lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1170/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 19.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-1170/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.08.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1093
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

19.08.2020, Tartu

Haldusasja number

3-20-1170

Haldusasi

Sergei Kostini kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 6830 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.06.2020. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sergei Kostini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Sergei Kostin volitatud esindaja v.-adv. Denis Piskunov Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.06.2020. a määruse peale menetlusse.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 18.06.2020. a määrus ja saata asi Tartu Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.
Määruskaebuse esitaja taotles 25.03.2020 Viru Vanglalt alandava ja ebainimliku kohtlemisega põhjustatud kahju hüvitamist summas 6830 eurot. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei võimalda Viru Vangla talle piisavalt ruumi ehk vähemalt 3 m2 põrandapinda ning sellest tulenevalt ei ole austatud tema inimväärikust ning on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artiklit 3.
2.Viru Vangla jättis 29.05.2020. a otsusega nr 6-16/42-2 määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kinnipeeturegistris sisalduvate andmete põhjal on määruskaebuse esitaja viibinud erinevates Viru Vangla kahekohalistes elukambrites üldpinnaga 9,8-9,9 m2. Kui kambri põrandapinna arvestusest jätta välja WC pindala, milleks on 1,8 m2, siis on kambris ühe kinnipeetava kohta minimaalselt umbes 4 m2 põrandapinda. Vangla leidis, et vangla tegevus ei ole olnud õigusvastane, vangla ei ole oma tegevusega rikkunud kinnipeetava õigusi ega kahju tekitanud. Seega puudub alus mittevaralise kahju rahas hüvitamiseks.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 16.06.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib mittevaralise kahju hüvitamist summas 6830 eurot. Kaebuse kohaselt on kahju põhjustatud ajavahemikul 18.05.2016‒06.03.2020 inimväärikust alandavates tingimustes kinnipidamisega, kuna kambrite põrandapind on ebapiisav. Määruskaebuse esitaja arvutuste kohaselt oli kambrite põrandapind alla 3 m2, kui arvestada WC ja mööbli alla kuuluv pind kogupindalast välja, mis kvalifitseerub rikkumisena EIÕK art 3 mõttes. Määruskaebuse esitaja taotles kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist ja tõendite väljanõudmist vastustajalt.
4.Tartu Halduskohus tagastas 18.06.2020. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel ning jättis määruskaebuse esitaja taotlused menetlusabi andmiseks ning tõendite väljanõudmiseks läbi vaatamata. Kohtupraktikas on alates Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 20.10.2016. a otsusest nr 7334/13 (Muršić vs. Horvaatia) kambri põrandapinna arvutamisel ja selle piisavuse hindamisel lähtutud järjepidevalt järgnevatest põhimõtetest: • WC pindala ei arvestata kambri üldise pindala sisse (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-15-17, p 12 ning seal viidatud kohtupraktika); • mööblialust põrandapinda ei tule kambripinna arvutamisel välja arvata, kuid oluline on hinnata seda, kas kinnipeetaval on võimalus kambris tavalisel viisil liikuda (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-95-16, p 12); • kui kaebaja viibis tingimustes, kus põrandapinda ühe kinnipeetava kohta oli rohkem kui 3 m2, tuleb kinnipidamistingimuste EIÕK artikli 3 nõuetele vastavust hinnata koos teiste kinnipidamistingimustega (viidatud otsus nr 3-3-1-15-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Halduskohus lähtus ka käesolevas asjas eelviidatud kohtupraktikas kinnistunud põhimõtetest. Viru Vangla selgitustest lähtuvalt viibis määruskaebuse esitaja vaidlusalusel perioodil kambrites, kus oli ühe kinnipeetava kohta põrandapinda umbes 4 m2. Halduskohtul puudub alus kahelda, et mööbliesemete paiknemisel seinte ääres saab kambris tavapärasel viisil liikuda. Kuna määruskaebuse esitaja viibis tingimustes, kus põrandapinda ühe kinnipeetava kohta oli selgelt rohkem kui 3 m2, ei saa üksnes kambri pindalast järeldada määruskaebuse esitaja õiguste rikkumist. Määruskaebuse esitaja on nii kaebuses kui ka kohtueelses menetluses esitatud kahju hüvitamise taotluses märkinud kahjunõude alusena üksnes kambri põrandapinna. Halduskohus leidis, et kaebaja õigusi ei ole praegusel juhul intensiivselt riivatud ning ühtlasi ei pea halduskohus hüvitamisnõude rahuldamist tõenäoliseks. Kohus ei pea vajalikuks lahendada sisuliselt kaebust, mille rahuldamine oleks tulenevalt kohtupraktikas kinnistunud põhimõtetest äärmiselt ebatõenäoline.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.Määruskaebuse esitaja esitas 06.07.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja soovib halduskohtu määruse tühistamist ja haldusasja saatmist halduskohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse kohaselt on ekslik halduskohtu seisukoht, mille kohaselt kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine tulenevalt kohtupraktikas kinnistunud põhimõtetest äärmiselt ebatõenäoline. Halduskohus ei ole põhjendanud õiguse riive väheintensiivsust. Halduskohus on valesti järeldanud, nagu oleks kohtupraktikas kinnistunud seisukoht, et mitte mingil juhul ei tohi kambris vaba pinna arvutamisel mööblialust pinda arvestada. Vaidlustatud määruses viidatud kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et tuleb hinnata, kas kinnipeetaval on võimalus kambris tavalisel viisil liikuda või mitte. Seda, et kaebajal oli võimalus tavalisel viisil liikuda, tuvastas halduskohus oletustele tuginedes. Määruskaebuse esitaja jääb selle juurde, et kambris ei ole koos mööbliga olnud piisavalt ruumi tavalisel viisil liikumiseks. Kinnipidamistingimused ei vasta miinimumnõuetele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas menetlusstaadiumis aluseid määruskaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. Seega võtab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tuleb halduskohtu määrus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks halduskohtule.
9.HKMS § 203 lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. Vastavalt HKMS § 199 lg 2 p-le 2 võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
10.Halduskohus on kaebuse tagastamisel tuginenud HKMS § 121 lg 2 p-le 21. Selle sätte kohaselt võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
11.Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et nimetatud normi sõnastusest tulenevalt peavad kaebuse tagastamiseks olema täidetud mõlemad tingimused – õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kohtumäärusest peab nähtuma, mis põhjusel on halduskohus asunud seisukohale, et antud asjas on õiguse riive väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus on määruses nimetanud põhimõtted, millest kohtupraktikas on kambri põrandapinna arvutamisel ja selle piisavuse hindamisel lähtutud alates EIK 20.10.2016. a otsusest nr 7334/13 (Muršić vs. Horvaatia). Seejärel on halduskohus taasesitanud Viru Vangla 29.05.2020. a otsuse nr 6-16/42-2 selgitused ning lõpuks asunud seisukohale, et kaebaja õigusi ei ole praegusel juhul intensiivselt riivatud ning ühtlasi ei pea haldusohus hüvitamisnõude rahuldamist tõenäoliseks. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on välja toonud kaebuse asjaolud ja andnud hinnangu selle kohta, et õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, kuid puudub jälgitav põhjendus selle kohta, miks halduskohus nii leiab. Halduskohtu määrus ei võimalda mõista, kuidas on halduskohus tehtud järelduseni jõudnud. Kuna halduskohtu määruses ei sisaldu eelnimetatud põhjendusi ning ringkonnakohtul ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada, siis tuleb halduskohtu määrus tühistada ja saata asi uueks menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule (HKMS § 199 lg 2 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium