lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-535/3

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 04.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-535/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
629
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 4. september 2020, Tartu 3-20-535 A.K. kaebus Eesti Vabariigi tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kriminaalasjas tehtud kohtulahendiga Tartu Halduskohtu 29. juuni 2020. a määrus A.K. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja A.K.

RESOLUTSIOON

Jätta A.K. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. juuni 2020. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohus mõistis 19. detsembri 2014. a otsusega nr 1-13-6111 kaebaja õigeks karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg-s 2 nimetatud kuriteo osas ja jättis tema kaitsja tasu 14 774 eurot riigi kanda. Tartu Ringkonnakohus tühistas 25. novembri 2016. a otsusega kaebajat puudutavas osas Tartu Maakohtu 19. detsembri 2014. a otsuse ja tunnistas kaebaja süüdi KarS § 3891 lg 2 alusel ning karistas teda kaheaastase vangistusega, mille hulka arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Otsuse kohaselt ei pöörata vangistust täitmisele, kui kaebaja ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kaebajalt mõisteti riigi kasuks välja sundraha 645 eurot ja menetluskulud 16 171, 06 eurot. Riigikohus jättis 22. märtsi 2017. a määrusega kaebaja kassatsiooni ringkonnakohtu
25.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
novembri 2016. a otsuse peale menetlusse võtmata.
2.Kaebaja esitas 23. märtsil 2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Tartu Ringkonnakohtu 25. novembri 2016. a otsusega ja Riigikohtu 22. märtsi 2017. a

määrusega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 rikkumine tema suhtes. Kaebaja taotles varalise kahju hüvitamist summas, mis vastas menetluskulude suurusele s.o 16 816,06 eurot ja mittevaralise hüvitisena kriminaalasja uut läbivaatamist. Samuti taotles kaebaja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 osas.

3.Tartu Halduskohus tagastas 29. juuni 2020. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel ja jättis resolutsiooni p-ga 2 läbi vaatamata kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks. Määruse põhjendused olid järgnevad.
3.1.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetlustest tulenevad vaidlused on küll avalik-õiguslikud, kuid teistsuguse menetluskorra näeb ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS).
3.2.Kuivõrd SKHS jõustus 1. mail 2015. a ja kriminaalasja nr 1-13-6111 menetlus lõppes pärast SKHS jõustumist, siis esitatakse taotlus kahju hüvitamiseks SKHS-s sätestatud alustel ja korras (SKHS § 23 lg 1).
3.3.Kuna kohus asja sisuliselt läbi ei vaadanud, siis ei ole kohtul võimalik lahendada kaebaja taotlust põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks ja kohus jättis selle läbi vaatamata.
4.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 29. juuni 2020. a määrus, võtta kaebus menetlusse ja saata asi lahendamisele Tartu Halduskohtule teises koosseisus. Määruskaebust põhjendab kaebaja sellega, et juhul kui vaidlusalune Tartu Halduskohtu määrus jääks jõusse, ei ole kaebajal oma õiguste rikkumise tuvastamiseks alternatiivset õiguskaitsevahendit. Kaebaja loobub oma 23. märtsil 2020. a esitatud kaebuse pst 3 nimetatud mittevaralise kahju hüvitamise taotlusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses palus kaebaja kohtul tuvastada, et Tartu Ringkonnakohtu 25. novembri 2016. a otsusega ja Riigikohtu 22. märtsi 2017. a määrusega on rikutud kaebaja õigust õiglasele kohtumenetlusele. Halduskohus oli seisukohal, et sõltumata kriminaalmenetlusest tulenevate vaidluste avalikõiguslikust olemusest, ei kuulu need halduskohtu pädevusse, sest SKHS-st tulenevalt on neile ette nähtud HKMS-st erinev menetluskord.
7.Kuivõrd kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda SKHS-s kehtestatud menetluskorrast, mille järgi on sellised vaidlused allutatud lõppkokkuvõttes maakohtutele (SKHS §-d 14-17), on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud. Kui kohus ei vaata asja sisuliselt läbi, siis ei lahendata ka taotlust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks, seega jättis halduskohus selle õigesti läbi vaatamata.
8.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. juuni 2020. a määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium