Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 1. september 2021, Tartu 3-20-1170 Sergei Kostini kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vähese kambripinnaga Tartu Halduskohtu 11. jaanuari 2021. a määrus Sergei Kostini määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Sergei Kostin, esindaja advokaat Denis Piskunov Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Sergei Kostini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11. jaanuari 2021. a määruse p-i 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sergei Kostin esitas 25. märtsil 2020. a Viru Vanglale kahjunõude. Kaebaja nõudis kahju hüvitamist selle eest, et talle ei tagatud ajavahemikul 18. maist 2016 kuni 6. märtsini 2020 (välja arvatud kartseris viibitud aeg 23 päeva) Viru Vangla kambrites piisavalt vaba põrandapinda ning sellega alandati tema inimväärikust. Kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitiseks 6830 eurot 1366 päeva eest (5 eurot päeva eest). Viru Vangla jättis 29. mai 2020. a otsusega nr 6-16/42-2 kaebaja kahjunõude rahuldamata.
2.Sergei Kostin esitas 16. juunil 2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 6830 eurot. Kohtule esitatud kaebuse sisu on sama vanglale esitatud kahjunõudega. Kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
3.Tartu Halduskohus jättis 6. jaanuari 2021. a määrusega kaebuse käiguta. Kohus selgitas, et kaebaja on kahjunõude ajavahemikku 18. mai 2016. a kuni 24. märts 2017. a puudutavas osas esitanud vanglale tähtaega rikkudes. Kohus andis kaebajale võimaluse selgitada, mis põhjusel ta tähtaega rikkus.
4.Kaebaja leidis 8. jaanuari 2021. a vastuses, et kahjunõue ajavahemikku 18. mai 2016. a kuni 24. märts 2017. a puudutavas osas on tähtaegne. Kaebaja märkis, et piisava edulootusega kaebuse saanuks koostada peale seda, kui on selge tähtaeg, mille vältel rikuti õigusi. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et tähtaeg hakkab kulgema pärast jätkuva toimingu lõppemist. Kohtu käsitlus tähtaja algusest näib olevat oletuslik ega arvesta Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) ja Riigikohtu praktikat. Kaebuse käiguta jätmiseks alust ei ole. Kaebaja esitas menetlusliku vastuväite käiguta jätmisele.
5.Tartu Halduskohus tagastas 11. jaanuari 2021. a määrusega (resolutsiooni p 2) kaebuse ajavahemikku 18. mai 2016. a kuni 24. märts 2017. a puudutavas osas ning jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 4). Halduskohus põhjendas määruse resolutsiooni punkti 2 järgmiselt.
5.1.Jätkuva toimingu puhul hakkab kolmeaastane kahjunõude esitamise tähtaeg kulgema enne toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahjust teada varem. Riigikohtu praktika kohaselt on määrav, et kannatanul oleksid teada kahjunõuet õigustavad asjaolud sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kaebus.
5.2.Kaebaja pidi ajavahemikul 18. maist 2016. a kuni 24. märtsini 2017. a põrandapinna vähesusest tulenenud negatiivseid mõjusid mõistma hiljemalt 24. märtsil 2017. a. Pole eluliselt usutav, et ta ei saanud umbes kümne kuu jooksul aru väidetava ruumikitsikuse negatiivsest mõjust. Kui isikut hoitakse kinnipidamiskohas pikka aega väidetavalt ebainimlikes tingimustes, võib eeldada, et ta adub tingimuste inimväärikust alandavat iseloomu mõistliku aja jooksul, sõltumata kahjustava tegevuse jätkumisest. Kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud on isikule teada, ei takista miski piisava edulootusega kahjunõude koostamist, sest kahju põhjustanud isikus ei saanud kaebajal kahtlust olla. Kaebuse esitamisega viivitamine ei tohi olla kantud eesmärgist saada suuremat hüvitist. Seega olid kaebajal hiljemalt 24. märtsil 2017. a teada kahjunõuet õigustavad asjaolud sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kaebus.
5.3.Kaebaja pidanuks ajavahemiku 18. maist 2016. a kuni 24. märtsini 2017. a kohta esitama vanglale kahjunõude hiljemalt 24. märtsil 2020. a. Kaebaja esitas vanglale kahjunõude
25.märtsil 2020. a. Järelikult on kaebaja esitanud vanglale kahjunõude ajavahemiku 18. maist 2016. a kuni 24. märtsini 2017. a kohta riigivastutuse seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastast tähtaega rikkudes. Vangla sellele tähelepanu ei pööranud ja lahendas kahjunõude sisuliselt. See ei välista kohtu kohustust kontrollida, kas kaebaja on läbinud vangistusseaduse § 11 lg-s 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 järgi võib kohtule kaebuse esitada üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kui kahju hüvitamise taotlus on esitatud vanglale hilinemisega ja tähtaja ennistamiseks alust pole, ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohtueelset menetlust ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
5.4.Kohus andis 6. jaanuari 2021. a määrusega kaebajale võimaluse selgitada, miks ta ei esitanud vanglale ajavahemiku 18. maist 2016. a kuni 24. märtsini 2017. a kohta kahjunõuet tähtaegselt. Kaebaja teatas 8. jaanuaril 2021. a, et ei ole kohtu käsitlusega nõus. Ta esitas vanglale kahjunõude tähtaegselt. Kohus jääb seisukohale, et kaebaja esitas vanglale kahjunõude ajavahemiku 18. maist 2016. a kuni 24. märtsini 2017. a kohta tähtaega rikkudes. Kuna vangla
polnud sellele tähelepanu pööranud ega tähtaja ennistamise küsimust käsitlenud, oli kohtul õigus ja kohustus ise kontrollida, kas tähtaja ennistamiseks esinevad alused. See on seotud kohtu kohustusega teha kindlaks, kas kohustuslik kohtueelne menetlus on nõuetekohaselt läbitud.
6.Kaebaja esitas 21. jaanuaril 2021. a Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles vaidlustas Tartu Halduskohtu 11. jaanuari 2021. a määruse resolutsiooni punkte 2 ja 4. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
6.1.Halduskohus on ekslikult kaebuse ajavahemiku 18. mai 2016. a kuni 24. märts 2017. a osas tagastanud. Kahjunõue on õigeaegselt esitatud ja puudub alus selle tagastamiseks. Piisava edulootusega kaebuse saanuks teha peale seda, kui on selge ajavahemik, mille vältel õigusi rikuti. Vastavalt kohtupraktikale algab tähtaeg kulgema pärast jätkuva toimingu lõppemist ning praegusel juhul langeb see vabanemistähtpäevale. Seega on kahjunõue esitatud tähtaegselt.
6.2.Isegi kui asuda seisukohale, et kolmeaastane tähtaeg on möödunud (millega kaebaa ei nõustu), tuleb sellisel juhul arvesse võtta, et isegi kui kaebaja adus kohe pärast vanglasse sattumist, et kitsad olud võivad rikkuda tema inimväärikust, algab kahjunõude aegumine siiski hetkest, mil kaebaja mõistis, et talle on kahju tekkinud. Kahjunõude tähtaja aegumise kulg ei alga kohe kitsastesse oludesse sattudes ning iga kitsas oludes viibitud päev ei kujuta endast eraldi toimingut (vt RKHK 12. mai 2017. a asjas nr 3-3-1-98-16, p 12). Seega oleks põhjendamatu lugeda kaebus hilinenult esitatuks kogu nimetatud ajaperioodi osas.
6.3.Määruse resolutsiooni punktiga 4 on halduskohus jätnud rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivust tasumise vabastamiseks. Halduskohus on alusetult põhjendanud seda kaebuse kasina eduväljavaatega. Kaebuse esitaja hinnangul ei saa pidada kaebust perspektiivituks. Halduskohus viitab Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsusele asjas nr 3-3-1-15-17, kuid rakendab seda valikuliselt. Antud kohtulahendi p-s 13 on asutud seisukohale, et põrandapinda tuleb hinnata koos teiste kinnipidamistingimustega, et veenduda kinnipidamistingimuste vastavust Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 3.
6.4.Isegi kui asuda seisukohale, et põrandapind on formaalselt vastavuses minimaalsete nõuetega, ei välista see toime pandud rikkumist. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et tuleb hinnata, kas kinnipeetaval on võimalus kambris tavalisel viisil liikuda (nt RKHK 21. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-95-16, p 12 ja RKHK 12. mai 2017. a asjas nr 3-3-1-98-16, p 13). Praegusel juhul ei ole kinnipeetaval füüsiliselt võimalik kambris liikuda tavapärasel viisil, sest kambris oleva mööbliga ei ole selleks piisavalt ruumi. Vaatamata kaebaja taotlusele korraldada paikvaatlus, et veenduda rikkumise toimepanekus, on see põhjendamatult jäetud tegemata ning otsuse tegemisel on tuginetud üksnes formaalsele kambri põrandapindalale. Paikvaatlusega saaks kohus veenduda, et koos mööbliga kambris ei ole kaebajal füüsiliselt võimalik liikuda tavalisel viisil. Seega ei ole halduskohus hinnanud asjaolusid kogumis ja on rikkunud olulist menetlusõiguse normi, mis päädis põhjendamatu lahendi tegemisega (HKMS § 56 lg 1, § 61 lg 1) ning alusetule seisukohale asumist, et kaebusel puudub eduväljavaade. Kaebuse esitaja jääb seisukoha juurde, et kambris pole liikumiseks piisavalt ruumi ning hüvitamiskaebuse rahuldamisel on hea perspektiiv.
