XX kaebus Tallinna Vangla 03.04.2020 käskkirja nr 5-2/20/249 ja 05.05.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/74-2 tühistamisnõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Matis Rüütel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XX 17.07.2020 taotlus nõuda vastustajalt välja Tallinna Vangla 05.05.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/74-2 koopia, millelt nähtuks, millal XXle on kõnesolev vaideotsus kätte toimetatud.
2.Jätta XX kaebus rahuldamata.
3.Jätta XX menetluskulud (riigilõiv) riigi kanda ning Tallinna Vangla menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.09.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
3-20-848 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla 03.04.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/249 määrati kinnipeetavale XXle distsiplinaarkaristuseks noomitus Tallinna Vangla direktori 27.11.2018 käskkirjaga nr 11/18/89 kinnitatud Tallinna Vangla avavangla kodukorra (edaspidi: kodukord) punkti 1.8.17 rikkumise toimepanemise eest.
2.Kinnipeetav XX esitas 06.04.2020 Tallinna Vanglale vaide Tallinna Vangla 03.04.2020 käskkirja nr 5-2/20/249 peale.
3.Tallinna Vangla 05.05.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/74-2 jäeti XX vaie rahuldamata. Vaideotsust põhjendati kokkuvõtlikult järgmiselt. Vaidemenetluse raames kontrolliti üle vaide esitaja võimaliku rikkumise teadasaamise ja ettekande koostamise kuupäevad. Kontrollimisel selgus, et vaide esitaja võimaliku rikkumise teadasaamise, videokaamerate salvestiste vaatamine ja ettekande koostamine toimusid kõik samal päeval – 06.03.2020. Seega oli distsiplinaarkaristuse määramise viimane kuupäev 06.04.2020. Samuti on üle kontrollitud, et rikkumise toimepanemisest, milleks oli 02.03.2020, ei ole möödas rohkem kui kuus kuud. Vaide esitajale määrati distsiplinaarkaristus 03.04.2020. Järelikult ei ole ületatud vangistusseaduse (VangS) § 64 lg-s 41 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise tähtaegu ning rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatut.
4.Kinnipeetav XX esitas 07.05.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 03.04.2020 käskkirja nr 5-2/20/249 ja 05.05.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/74-2 tühistamisnõudes.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.Vastustaja on rikkunud VangS § 64 lg-t 41, kui määras distsiplinaarkaristuse 03.04.2020, kuid rikkumisest on vangla saanud teada juba 02.03.2020. Vastustaja oleks saanud teha distsiplinaarkäskkirja 02.04.2020, mitte aga 03.04.2020. Samuti on vastustaja rikkunud vaide lahendamise tähtaega (VangS § 11 lg 1). Kaebaja esitas vaide 03.04.2020 käskkirjale 05.04.2020, kuid kaebuse esitamise seisuga pole seda lahendatud.
6.Käesoleval juhul pole vaidluse all küsimus, kas kaebaja rikkus kodukorda või mitte. Distsiplinaarmenetluses pole määratletud distsiplinaarrikkumisest teadasaamise aega. Aegumistähtaja kulgema hakkamiseks piisab, kui rikkumisest saab teada vanglaametnik, kellel lasub kohustus VangS §-s 133 nimetatud ametiisikuid rikkumisest teavitada. Kaebaja esitas 2(6)
3-20-848 22.03.2020 vastustajale taotluse, milles palus teatada, millal sai vangla teada kaebaja rikkumisest ja kes teavitas ning millal. Vangla vastas 02.04.2020, et ei pea vajalikuks teabe- ja uurimisosakonna valduses olevat teavet avaldada, kuivõrd ettekande nr 1-20-173 koostamise aluseks olnud võimaliku rikkumise asjaolud on kaamerasalvestistelt tuvastatavad. Ettekande nr 1-20-1773 esimeses lauses on märgitud, et teabe- ja uurimisosakonnale laekunud informatsiooni kontrollimiseks vaatas ametnik 06.03.2020 avavangla osakonna videokaamerate 02.03.2020 salvestisi. Seda aga, millal sai teabe- ja uurimisosakond teada rikkumisest, ei ole distsiplinaarmenetluses sätestatud. Seadus ütleb, et tähtaeg hakkab kulgema ametniku teadasaamisest, mitte rikkumise tuvastamisest.
7.Vastustaja väidab alusetult, et kaebuses on ebaõigesti märgitud vaideotsuse tegemise tähtaja rikkumisega seonduv. Kaebuse esitamise ajal ei olnud vangla kaebajale vaideotsust kätte toimetanud. Vaideotsus edastati kaebajale 06.05.2020, kuid see ei ole tähtaegne edastus.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
9.Kaebaja on nii vaidemenetluses kui ka kohtule esitatud kaebuses tuginenud VangS § 64 lgle 41, mille kohaselt distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Seega ei eita kaebaja kodukorra rikkumist, vaid tugineb karistuse määramise osas tähtaja rikkumisele.
