Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
01.09.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1279
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla 20.04.2020 käskkirja nr 52/20/285 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.08.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.08.2020 määruse peale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla 20.04.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/285 karistati XX vangla kodukorra p 1.14.13 rikkumise eest noomitusega.
2.XX esitas käskkirja peale 21.04.2020 vaide (registreeritud 29.04.2020), mille Tallinna Vangla jättis 21.05.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/101-2 rahuldamata.
XX esitas Tallinna Halduskohtule 03.07.2020 avalduse, millest nähtus tahe vaidlustada tühistamiskaebusega 20.04.2020 käskkirja nr 5-2/20/285 vaides toodud põhjendustel. Avalduses on muu hulgas märgitud: „Juhul kui käesolev avaldus on esitatud halduskohtule hilinedes, vabandan kuna minul puuduvad tehnilised abivahendid, siis palun avaldus menetlusse võtta.“
4.Tallinna Halduskohus käsitas avaldust kaebusena ning nõudis vanglalt käskkirja, vaide ja vaideotsuse esitamist. Ühtlasi tuli vanglal teada anda, millal toimetati asjaomased haldusaktid kaebajale kätte.
5.Tallinna Vangla esitas nõutud dokumendid ning selgitas, et käskkiri toimetati kaebajale kätte 20.04.2020 ja vaideotsus 25.05.2020.
3-20-1279
6.Tallinna Halduskohus luges 14.08.2020 määrusega kaebuse esitatuks kaebetähtaega ületades ja jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 124 lg 1 alusel (resolutsiooni p 2). Kui isik pidas kinni kohustuslikust kohtueelse menetluse korrast, võib halduskohtule kaebuse esitada sama nõudega 30 päeva jooksul, arvates kohtueelset menetlust lõpetava lahendi teatavakstegemisest (HKMS § 47 lg 2). Kaebaja esitas 20.04.2020 käskkirja peale vaide 29.04.2020. Vaideotsuse sai ta kätte 25.05.2020, seega tuli kaebus esitada hiljemalt 25.06.2020. Kuna kaebus laekus halduskohtule 03.07.2020, on see esitatud kaebetähtaega ületades. Kaebaja põhjendusi kaebuse hilinenult esitamise kohta saab tõlgendada kaebetähtaja ennistamise taotlusena. Tehniliste abivahendite puudumine ei õigusta tähtaja ennistamist, sest see ei takistanud kaebuse esitamist. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel on kaebaja korduvalt pöördunud kohtusse käsikirjaliste kaebustega (nt haldusasjad nr 3-20-1126, 3-20-828, 3-2066). Praeguselgi juhul esitas kaebaja käsikirjalise kaebuse. Üldjuhul ei peeta vaidlusi vangla toimingute ja haldusaktide õiguspärasuse üle faktiliselt ega õiguslikult keerukaks. Isik ei vaja halduskohtumenetluses osalemiseks õigusteadmisi, sest kaebust ei pea õiguslikult põhjendama. Ühtlasi ei eelda kaebuse esitamine materjalidega tutvumist Internetis. Kaebuses tuleb vaid selgelt märkida, mida isik soovib ning millistele asjaoludele ta tugineb. Kohtul on uurimisprintsiibist tulenevalt kohustus olulised asjaolud ise välja selgitada ja vajadusel koguda tõendeid omal algatusel. Vaideotsuses on välja toodud vaidlustamisviide, seega pidi kaebaja olema teadlik kohtusse pöördumise tähtajast. Selliselt ei ole esine ka subjektiivseid asjaolusid kaebetähtaja ennistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 18.08.2020 määruskaebuse, milles teeb etteheiteid kaebetähtaja ennistamata jätmisele. Halduskohtu määrus on vastuoluline. Halduskohus selgitas, et kohtul tuleb asja lahendamisel järgida uurimisprintsiipi, kuid jättis selle kohustuse tehnilise abivahendi argumendi juures täitmata. Halduskohus märkis vaid, et ei ole äratuntav, kuidas võiks tehnilise abivahendi puudumine kaebuse esitamisel olla määrav. Kuna kaebajal puudub tehniline abivahend, ei ole tal võimalik kasutada registreid ja e-teenuseid, esitada memosid ja saada meeldetuletusi. Kaebajal on lisaks haldusasjadele menetluses ka tsiviil- ja kriminaalasjad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse, kuna määruskaebuse esitaja võimalused oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähesed (HKMS § 207 lg 2). Samal põhjusel ei ole vajalik küsida määruskaebuse lahendamiseks vastustaja seisukohta.
9.Vaidlus puudub, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Praegusel juhul ei kohaldu HKMS § 68 lg-s 4 sätestatud kaebetähtaja arvestamise erisus, sest kaebust ei esitatud ka vanglale tähtaegselt. Kaebus jõudis halduskohtusse päeval, mil see esitati vanglale.
10.Kui halduskohus tuvastab, et kaebusel on kaebetähtaja rikkumise tunnused, tuleb kaebajale anda võimalus taotleda kaebetähtaja ennistamist. Halduskohus leidis õigesti, et kaebuses sisalduvat seisukohta kaebetähtaja ületamise kohta saab tõlgendada kaebetähtaja ennistamise taotlusena. Ringkonnakohus nõustub samas halduskohtuga, et puuduvad objektiivsed põhjused ning kaebajaga seotud subjektiivsed asjaolud, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist. Halduskohtu põhjendused on asjakohased ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). 2(3)
3-20-1279
11.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et taotluse lahendamisel ei ole rikutud uurimisprintsiipi. Uurimisprintsiip tähendab, et kohtul tuleb välja selgitada kõik asja lahendamisel tähtsust omavad faktilised asjaolud. Asjaolu, et kaebajale ei antud täiendavat võimalust kaebetähtaja ületamist põhjendada, ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Kaebaja on ka määruskaebuses põhjendanud tähtaja ületamist üksnes tehniliste abivahendite puudumisega ega ole väitnud, et kaebuse tähtaegset esitamist takistas mõni muu asjaolu.
12.Kuna kaebaja arvates ei ole halduskohus käsitlenud tema argumenti tehniliste abivahendite puudumise kohta, võib järeldada, et ta ei ole rahul halduskohtu põhjendustega. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on piisavalt põhjalikult selgitanud, miks ta leiab, et tehniliste abivahendite puudumine ei saanud kaebetähtaja möödalaskmist objektiivselt mõjutada. Kohus võib kaebetähtaja ennistada, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Tegemist on isiku tahtest olenematu sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist ta ei saanud ise vahetult mõjutada (nt haigus või muu lühiajaline toimimiskatkestus). Kaebaja ei vaja arvutit ega ligipääsu Internetile, sh avalikele andmebaasidele, et esitada nõuetele vastav kaebus. Kaebuse esitamisel ei pea viitama õigusnormidele ega kohtupraktikale. Kaebaja on esitanud varem käsikirjalisi kaebusi ja määruskaebusi (nt haldusasjad nr 3-20-1126, 3-20-832, 3-20-829, 3-20-490, 3-20-449, 3-20-304, 3-20-66), samuti käsikirjalisi menetlusdokumente tsiviil- ja kriminaalkohtumenetluses, mistõttu ei saanud tehnilise abivahendi puudumine mõjutada kaebuse tähtaegset esitamist. Puuduvad ka kaebajaga seotud subjektiivsed asjaolud, nagu eksimine protsessitoimingutes, haldusorgani eksitavad lubadused vms, mis selgitaks kaebuse hilinenud esitamist. Vaideotsuses on olemas vaidlustamisviide. Kaebaja on varem pöördunud oma õiguste kaitseks halduskohtusse, seega ei saa kohustus järgida menetlustähtaegu olla tema jaoks üllatuslik. Asjaolu, et kaebajal võib erinevate menetluste rohkuse tõttu olla raskusi menetlustähtaegade järgimisega, ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja peab oma kohtuasju ajades olema hoolikas.
13.Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalused halduskohtu 14.08.2020 määruse vaidlustamisel oma õigusi kaitsta on ilmselgelt vähesed. Määruskaebus tuleb tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.