Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. jaanuar 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-848
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla 03.04.2020 käskkirja nr 52/20/249 ja 05.05.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/74-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Matis Rüütel
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. augusti 2020. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX 24.11.2020 menetlusdokumendi lisa 1 asja materjalide juurde võtmata.
2.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. augusti 2020. a otsus haldusasjas nr 3-20-848 muutmata.
3.Jätta XX apellatsiooniastme riigilõiv Eesti Vabariigi kanda ja menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.02.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213
3-20-848 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla 03.04.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/249 määrati kinnipeetavale XXle distsiplinaarkaristuseks noomitus Tallinna Vangla direktori 27.11.2018 käskkirjaga nr 11/18/89 kinnitatud Tallinna Vangla avavangla kodukorra p 1.8.17 rikkumise eest.
2.XX esitas 06.04.2020 vaide, mille Tallinna Vangla jättis 05.05.2020 vaideotsusega nr 515/20/74-2 rahuldamata. Vaidemenetluse raames kontrolliti üle vaide esitaja võimaliku rikkumise teadasaamise ja ettekande koostamise kuupäevad. Vaide esitaja võimaliku rikkumise teadasaamine, videokaamerate salvestiste vaatamine ja ettekande koostamine toimusid kõik samal päeval – 06.03.2020. Seega oli distsiplinaarkaristuse määramise viimane kuupäev 06.04.2020. Samuti on üle kontrollitud, et rikkumise toimepanemisest (02.03.2020) ei ole möödas rohkem kui kuus kuud. Vaide esitajale määrati distsiplinaarkaristus 03.04.2020. Järelikult ei ole ületatud vangistusseaduse (VangS) § 64 lg-s 41 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise tähtaegu ega rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatut.
3.XX esitas 07.05.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 03.04.2020 käskkirja nr 5-2/20/249 ja 05.05.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/74-2 tühistamiseks. Vastustaja on rikkunud VangS § 64 lg-t 41, kui määras distsiplinaarkaristuse 03.04.2020, saades samas rikkumisest teada juba 02.03.2020. Samuti on vastustaja rikkunud vaide lahendamise tähtaega (VangS § 11 lg 1). Kaebaja esitas vaide 03.04.2020 käskkirjale 05.04.2020, kuid kaebuse esitamise seisuga pole seda lahendatud. Vaidluse all pole küsimus, kas kaebaja rikkus kodukorda. Distsiplinaarmenetluses pole määratletud distsiplinaarrikkumisest teadasaamise aega. Aegumistähtaja kulgemahakkamiseks piisab, kui rikkumisest saab teada vanglaametnik, kellel lasub kohustus VangS §-s 133 nimetatud ametiisikuid rikkumisest teavitada. Kaebaja esitas 22.03.2020 vastustajale taotluse, milles palus teatada, millal sai vangla teada kaebaja rikkumisest, kes sellest teavitas ning millal. Vangla vastas 02.04.2020, et ei pea vajalikuks teabe- ja uurimisosakonna valduses olevat teavet avaldada, kuivõrd ettekande nr 1-20-173 koostamise aluseks olnud võimaliku rikkumise asjaolud on kaamerasalvestistelt tuvastatavad. Ettekande nr 1-20-1773 esimeses lauses on märgitud, et teabe- ja uurimisosakonnale laekunud informatsiooni kontrollimiseks vaatas ametnik 06.03.2020 avavangla osakonna videokaamerate 02.03.2020 salvestisi. Seda aga, millal sai teabe- ja uurimisosakond teada rikkumisest, ei ole distsiplinaarmenetluses kindlaks tehtud. Seadus ütleb, et tähtaeg hakkab kulgema ametniku teadasaamisest, mitte rikkumise tuvastamisest. Vastustaja väidab alusetult, et kaebuses on ebaõigesti märgitud vaideotsuse tegemise tähtaja rikkumisega seonduv. Kaebuse esitamise ajal ei olnud vangla kaebajale vaideotsust kätte toimetanud. Vaideotsus edastati kaebajale 06.05.2020, kuid see ei ole tähtaegne edastus.
Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata.
2(6)
3-20-848 Kaebaja on nii vaidemenetluses kui kohtule esitatud kaebuses tuginenud VangS § 64 lg-le 41. Kaebaja ei eita kodukorra rikkumist, vaid tugineb karistuse määramise osas tähtaja rikkumisele. Vastustaja möönab, et 03.04.2020 käskkirjast nr 5-2/20/249 asjaolusid lugedes võib jääda mulje, et kaebaja poolt toime pandud kodukorra rikkumine tuvastati 02.03.2020. Ettekande nr 1-20-1773 sõnastusest nähtub, et Tallina Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist tutvus 06.03.2020 videokaamerate salvestistega 02.03.2020 sündmuste kohta. 06.03.2020 on võetud esimesed kinnipeetavate selgitused juhtunu kohta ja distsiplinaarmenetluse protokollis on selgelt sõnastatud, et videokaamerate salvestisi vaadati 06.03.2020. Seega on üheselt selge, et kodukorra rikkumine tuvastati 06.03.2020. Eluliselt ei ole usutav, et teabe- ja uurimisosakonnale oleks jõudnud laekuda teave kaebaja toime pandud võimalikust rikkumisest 02.03.2020 ning videosalvestisi oleks jõutud samuti vaadata 02.03.2020. Kõnesolevad kodukorra rikkumised algasid 02.03.2020 kell 20.42 ja lõppesid 02.03.2020 kell 21.24. Seega on usutav, et teabe- ja uurimisosakonna spetsialist sai aset leidnud rikkumisest teada 06.03.2020, mille järel tutvus ta 06.03.2020 videokaamera salvestistega 02.03.2020 sündmuste kohta ja tegi seejärel ettekande. Nii ei ole 03.04.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/249 XXle distsiplinaarkaristuse määramisel aset leidnud VangS § 64 lgs 41 sätestatud tähtaja rikkumist. Vaideotsus on tähtaegne ning kaebaja väited menetlustähtaja ületamisest vaideotsuse osas ei vasta tõele. Kaebaja esitas vaide 06.04.2020 ning vaideotsus nr 5-15/20/74-2 on tehtud 05.05.2020 (VangS § 11 lg 7).
5.Tallinna Halduskohus jättis 28.08.2020 otsusega kaebuse rahuldamata, kaebaja menetluskulud (riigilõivu) riigi kanda ja vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse nõuda vastustajalt välja Tallinna Vangla 05.05.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/74-2 koopia, millelt nähtuks, millal on kaebajale 05.05.2020 vaideotsus kätte toimetatud (HKMS § 62 lg 2). Vastustaja on 15.05.2020 esitanud kohtule 05.05.2020 vaideotsuse, millelt nähtub kaebaja allkiri vaideotsuse kättesaamise kohta. Olukorras, kus vanglaametnik sai väidetavast distsipliinirikkumisest teada 02.03.2020, oleks vastustajal olnud õigus määrata distsiplinaarkaristus hiljemalt 02.04.2020. Seega on vaidluse all, kas distsiplinaarkaristus on kaebajale määratud 1-päevase rikkumisega VangS § 64 lg-s 41 tähenduses. Tallinna Vangla 03.04.2020 käskkirja nr 5-2/20/249 esimese lause kohaselt koostas teabe- ja uurimisosakonna spetsialist 06.03.2020 ettekande nr 1-20-1773, mille kohaselt vaatas ta 02.03.2020 teabe- ja uurimisosakonna laekunud informatsiooni kontrollimiseks Tallinna Vangla avavangla videokaamerate 02.03.2020 salvestisi. Vaidlusaluses käskkirjas on seega tehtud viide 06.03.2020 ettekandele nr 1-20-1773. Viidatud ettekande esimeses lauses on märgitud järgmist: „TUO-le laekunud informatsiooni kontrollimiseks vaatasin 06.03.2020 avavanglaosakonna videokaamerate 02.03.2020 salvestisi.“ Seega ei ole 06.03.2020 ettekandes nr 1-20-1773 toodud, et ametnik vaatas teabe- ja uurimisosakonnale laekunud informatsiooni kontrollimiseks salvestisi 02.03.2020, nagu võib jääda mulje vaidlusalusest käskkirjast. Samas ei ole ka üheski vastustaja esitatud tõendis määratletud kuupäeva, millal sai teabe- ja uurimisosakond info võimalikust distsipliinirikkumisest. Küll aga on, hinnates vastustaja esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, usutav, et vangla sai võimalikust rikkumisest teada 06.03.2020, mil koostati ettekanne, võeti tunnistajatelt ütlused, vaadati videosalvestisi ning võeti ära esemed.
3(6)
3-20-848 Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et vanglaametnik koostas 06.03.2020 ettekande. Samal kuupäeval võeti tunnistajatelt ütlused toimunud rikkumise kohta, millele on viidatud ka vaidlusaluses 03.04.2020 käskkirjas. Lisaks võeti kaebajalt samal päeval ära rikkumisega seotud esemed (Rimi suhkru avatud pakk – 12 grammi, Paulig President avatud pakk – 347 grammi, tee Rimi Forest Berries 15 pakikest, tee Rimi Earl Grey 15 pakikest; kinnipeetavale XXle väljastatud toiduainete hoiukast avavanglaosakonna teise korruse köögis). Sellele on viidatud ka 03.04.2020 käskkirjas. Ühtlasi on 20.03.2020 distsiplinaarmenetluse protokollis märgitud, et 06.03.2020 koostas teabe- ja uurimisosakonna spetsialist ettekande nr 1-20-1773, mille kohaselt kontrollis ta Tallinna Vangla avavangla videokaamerate 02.03.2020 salvestisi. Seega on usutav, et kaebaja poolt 02.03.2020 toime pandud distsipliinirikkumisest saadi teada 06.03.2020. Eluliselt ei ole usutav, et teabe- ja uurimisosakonnale oleks jõudnud laekuda teave kaebaja poolt toime pandud võimalikust rikkumisest 02.03.2020 ning videosalvestisi oleks jõutud samuti vaadata 02.03.2020. Kodukorra rikkumised algasid 02.03.2020 kell 20.42 ja lõppesid 02.03.2020 kell 21.24. Eeltoodust lähtuvalt ei ole 03.04.2020 käskkiri antud tähtaja rikkumisega. Vaideotsus on tehtud tähtaegselt. Vaie on esitatud Tallinna Vanglale 06.04.2020. Vaideotsus on tehtud 05.05.2020 ning kaebajale kätte toimetatud allkirja vastu 06.05.2020 (VangS § 11 lg 7). Vaie on lahendatud 30-päevase tähtaja jooksul, mistõttu ei ole vaideorgan rikkunud vaide lahendamise tähtaega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.XX palub 08.09.2020 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.08.2020 otsus. Tallinna Vangla 05.05.2020 vaideotsusel, mille vastustaja on 15.05.2020 esitanud kohtule, ei ole kaebaja allkirja. Seega on halduskohus alusetult jätnud rahuldamata kaebaja taotluse 05.05.2020 vaideotsuse väljanõudmiseks. Kaebaja esitas vaide 06.04.2020, seega oleks kaebaja pidanud vaideotsuse kätte saama 05.05.2020, kuid ei saanud. Kohus toob otsuse p-s 22 välja, et üheski vastustaja esitatud tõendis ei ole määratud kuupäeva, millal sai teabe- ja uurimisosakond info võimalikust distsiplinaarrikkumisest. Vastustaja ei ole selles osas esitanud ühtegi dokumenti. Ei ole usutav, et vangla jõudis vaadata 06.03.2020 ajavahemikul 08.00–10.20 läbi 12 kaamera mahtu (kokku 180 tundi). Usutav on, et vangla ei saanud rikkumisest teada 06.03.2020, vaid varem (s.o 02.03.2020). Kaaskinnipeetav andis kaebajale asjad pärast 02.03.2020 loendust. Kaebaja küsis kaaskinnipeetavalt tee ja kohvi toomist nädal varem. Teabe- ja uurimisosakonna ametnik tuvastas rikkumise 02.03.2020 ja ettekanne esitati 06.03.2020. Menetleja on rikkunud HMS §-i 6, kuna on jätnud selle sätte distsiplinaarmenetluse läbiviimisel osaliselt järgimata. Kuna vastustaja ei ole tõendamiskohustust vajalikul määral täitnud ja on jätnud välja selgitamata kõik distsiplinaarkaristuse määramiseks olulised asjaolud, on määratud distsiplinaarkaristus õigusvastane.
