lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-535/2

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 29.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-535/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
960
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-535

Määruse kuupäev

29. juuni 2020

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Ahto Kiili (nim Kiil) kaebus Eesti Vabariigi tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kriminaalasjas tehtud kohtulahenditega

Menetlusosalised

Kaebaja – Ahto Kiil

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.Tartu Maakohtu 19.12.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-6111 mõisteti Ahto Kiil (edaspidi kaebaja) õigeks karistusseadustiku (KarS) § 3892 lg 2 järgi. Kaebajale määratud kaitsja tasu 15 774 eurot jättis kohus riigi kanda.
2.Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2016.a otsusega (tl 6-39) tühistati määruse punktis 1 nimetatud Tartu Maakohtu otsus kaebaja õigeksmõistmise ja menetluskulude osas. Kaebaja tunnistati süüdi KarS § 3891 lg 2 järgi ja karistati teda kahe aasta pikkuse vangistusega, mille hulka arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Vangistust ei pöörata täitmisele, kui kaebaja ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 9 alusel mõisteti kaebajalt riigi kasuks välja sundraha 645 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 10 alusel menetluskulud 16 171,06 eurot.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.03.2017.a määrusega (tl 45) jäeti kaebaja kassatsioon määruse punktis 2 nimetatud Tartu Ringkonnakohtu otsusele menetlusse võtmata.
4.Kaebaja esitas 23.03.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub: - tuvastada määruse punktis 2 ja 3 nimetatud lahenditega kaebaja suhtes Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 rikkumine; - määrata varalise kahjuna menetluskulud summas 16 816,06 eurot; - määrata õiglase mittevaralise hüvitisena kriminaalasja nr 1-13-6111 uus läbivaatamine.

Kaebaja leidis, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 imperatiivne nõue, et õigusemõistmisel tekitatud kahju tuleb riigil hüvitada vaid juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus sooritanud kuriteo, on vastuolus põhiseaduse §-st 123 tuleneva Euroopa Liidu aluslepingute ülimuslikkusega ning Euroopa Kohtu praktikaga. Kaebaja taotles algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus RVastS § 15 lg 1 osas. Tartu Ringkonnakohus on 25.11.2016.a otsusega ja Riigikohus 22.03.2017.a määrusega rikkunud kaebaja rahvusvaheliste õigusaktidega tagatud põhiõigusi. Süüdimõistva otsuse tegemine kõrgema kohtu poolt toimus ilma tunnistajaid uuesti üle kuulamata, s.t tõendeid otseselt uurimata. Kaebaja kordas kassatsioonkaebuses juba maakohtule esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust KarS § 3891 põhiseadusega vastuolus tunnistamiseks ja sätte tühistamiseks, kuid Riigikohus läks sellest vaikides mööda. Ka ringkonnakohus ei lahendanud kaebaja taotlust. Sellega on kohtud jätnud vastamata kohtumenetluses olulistele argumentidele. Kaebaja leidis, et kaebus vastab siseriiklikult sätestatud vastuvõetavuse normidele, on tähtaegne ning tuleb halduskohtus läbi vaadata. Kohtu seisukoht

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetlustest tulenevad vaidlused on iseenesest avalik-õiguslikud, kuid teistsuguse menetluskorra näeb ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS).
6.SKHS § 4 järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui eelnimetatud kahju tekitab kohus, vastutab riik RVastS kohaselt. Riigikohus on selgitanud, et kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda SKHS-s kehtestatud menetluskorrast. RVastS § 15 ja § 13 reguleerivad materiaalõiguslikke aluseid õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks. Materiaalõigusliku erinormi olemasolu võrreldes SKHS-ga ei tähenda, et SKHS-s sätestatud menetluskord kriminaalmenetlusega seotud hüvitamisnõuete lahendamiseks ei kohalduks. RVastS § 17 lg 1 ja § 18 lg 2 on küll kehtestatud menetluskord, mille järgi peab kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks taotluse esitama Justiitsministeeriumile ning selle rahuldamata jätmisel saab pöörduda kaebusega halduskohtusse. Kuid SKHS § 4 viitab sellele, et ka kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda SKHS-s kehtestatud menetluskorrast. SKHS sätestab menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Seadusest ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka SKHS eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis, 635 SE) on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Põhjendatud ei ole see, kui halduskohus peab andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele ehk toimub üldkohtu tehtud kohtulahendite halduskohtulik kontroll (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2018.a määrus asjas nr 3-18-400 p 10-13; Riigikohtu erikogu 25.01.2019.a määrus asjas nr 3-18-1652, p 7-9).
7.Kaebaja väitel tekitati talle kahju kriminaalasja nr 1-13-6111 menetluses 25.11.2016 ja 22.03.2017 tehtud ringkonnakohtu ja Riigikohtu lahenditega. SKHS jõustus 01.05.2015. Kaebaja väitel talle kahju tekitanud lahendid tehti ning kriminaalasja nr 1-13-6111 menetlus lõppes pärast SKHS jõustumist. SKHS § 23 lg 1 alusel esitatakse taotlus enne selle seaduse jõustumist alustatud, kuid veel lõpetamata süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks SKHS-s sätestatud alusel ja korras. SKHS § 21 alusel tuleb kahju hüvitamise taotlus pärast maakohtu menetlust esitada olenevalt asjaoludest ringkonnakohtule või prokuratuurile.
8.Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kuna kohus asja sisuliselt läbi ei vaata, siis ei ole kohtul võimalik lahendada ka taotlust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kohus selgitab kaebajale, et kui tema tegelikuks eesmärgiks on kriminaalasjas nr 1-13-6111 tehtud jõustunud kohtuotsuse tühistamine ja asja uus läbivaatamine, siis ei ole kohane esitada kahju hüvitamise nõuet. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb esitada Riigikohtule teistmisavaldus (vt KrMS § 365 jj).
10.Kaebuses puuduvad andmed riigilõivu tasumise kohta, kohtu teada ei ole kaebaja riigilõivu tasunud. Seetõttu ei tule määruses lahendada riigilõivu tagastamise küsimust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium