Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
3-20-1170 19. mai 2021 Eesistuja Jüri Põld, liikmed Viive Ligi ja Heiki Loot Sergei Kostini kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vähese kambripinnaga Kaebaja Sergei Kostin, esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Vastustaja Viru Vangla
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
Tartu Ringkonnakohtu 25. märtsi 2021. a määrus Sergei Kostini määruskaebus Kirjalik menetlus
3-20-1170 resolutsiooni punktiga 4 rahuldamata kaebaja taotluse vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Halduskohus põhjendas määruse resolutsiooni punkti 2 järgmiselt: 1) jätkuva toimingu puhul hakkab kolmeaastane kahjunõude esitamise tähtaeg kulgema enne toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahjust teada varem. Riigikohtu praktika kohaselt on määrav, et kannatanul oleksid teada kahjunõuet õigustavad asjaolud sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kaebus; 2) kaebaja pidi ajavahemikul 18. maist 2016 kuni 24. märtsini 2017 põrandapinna vähesusest tulenenud negatiivseid mõjusid mõistma hiljemalt 24. märtsil 2017. Pole eluliselt usutav, et ta ei saanud umbes kümne kuu jooksul aru väidetava ruumikitsikuse negatiivsest mõjust. Kui isikut hoitakse kinnipidamiskohas pikka aega väidetavalt ebainimlikes tingimustes, võib eeldada, et ta adub tingimuste inimväärikust alandavat iseloomu mõistliku aja jooksul, sõltumata kahjustava tegevuse jätkumisest. Kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud on isikule teada, ei takista miski piisava edulootusega kahjunõude koostamist, sest kahju põhjustanud isikus ei saanud kaebajal kahtlust olla. (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 15. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-20-15, p 15). Kaebuse esitamisega viivitamine ei tohi olla kantud eesmärgist saada suuremat hüvitist (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-68-15, p 12). Seega olid kaebajal hiljemalt 24. märtsil 2017 teada kahjunõuet õigustavad asjaolud sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kaebus; 3) kaebaja pidanuks ajavahemiku 18. maist 2016 kuni 24. märtsini 2017 kohta esitama vanglale kahjunõude hiljemalt 24. märtsil 2020. Kaebaja esitas vanglale kahjunõude 25. märtsil 2020. Järelikult on kaebaja esitanud vanglale kahjunõude ajavahemiku 18. maist 2016 kuni
3-20-1170 1) kahjunõue esitati õigeks ajaks. Kaebetähtaeg hakkas kulgema kaebaja vabanemisel Viru Vanglast. Kahjunõude esitamise tähtaeg algab hetkest, mil kaebaja mõistis, et talle on kahju tekkinud. Riigikohtu praktikast tulenevalt ei alga tähtaja kulgemine kitsastesse oludesse sattudes ja seetõttu on põhjendamatult leitud, et kaebus on esitatud hilinemisega; 2) kohtud viitasid Riigikohtu halduskolleegiumi 14. juuni 2017. a otsusele asjas nr 3-3-1- 15-17, kuid rakendasid seda valikuliselt. Selle kohtulahendi punktis 13 on asutud seisukohale, et kinnipidamistingimuste vastavust Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 3 tuleb hinnata kogumina. Seega tuleb lisaks põrandapinna suurusele hinnata ka teisi kinnipidamistingimusi. Põrandapinna suuruse vastavus minimaalsetele nõuetele ei välista rikkumist, kuna kohtupraktika järgi tuleb hinnata, kas kinnipeetaval on võimalus kambris tavalisel viisil liikuda (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-95-16, p 12 ja 12. mai 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-98-16, p 13). Kaebaja ei saanud kambris tavapärasel viisil liikuda, sest kambri väikese pindala ja seal oleva mööbli tõttu ei olnud piisavalt vaba ruumi. Kohus pidanuks tegema paikvaatluse.
3-20-1170
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.