7.Tartu Ringkonnakohus tagastas 25. märtsi 2021. a määruse resolutsiooni punktiga 1 määruskaebuse halduskohtu 11. jaanuari 2021. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel ning määruse resolutsiooni punktiga 2 määruskaebuse halduskohtu
11.jaanuari 2021. a määruse resolutsiooni punkti 4 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
8.S. Kostin esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles taotles ringkonnakohtu 25. märtsi 2021. a määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamist ja haldusasja saatmist halduskohtule kaebuse menetluse jätkamiseks perioodi 18. mai 2016 kuni 24. märts 2017 osas.
9.Riigikohus rahuldas 19. mai 2021. a määrusega Sergei Kostini määruskaebuse ja tühistas Tartu Ringkonnakohtu 25. märtsi 2021. a määruse resolutsiooni punkti 1 ning saatis ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse kaebuse osalist tagastamist puudutavas osas Tartu Ringkonnakohtule tagasi uueks arutamiseks. Määruse põhjendused on järgnevad.
9.1.Ringkonnakohus tagastas määruskaebuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata tehtud määrusega. HKMS § 207 lg 3 p 2 võimaldab teha HKMS § 207 lg 2 alusel tagastatava määruskaebuse kohta määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kui seaduse järgi võib asja läbi vaadata lihtmenetluses. HKMS § 133 lg 1 järgi on lihtmenetlus võimalik, kui kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt kaitstava õiguse riive on selle sätte järgi väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Tagastatud osas hõlmab halduskohtule esitatud kahjunõue umbes kümnekuulist ajavahemikku ja nõutava hüvitise suuruseks on 5 eurot iga päeva eest, mil kaebaja viibis kambris, kus oli kaebaja väitel nii vähe ruumi, et see alandas tema inimväärikust. Kolleegiumile jääb ebaselgeks, mis põhjusel pidas ringkonnakohus kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks. Halduskohus ei käsitlenud ajavahemikku 18. maist 2016 kuni 24. märtsini 2017 hõlmavas osas kaebuse tagastamisel kaebuse materiaalõiguslikke eduväljavaateid ega riive intensiivsust. Probleemiks oli vanglale esitatud kahjunõude tähtaegsus ja sellest tulenev küsimus, kas kohustuslik kohtueelne menetlus on nõuetekohaselt läbitud. Nende probleemide lahendamine ei ole seostatav kaebaja materiaalõiguslikku positsiooni puudutava riive intensiivsusega.
9.2.Ringkonnakohtus tegi määruskaebuse tagastamise kohta määruse üks ringkonnakohtu kohtunik. HKMS § 210 lg 1 esimese lause kohaselt vaatab määruskaebuse läbi üks ringkonnakohtu kohtunik. Kuid sama lõike teine lause sätestab juhtumid, mil määruskaebuse peab läbi vaatama ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis. Nende juhtude hulgas on ka määruskaebus halduskohtu määruse peale, millega on kaebus jäetud menetlusse võtmata. Halduskohus ei teinud vaidlusaluse ajavahemiku kohta kaebuse menetlusse võtmise määrust. Halduskohus tagastas kaebuse kahjunõude osas, mis hõlmab ajavahemikku 18. maist 2016 kuni
24.märtsini 2017 HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kaebuse tagastamine halduskohtu poolt tähendab kaebuse menetlusse võtmata jätmist. Kaebuse tagastamise määrus nagu ka kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus on määrus, mis takistab asja edasist menetlust. Kaebuse tagastamise määrus ja kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus riivavad kaebeõigust ühesuguse intensiivsusega. HKMS § 210 lg 1 teise lause järgi peab kõigi asja edasist menetlust takistavate määruste peale esitatud määruskaebusi läbi vaatama ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis. Kuna ringkonnakohtu koosseisus oli HKMS § 210 lg 1 teise lausega nõutava kolme kohtuniku asemel üks kohtunik, siis ei ole ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkti 1 teinud seadusega nõutav kohtukoosseis. Seepärast tuleb HKMS § 234, § 230 lg 2 ja § 199 lg 1 p 1 alusel ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkt 1 tühistada ja anda ringkonnakohtule esitatud määruskaebus kaebuse osalist tagastamist puudutavas osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Kaebuse kohaselt viibis kaebaja Viru Vanglas alates 18. maist 2016. a, kahju hüvitamist taotleb kaebaja ajavahemiku eest 18. mai 2016. a kuni 6. märts 2020. a, mil kaebaja vanglast vabanes. Hüvitisenõude esitas kaebaja vanglale 25. märtsil 2020. Ringkonnakohtu hinnangul tagastas halduskohus õigesti kaebuse ajavahemikku 18. mai 2016. a kuni 24. märts 2017. a puudutavas osas, st perioodi osas, mis ületas hüvitisenõude esitamisele eelnenud kolme aastat.