10.Vastustaja möönab, et 03.04.2020 käskkirjast nr 5-2/20/249 asjaolusid lugedes võib jääda mulje, et kaebaja poolt toime pandud kodukorra rikkumine tuvastati 02.03.2020. Ettekande nr 1-20-1773 sõnastusest nähtub, et Tallina Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Ranno Rentik tutvus 06.03.2020 videokaamerate salvestistega 02.03.2020 sündmuste kohta. Seda arusaama toetab nii asjaolu, et 06.03.2020 on võetud esimesed kinnipeetavate selgitused juhtunu kohta, kui ka näiteks distsiplinaarmenetluse protokoll, kus on selgelt sõnastatud, et videokaamerate salvestisi vaadati 06.03.2020. Seega on üheselt selge, et kodukorra rikkumine tuvastati 06.03.2020.
11.Eluliselt ei ole usutav, et teabe- ja uurimisosakonnale oleks jõudnud laekuda teave kaebaja poolt toime pandud võimalikust rikkumisest 02.03.2020 ning videosalvestisi oleks jõutud samuti vaadata 02.03.2020. Nimelt algasid kõnesolevad kodukorra rikkumised 02.03.2020 kell 20.42 ja lõppesid 02.03.2020 kell 21.24. Seega on usutav, et teabe- ja uurimisosakonna spetsialist R. Rentik sai aset leidnud rikkumisest teada 06.03.2020, mille järel tutvus ta 06.03.2020 videokaamera salvestistega 02.03.2020 sündmuste kohta ja tegi seejärel ettekande. Seega 03.04.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/249 XXle distsiplinaarkaristuse määramisel ei ole aset leidnud VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaegade rikkumist, kuivõrd distsiplinaarkaristuse aluseks olevatest sündmustest saadi teada 06.03.2020.
12.Vaideotsus on tähtaegne ning kaebaja väited menetlustähtaja ületamisest vaideotsuse osas ei vasta tõele. Kaebaja esitas vaide 06.04.2020 ning vaideotsus nr 5-15/20/74-2 on tehtud 05.05.2020 (VangS § 11 lg 7).
3(6)
3-20-848
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Kaebaja on 17.07.2020 esitanud taotluse välja nõuda vastustajalt vaidlusaluse vaideotsuse koopia, millelt nähtuks, millal on kaebajale 05.05.2020 vaideotsus kätte toimetatud.
15.HKMS § 62 lg 2 kohaselt tuleb jätta kaebaja 17.07.2020 taotlus rahuldamata, kuivõrd vastustaja on 15.05.2020 esitanud kohtule 05.05.2020 vaideotsuse, millelt nähtub kaebaja allkiri vaideotsuse kättesaamise kohta (dtl 20).
16.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on andnud 03.04.2020 käskkirja nr 5-2/20/249 ja 05.05.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/74-2 tähtaega ületades.
17.VangS § 64 lg 41 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates.
18.Kaebaja ei vaidle vastu asjaolule, et 02.03.2020 pani ta toime kodukorra punkti 1.8.17 rikkumise. Vaidlust ei ole ka selles, et distsiplinaarkäskkiri tehti 03.04.2020. Seega on distsiplinaarkaristus määratud enne kuue kuu möödumist ning selles osas kooskõlas VangS § 64 lg-ga 41.
19.Kaebaja hinnangul on 03.04.2020 käskkiri antud tähtaega ületades, kuivõrd distsiplinaarmenetluse käigus pole fikseeritud, millal laekus Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonnale info kaebaja võimalikust rikkumisest.
20.Olukorras, kus vanglaametnik sai väidetavast distsipliinirikkumisest teada 02.03.2020, oleks vastustajal olnud õigus määrata distsiplinaarkaristus hiljemalt 02.04.2020. Seega on vaidluse all, kas distsiplinaarkaristus on kaebajale määratud 1-päevase rikkumisega.
21.Tallinna Vangla 03.04.2020 käskkirja nr 5-2/20/249 esimese lause kohaselt koostas 06.03.2020 teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Ranno Rentik ettekande nr 1-20-1773, mille kohaselt vaatas ta 02.03.2020 teabe- ja uurimisosakonna laekunud informatsiooni kontrollimiseks Tallinna Vangla avavangla videokaamerate 02.03.2020 salvestisi (dtl 40). Vaidlusaluses käskkirjas on seega tehtud viide 06.03.2020 ettekandele nr 1-20-1773. Viidatud ettekande esimeses lauses on märgitud järgmist: „TUO-le laekunud informatsiooni kontrollimiseks vaatasin 06.03.2020 Avavanglaosakonna videokaamerate 02.03.2020 salvestisi.“ (digitoimiku lehekülg (dtl 50)). Seega ei ole 06.03.2020 ettekandes nr 1-20-1773 toodud, et R. Rentnik vaatas teabe- ja uurimisosakonnale laekunud informatsiooni kontrollimiseks salvestisi 02.03.2020, nagu võib jääda mulje vaidlusalusest käskkirjast. 22. Samas ei ole ka üheski vastustaja esitatud tõendis määratletud kuupäeva, millal sai teabe- ja uurimisosakond info võimalikust distsipliinirikkumisest. Kuigi 05.05.2020 vaideotsuses on konstateeritud, et vaidemenetluse raames kontrolliti üle vaide esitaja võimaliku rikkumise teadasaamise ja ettekande koostamise kuupäevad ning kontrollimisel selgus, et vaide esitaja võimaliku rikkumise teadasaamine, videokaamerate salvestiste vaatamine ja ettekande
4(6)
3-20-848 koostamine toimusid kõik samal päeval – 06.03.2020 (dtl 38), ei ole vastustaja selle väite tõenduseks esitanud siiski ühtegi dokumenti. Küll aga hinnates vastustaja esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on usutav, et vangla sai võimalikust rikkumisest teada 06.03.2020, mil koostati ettekanne (dtl 50), võeti tunnistajatelt ütlused (dtl-d 56, 58, 60), vaadati videosalvestisi ning võeti ära esemed (dtl-d 52 ja 54).
23.VangS § 64 lõike 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, kinnipeetaval on õigus anda selgitusi (VangS § 64 lg 2). Distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades (VangS § 64 lg 3). Distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul (VangS § 64 lg 4). 24. VangS § 133 kohaselt on vanglaametnik kohustatud vangla direktorile või kõrgemale kohalviibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele.
25.Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et vanglaametnik R. Rentik koostas 06.03.2020 ettekande (dtl 50). Samal kuupäeval võeti tunnistajatelt ütlused toimunud rikkumise kohta (dtld 56, 58 ja 60), millele on viidatud ka vaidlusaluses 03.04.2020 käskkirjas (dtl 50). Lisaks võeti kaebajalt samal päeval ära rikkumisega seotud esemed (Rimi suhkru avatud pakk – 12 grammi, Paulig President avatud pakk – 347 grammi, tee Rimi Forest Berries 15 pakikest ,tee Rimi Earl Greay 15 pakikest; kinnipeetavale XXle väljastatud toideainete hoiukast avavanglaosakonna teise korruse köögis) (dtl 50). Sellele on viidatud ka 03.04.2020 käskkirjas (dtl 40). Ühtlasi on ka 20.03.2020 distsiplinaarmenetluse protokollis märgitud, et 06.03.2020 koostas teabe- ja uurimisosakonna spetsialist R. Rentik ettekande nr 1-20-1773, mille kohaselt kontrollis ta Tallinna Vangla avavangla videokaamerate 02.03.2020 salvestisi (dtl 86). Seega on usutav, et kaebaja poolt 02.03.2020 toime pandud distsipliinirikkumisest saadi teada 06.03.2020. Lisaks nõustub kohus vastustajaga, et eluliselt ei ole usutav, et teabe- ja uurimisosakonnale oleks jõudnud laekuda teave kaebaja poolt toime pandud võimalikust rikkumisest 02.03.2020 ning videosalvestisi oleks jõutud samuti vaadata 02.03.2020. Nimelt algasid kõnesolevad kodukorra rikkumised 02.03.2020 kell 20.42 ja lõppesid 02.03.2020 kell 21.24 (dtl 86). Eeltoodust lähtuvalt ei ole 03.04.2020 käskkiri antud tähtaja rikkumisega.
26.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebajale on tutvustatud distsiplinaarmenetluse alustamise teadet 09.03.2020 (dtl-d 42 ja 67), kaebaja on andnud selgitusi seoses 02.03.2020 toime pandud rikkumisega (dtl-d 42, 74 ja 76), kaebaja oli teadlik kodukorrast (dtl 78) ning karistus on määratud pädeva isiku poolt. Vaidlusalune käskkiri vastab HMS § 54 nõuetele. Esitatud on põhjendused ja kaalutlused distsiplinaarkaristuse määramise osas (HMS § 56). Eeltoodust tulenevalt on tegemist õiguspärase haldusaktiga, mis tühistamisele ei kuulu.
27.Kaebaja on vaidlustanud ka vaideotsuse argumendil, et see on tehtud tähtaega rikkudes.
5(6)
3-20-848
28.Kohus nõustub vastustajaga, et vaideotsus on tehtud tähtaegselt. Kohtule edastatud vaide andmetel on vaie esitatud Tallinna Vanglale 06.04.2020. Vaideotsus on tehtud 05.05.2020 ning kaebajale kätte toimetatud allkirja vastu 06.05.2020. VangS § 11 lõike 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Eeltoodust lähtuvalt on vaie lahendatud 30-päevase tähtaja jooksul, mistõttu ei ole vaideorgan rikkunud vaide lahendamise tähtaega. Seetõttu puudub alus vaideotsuse tühistamiseks.
29.Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
30.Kaebaja on menetlusabi korras vabastatud kaebuselt riigilõivu tasumisest, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.