications. Promotion & Education, March 1, 2008; 15(1): 11– 18. Samuti Cline, Victor B., Ph.D. Pornography’s Effects on Adults and Children. Morality in Media.

Zillmann, Dolf. The Reports of the Surgeon General. Effects of Prolonged Consumption of Pornography. National Library of Medicine.

Webb, Peter. Erotic and pornography. The Influence of pornography on behaviour. London : Academic Press, 1982., lk 81–89.

3-21-938

13.Vangla on kohtule esitanud skaneeritud kujul kuus fotot, mis kaebajalt ära võeti ja mille omamise eest teda karistati. Vangla 27. oktoobri 2023. a selgituste kohaselt jäid ülejäänud kaks fotot ekslikult skaneerimata ja seetõttu kohtule esitamata ning nüüdseks on äravõetud fotod VangS § 68 lõike 2 alusel hävitatud. Seega saab kohus hinnata vaidlustatud käskkirja õiguspärasust kohtule esitatud kuue foto alusel. Vangla märkis 27. oktoobril 2023, et kaebajale määrati distsiplinaarkaristus keelatud sisuga fotode omamise eest, mitte fotode koguse eest. Kohus nõustub vangla selle täpsustusega, sest ka vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, et kaebaja karistamist oleks ühelgi viisil mõjutanud äravõetud fotode kogus. Kinnipeetavat saab VSKE § 641 punkti 15 rikkumise eest karistada ka siis, kui ta omab kasvõi ainult ühte pornograafilist fotot.
14.Kaebajalt ära võetud kuuel fotol poseerivad naised nii, et nende rinnad ja suguelundid on varjamatult näha. Seejuures on enamikel fotodel naiste kehaasendid ja fotograafi pildistamisnurk sellised, mis suunavad tähelepanu just naiste genitaalidele. Fotode eesmärk on ilmselgelt tekitada seksuaalset iha ja kujutada naisi üksnes seksuaalobjektina. Fotodel puudub hariduslik eesmärk ning fotode kunstiline väärtus on vaieldamatult teisejärguline. Kohus on seisukohal, et vanglas ehk keskkonnas, kus meeskinnipeetava võimalused oma seksuaalsete vajaduste rahuldamiseks ja üldse füüsiliseks kontaktiks naispartneriga on oluliselt piiratud, võib piiramatu ligipääs sellistele fotodele tingida riske, mida on kirjeldatud praeguse otsuse punktis 12. Kinnipeetav võib muutuda agressiivsemaks, mis võib omakorda ohustada kaaskinnipeetavaid ja vanglaametnikke ning seeläbi vangla julgeolekut. Samuti võib kinnipeetaval väheneda võime arvestada seksuaalsuhetes partneri soovide ja piiridega ning kinnipeetaval võib tekkida ekslik arusaam, et tal on õigus oma seksuaalfantaasiaid partneri peal ellu viia ka viimase nõusolekuta. Fotod, mis kujutavad naisi üksnes meelate seksuaalobjektidena ja jätavad kõrvale kõik muud naistega seonduvad aspektid, võivad kinnipeetaval süvendada ebaõigeid väärtushinnanguid seoses naistega. Vanglas viibivad kinnipeetavad võivad olla taolistele ekslikele arusaamadele ja ebakohastele väärtushinnangutele vastuvõtlikumad, kuivõrd nad on kuritegude toimepanemisega juba näidanud, et nende väärtussüsteem ei vasta ühiskonnas üldiselt kokku lepitule. Vangistuse täideviimise eesmärgiga ei ole aga kooskõlas võimaldada kinnipeetaval kasutada piiramatult fotosid, mis võivad soodustada ebakohase väärtussüsteemi kujunemist ning seetõttu tulevikus uute süütegude toimepanemist.
15.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vaidlusalused fotod tuleb VSKE § 64 1 punkti 15 mõttes lugeda pornograafiliseks. Taoliste fotode lubamine kinnipeetavatele ei ole kooskõlas vangla julgeoleku tagamise vajadusega ega vangistuse täideviimise eesmärgiga. Kohtupraktikas on ka varem sarnaseid fotosid peetud VSKE § 64 1 punkti 15 tähenduses pornograafiliseks (vt haldusasi nr 3-20-821). Seega on kaebaja selliste fotode omamisega toime pannud VSKE § 641 punkti 15 rikkumise.
16.Kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamiseks ei piisa aga üksnes rikkumise toimepanemise tuvastamisest, vaid vanglal tuleb VangS § 63 lõike 1 kohaselt tõendada ka rikkumise süülisust.
17.Kaebaja on distsiplinaar-, vaide- ja kohtumenetluses läbivalt väitnud, et ta ei ole rikkumises süüdi. Kaebaja selgitas, et ta sai vaidlusalused pildid kirja teel Viru Vanglast teiselt kinnipeetavalt ning valvur kontrollis saabumisel seda kirja ja luges fotod lubatuks, andes need kaebajale kambrisse. Kaebaja märkis, et sellises olukorras ei osanud ta kahtlustada, et fotod võiksid VSKE § 64 1 punkti 15 tähenduses kvalifitseeruda pornograafiliseks ja olla seega keelatud.