12.Riigivastutuse seadus (RVastS) § 17 lg 3 sätestab, et taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teadasaamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Määruskaebuse kohaselt algab kahjunõude esitamise kolmeaastane tähtaeg kulgema pärast jätkuva toimingu lõppemist ja praegusel juhul on selleks kaebaja vabanemise kuupäev ehk 6. märts 2020. a. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ehkki üldjuhul hakkab jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg kulgema siis, kui lõppeb toiming, millega kahju tekitati, on Riigikohus selgitanud, et erandina võib see tähtaeg hakata kulgema ka enne jätkuva toimingu lõppemist juhul, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahjust teada varem (RKHKo 3-3-193-13, p 14). Riigikohtu halduskolleegium rõhutas 27. aprilli 2016. a otsuse p-s 12, et mida pikem on kahju tekitamise väidetav periood, mis ületab RVastS § 17 lg‐s 3 sätestatud kolmeaastast tähtaega, seda olulisemad peavad olema argumendid selle kohta, et kaebaja ei saanud või ei pidanud saama teada kahju tekkimisest enne jätkuva toimingu lõppemist. Vastasel juhul muutuksid RVastS §‐s 17 sätestatud tähtajad illusoorseteks ning kahjunõude esitamisega viivitamise tulemusena võib tekkida oluline kahju kumuleerumine. Kaebuse esitamisega viivitamine ei tohi olla kantud eesmärgist saada suuremat hüvitist (RKHK määrus asjas nr 3-31-20-15, p 13). Praegusel juhul tähendab eelnevalt väljatoodu seda, et hüvitisenõude esitamise kolmeaastane tähtaeg hakkas kaebaja jaoks kulgema hetkest, mil ta ise tundis, et kambris on tema jaoks vähe ruumi, mitte sellest ajast, mil ta Viru Vanglalt kambripindade kohta info sai või mil ta vanglast vabanes. Ringkonnakohtu jaoks on äärmiselt ebausutav, et 2016. aastal ruumipuudusest põhjustatud kahjust sai kaebaja aru alles 2020. aastal. Olukorras, kus isik tunnetab, et tal on kambris liikumiseks vähe ruumi, mis kaebaja hinnangul on sedavõrd raske rikkumine, et alandab lausa tema inimväärikust, on isikul ringkonnakohtu hinnangul juba võimalik esitada hüvitisenõue. Nõude menetlemisel saanuks vangla kontrollida, kas kaebaja kahjunõue on põhjendatud ning kas kaebaja kinnipidamistingimused kogumis vastasid vangistusseaduse § 41 nõuetele. Selle asemel ootas kaebaja mingil põhjusel kuni vabanemiseni ja alles siis teavitas vanglat, et ta pidas Viru Vangla kambritingimusi inimväärikust alandavateks.
13.Seega ei ole kaebaja RVastS § 17 lg‐s 3 sätestatud tähtaega järginud, mistõttu ei ole ta kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud ning halduskohus on kaebuse selles osas õigesti jätnud HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.
14.Samuti toob ringkonnakohus välja, et S. Kostini esindaja esitas 13. jaanuaril 2020. a Viru Vanglale teabenõude (tl 5), milles taotles infot kambrite kohta, milles kaebaja on paiknenud. See seab kahtluse alla kaebaja väite, nagu ta oleks saanud kahju tekkimisest aru alles vabanedes
6.märtsil 2020. aastal. Vastasel juhul ei pöörduks isik kaks kuud enne vabanemist esindaja poole, et hakata ebasobivate kinnipidamistingimuste kohta tõendeid koguma.
15.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11. jaanuari 2021. a määruse p-i 2 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.