Tallinna Vangla palub 12.10.2020 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Vastustaja jääb halduskohtus esitatud seisukoha juurde. Vastustaja sai võimalikust rikkumisest teada 06.03.2020. Kaebaja vastupidised väited on otsitud. Asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid on menetlusosaline kohustatud esitama distsiplinaarmenetluse kestel (HMS § 38 lg 3). Väide, et kokkulepe asjade ostmise kohta on tehtud nädal varem, on esitatud esmakordselt apellatsioonimenetluses. Distsiplinaarmenetluse raames on tuvastatud, et kaebaja pöördus kaaskinnipeetava poole 01.03.2020. Distsiplinaarmenetluse raames ei ole kaebaja vastupidist 4(6)
3-20-848 seisukohta väljendanud. Seega on kaebaja seisukohad olnud ajas muutuvad ja ebausaldusväärsed. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et teabe- ja uurimisosakonna ametnik ei ole vanglat teavitanud, millal ta rikkumisest teada sai. Vanglaametniku ettekande õigsust eeldatakse. Vanglaametnikul ei ole huvi ega vajadust anda ebaõigeid ütlusi. On tavapärane, et võimalike rikkumiste avastamiseks tehakse pistelisi videosalvestiste kontrolle või kontrollitakse videosalvestistelt konkreetset ajavahemikku laekunud teabe alusel. Seega ei olnud võimaliku rikkumise tuvastamiseks vajalik läbi vaadata väga suures ajalises mahus materjali. Ka on distsiplinaarmenetluse kestel välja toodud, et sündmus toimus poole tunni jooksul. Vaideotsus on tähtaegne ning tehtud 1 päev enne seaduses selleks ettenähtud aega. Arusaamatu on kaebaja väide, et talle ei ole vaideotsust kätte toimetatud. Tallinna Vangla on 15.05.2020 vastusega nr 1-11/20/10361-2 kohtule edastanud nii kaebaja vaide kui vangla 05.05.2020 vaideotsuse koos kaebaja 06.05.2020 kättesaamiskinnitusega.
8.XX selgitab 24.11.2020 vastuses, et ta ei ole väitnud, et vangla oleks pidanud rikkumisest teada saama varem kui 02.03.2020. Vangla ei ole tuvastanud aega, millal rikkumisest teada saadi. Sellest hakkab aga kulgema menetlustähtaeg. Kaebaja palub asja juurde võtta üksuse juhi 28.02.2020 e-kirja, mis käsib juhtida rikkumistele tähelepanu ja esialgu tegema hoiatuse ning kui see ei avalda mõju, siis tegema ettekande.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Kaebaja on 24.11.2020 menetlusdokumendi lisana esitanud vangla ametnike ekirjavahetuse veebruarist ja märtsist 2020. Tõend on esitatud hilinenult alles apellatsioonimenetluses ja kaebaja ei ole hilinemist kuidagi põhjendanud (HKMS § 198 lg-d 2 ja 3). Ringkonnakohus ei pea tõendi vastuvõtmist vajalikuks ka asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3), sest tõend ei ole asjakohane (HKMS § 62 lg 2). Kaebaja ei ole arusaadavalt selgitanud, millise asjaolu tõendamiseks tõend on esitatud. Asutusesisesest ametnikevahelisest abstraktsest kirjavahetusest ei sõltu konkreetse distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasus. Kaebaja ei ole vaidlustanud seda, et ta pani toime avavangla kodukorra p 1.8.17 rikkumise ega esitanud seisukohti sellest, miks valitud karistuse liik on ebaõige. Seetõttu keeldub ringkonnakohus tõendi vastuvõtmisest.
11.VangS § 64 lg 41 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa „rikkumisest teadasaamiseks“ selle sätte tähenduses lugeda igasugust umbmäärast teavet või vihjet selle kohta, et keegi kinnipeetav võis mingit normi või käitumisjuhist rikkuda, vaid siiski seda ajahetke, kui ametnikul on olemas niivõrd konkreetne teave rikkumise kohta, et seda on põhjust ja seda on võimalik hakata uurima ja menetlema. Praegusel juhul ei viita ükski asjas esitatud tõend sellele, et vanglal oleks enne 06.03.2020 olnud olemas konkreetne info XX rikkumise kohta. 06.03.2020 koostas Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist ettekande (dtl 50), mille kohaselt vaatas ta teabe- ja uurimisosakonnale laekunud informatsiooni kontrollimiseks 06.03.2020 avavanglaosakonna videokaamerate 02.03.2020 salvestusi ja tuvastas rikkumise. Ettekandes ei ole märgitud, et teave laekus teabe- ja uurimisosakonnale 02.03.2020, nagu on ekslikult viidatud Tallinna Vangla 03.04.2020 käskkirjas (dtl 40). 06.03.2020 koostati ka 5(6)
3-20-848 esemete äravõtmise aktid (dtl 52, 70, 117) ja võeti kinnipeetavatelt seletused (dtl 56 jj). Ka Tallinna Vangla 03.04.2020 käskkirja ebaõnnestunud sõnastus (06.03.2020 koostas teabe- ja uurimisosakonna spetsialist ettekande nr 1-20-1773, mille kohaselt vaatas ta 02.03.2020 teabeja uurimisosakonnale laekunud informatsiooni kontrollimiseks Tallinna Vangla avavangla videokaamerate 02.03.2020 salvestisi) ei viita sellele, et juba 02.03.2020 oli vanglal olemas nii konkretiseeritud teave XX rikkumise kohta, et karistuse määramise tähtaja kulgemist võiks hakata arvestama sellest kuupäevast alates. Vanglal võis võimaliku rikkumise kohta olnud laekunud vihje ka varem kui 06.03.2020, kuid nagu varasemalt osutatud, ei tähenda igasuguse vihje laekumine rikkumisest teadasaamist. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kaebaja alles apellatsioonkaebuses esitatud väidet, et kokkulepe kinnipeetavate vahel asjade ostmiseks oli sõlmitud juba nädal aega varem, kui toimus asjade üleandmine, ning vangla pidi olema sellest teadlik. Ka ei eelda laekunud teabe alusel videosalvestistelt konkreetse ajavahemiku kontrollimine väga suures ajalises mahus materjali läbivaatamist.
12.Vaideotsus ei ole tehtud tähtaja rikkumisega. Kaebaja esitas vaide 06.04.2020 (dtl 19) ning vaideotsus tehti 05.05.2020 (dtl 20), seega VangS § 11 lg-s 7 sätestatud tähtaja jooksul. Vaideotsus toimetati XXle kätte 06.05.2020 (XX allkiri kättetoimetamise kohta dtl 20 ja Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammi kuvatõmmis dtl 121). Ilmselt võttis vangla XX allkirja kättetoimetamise ja kuupäeva kohta vaid vanglale jäänud vaideotsuse originaaldokumendile ning kaebaja valduses oleval vaideotsusel see märge lihtsalt puudub. Küsimus vaideotsuse tegemisest seaduses sätestatud tähtaja jooksul sõltub sellest kuupäevast, millal vaideotsus tehti, mitte sellest, millal see kaebajale kätte toimetati. Kätte toimetamise kuupäev omab tähtsust seonduvalt vaideotsuse kehtivusega adressaadi suhtes ja kaebetähtaja arvestamisel. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et vaideotsus oleks olnud tähtaegne ka 06.05.2020 ja isegi kui vangla oleks ületanud vaideotsuse tegemiseks seaduses ette nähtud tähtaega, ei oleks ainuüksi see asjaolu vaideotsuse tühistamise aluseks.
13.Eelnevast tulenevalt jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). XX apellatsiooniastme riigilõiv jääb HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda ning menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.