3-21-938

18.Vangla on vaidlustatud käskkirjas nentinud, et antud juhul ei ole kindlat fakti selle kohta, et fotod on postiga saadetud ja ametniku poolt kaebajale kätte antud. Vangla osutas sellele, et kaebajal oli võimalus menetluse jooksul välja tuua, millise kinnipeetava käest ja millal ta need fotod sai.
19.VangS § 64 lõige 1 sätestab, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. VangS § 11 lõikest 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6 tuleneb, et vangla on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.
20.Kaebaja osutas juba pärast distsiplinaarmenetluse alustamise teate saamist antud 15. jaanuari 2021. a selgituses, et sai fotod kirja teel teiselt samas vanglas olevalt kinnipeetavalt ja vanglaametnik lasi fotod pärast kontrolli läbi. Ka 25. jaanuari 2021. a vastuväidetes distsiplinaarmenetluse protokollile rõhutas kaebaja uuesti, et fotod väljastas talle vanglaametnik. On tõsi, et kaebaja ei osutanud distsiplinaarmenetluses kinnipeetava nimele, kellelt ta need fotod sai, ega ajale, millal kiri saabus. See aga ei vabasta vanglat kohustusest selgitada distsipliinirikkumise asjaolud vajaduse korral välja omal algatusel. VangS § 64 lõike 1 ja HMS § 6 kohaselt on vangla kohustatud omal algatusel distsiplinaarsüüteo asjaolud igakülgselt välja selgitama. Olukorras, kus kaebaja viitas sellele, et sai fotod kirja teel teiselt kinnipeetavalt ja valvur andis need kätte, kuid jättis märkimata kinnipeetava nime ja kirja saamise aja, tuli vanglal vastavaid täpsustusi kaebajalt küsida, kuivõrd tegu on oluliste asjaoludega, mis mõjutavad distsiplinaarkorras karistamist. Kaebaja täpsustuste alusel oli võimalik välja selgitada valvur, kes väidetavalt fotod kaebajale kätte andis ning vangla oleks saanud valvurilt selgitusi küsida eesmärgiga selgitada välja, kas kaebaja väited vastavad tõele. Vangla seda ei teinud, jättes uurimispõhimõtet eirates olulised asjaolud välja selgitamata. Kinnipeetav ei pea tõendama oma süü puudumist, vaid vangla peab tõendama kinnipeetava süüd.
21.Kui kaebuse arutamisel tekib kohtul kahtlus rikkumise asjaolude suhtes, peab kohus välja selgitama, kas pooled soovivad esitada täiendavaid tõendeid või koguma täiendavaid tõendeid omal algatusel. Juhul kui tekkinud kahtluse kõrvaldamiseks ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid, tuleb lähtuda in dubio pro reo põhimõttest. Kui vangla teeb distsiplinaarmenetluses menetlusvea asjassepuutuvalt isikult seletuse võtmata jätmisega ja kohtul on kahtlus kaebaja süüs, saab see HMS § 58 järgi tuua kaebaja distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamise kaasa juhul, kui halduskohus on kogunud täiendavaid tõendeid, mis kinnitavad kaebaja süü puudumist, või kui tekkinud kahtluse kõrvaldamiseks ei ole täiendavaid tõendeid võimalik koguda. (Vt Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2016. a otsus asjas nr 3-15-1732, punktid 1112.)
22.Kaebaja on vaide- ja kohtumenetluses selgitanud, et sai fotod kinnipeetav CCilt. Vastustaja esitas koos vastusega kaebusele kohtule väljavõtte kaebaja kirjavahetuse raamatust. Väljavõttest nähtub, et kaebaja on CCi saadetud kirjad kätte saanud 18. juunil 2020, 9. juulil 2020, 5. augustil 2020, 3. septembril 2020, 24. septembril 2020, 15. oktoobril 2020, 20. novembril 2020, 16. detsembril 2020, 18. detsembril 2020 ja 23. detsembril 2020. Kohus kohustas vastustajat esitama nendel päevadel kaebajale CCi saadetud kirjad kätte andnud kõikide valvurite kirjalikud selgitused selle kohta, kas CCi saadetud kirjades sisaldusid vaidlusalused fotod ning kas valvurid pidasid neid vanglas lubatud fotodeks ja nõustusid need kaebajale kambrisse andma. Valvurid A. Kool, S. Võidula, A. Jaani ja M.

3-21-938 Põder kinnitasid, et nende hinnangul on tegu pornograafiliste fotodega ja nad ei oleks neid kätte andnud. Valvur T. Roosimägi märkis, et ta poleks enamus fotosid kätte andnud. Valvur M. Muuga teatas, et talle ei meenu, et konkreetsel kuupäeval oleks üleantud kirjas olnud kõnealused fotod. Valvur V. Kakitis selgitas, et tema lähtub piltide kätteandmisel sellest, kas pildid on pornograafilise iseloomuga, st kas alakeha on kaetud või paljastatud. Valvurid U. Võhma ja K. Sarv ei suutnud meenutada konkreetsetel kuupäevadel kirjade kätteandmist, kuid ei maininud oma selgitustes, et oleksid igal juhul keeldunud kõnealuste fotode kätteandmisest. Seetõttu ei saa välistada, et valvurid U. Võhma või K. Sarv andsid vaidlusalused fotod kaebajale kätte. Üksuse juhi selgitused, et vanglaametnikud peavad takistama kinnipeetavatel vahetada kirja teel isiklikke asju, milleks on ka fotod, ei lükka praegusel juhul ümber kahtlust, et U. Võhma või K. Sarv võisid fotod kaebajale kätte anda. Nimelt ei ole ükski valvur oma kirjalikes selgitustes viidanud sellele, et nad oleksid igal juhul keeldunud fotode üleandmisest põhjusel, et tegu on kinnipeetava isiklike asjadega. Kohtul ei ole praeguses olukorras võimalik rohkem tõendeid koguda, mis tähendab, et kahtlus, et U. Võhma või K. Sarv võisid vaidlusalused fotod kaebajale kätte anda, tingib selle, et otsus tuleb teha kaebaja kasuks. Kaebaja on õigesti osutanud sellele, et kui valvur annab talle fotod kätte, võib ta vastavat hinnangut usaldada ja eeldada, et tegu on vanglas lubatud esemetega. Kui vangla hiljem avastab, et tegu on siiski keelatud esemetega, ei saa valvuri varasema eksimuse eest vastutama panna kaebajat. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et vangla ei ole tõendanud, et kaebaja pani rikkumise toime süüliselt. See asjaolu tingib kaebuse rahuldamise ja vaidlustatud käskkirja tühistamise.

23.Kaebajal ega vastustajal ei ole tekkinud väljamõistetavaid menetluskulusid, mistõttu puudub vajadus menetluskulude jagamiseks ja väljamõistmiseks. Kaebajale antud menetlusabi kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lõige 2).
24.Vangla palus vastuses kaebusele, et kohus ei edastaks vaidlusaluseid fotosid kaebajale, sest need on vanglas keelatud esemed. Kohus tõlgendab seda taotlusena kaebaja tutvumis- ja koopiate saamise õiguse piiramiseks (HKMS § 88). Kohus on praeguses otsuses nõustunud vangla hinnanguga, et kõnealuste fotode näol on tegu vanglas keelatud esemetega, ning leidnud, et need on ohuks vangla julgeolekule. Seda arvestades on põhjendatud piirata nende fotode osas kaebaja tutvumis- ja koopiate saamise õigust HKMS § 88 lõike 2 ja § 79 lõike 1 punkti 1 alusel. Vangla huvi hoida fotosid kaebaja eest salajas on kaalukam kui kaebaja huvi nendega tutvuda. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 03.10.2024 lahendis nr 3-21-938 toodud muudatustega 05. novembril 2024.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium