Kohtulahend

ja A.A.

taotlused

5.1 Uurimisasutusest on kriminaaltoimik saadetud prokuratuuri oktoobris 2008 (siinkohal ringkonnakohus parandab ilmse eksimuse ja märgib, et kriminaalasi saabus prokuratuuri 04.03.2010). Prokuratuur tegi seejärel asjassepuutuvaid toiminguid, päringuid pankadesse ning mh ka B.H kaitsja taotlusel käekirja ekspertiisi. Menetlustoiminguid tehti A.M-i ja B.H suhtes 06.01.2009, kui toimusid läbiotsimised ja A.A. suhtes kahtlustatavana ülekuulamisel 11.10.2009. Lõuna Ringkonnaprokuratuur on 28.12.2010 edastanud süüdistusakti kriminaalasjas nr 1-10-17160 Tartu Maakohtu Valga kohtumajja, mis edastati Tartu Maakohtu esimehe 01.03.2011 korraldusega Tartu Maakohtu Võru kohtumajja. Eelistung nimetatud asjas määrati 23.05.2012. Prokurör esitas taotluse kriminaalasjade nr 1 -10-17160 ja 1-13-6111 ühendamiseks. Tartu Maakohtu 21.10.2013 kohtumäärusega ühendati kriminaalasjad nr 1-10-17160 ja 1-13-6111 ja asja kohtulik arutamine määrati ajavahemikul 31.03.2014 kuni 20.06.2014. 5.2 Kohus tuvastas B.H ja A.M-i puudutavalt, et käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse neid maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamises tagastusnõude tekitamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 5 000 000 krooni. Samuti süüdistatakse B.H maksuhaldurile andmete esitamata jätmises ja valeandmete esitamises maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata enam kui 5 000 000 krooni ning raamatupidamise korraldamise nõuete teadvas rikkumises, millega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Seega süüdistatakse B.H esimese astme kuritegude ja teisme astme kuriteo toimepanemises ning A.M-i esimese astme kuriteos. Kokkuvõtvalt on süüdistuse kohaselt riigile maksudena laekumata jäänud kokku 25 021 533 krooni, seega on käesolevas kriminaalasjas olemas suur avalik huvi. 5.3 Kohus selgitas, et süüdistatavate taotlused kriminaalasja lõpetamiseks menetluse mõistliku aja möödumise tõttu on esitatud enne kriminaalasjas toimunud põhiistungit ning enne asja sisulist arutamist. Käesolevas kriminaalasjas on istungite toimumise aeg juba kindlaks määratud ning puuduvad takistused kriminaalasja sisuliseks arutamiseks. Kriminaalasjas on kokku 7 süüdistatavat ning suur hulk tõendeid. Maksukuritegude raskust tuleb hinnata mh ka valeandmete esitamise tõttu riigile laekumata jäänud maksusumma suuruse järgi, milleks käesolevalt on 25 021 533 krooni. 5.4 Kohus asus seisukohale, et isegi kui tuvastada kohtumenetluse käigus menetluse mõistliku aja möödumi ne, saab süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul heastada muul viisil, näiteks KrMS § 306 lg 1 p-s 61 toodud alusel süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kergendada süüdistatavatele mõistetavat karistust või õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel mõista süüdistatavate kasuks riigilt välja ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis.

kriminaalasjaga. Nii Maksukuritegude Uurimise Keskuse kui Prokuratuuri peamised uurimistoimingud on olnud järelepärimised avalikele registritele, pankadele või Maksu- ja Tolliametile. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-1-1-6-11 p-s 18.3 on asunud seisukohale, et selliseid toiminguid ei saa pidada keerukaks ja aeganõudvaks. 6.3 Kaebajad endi käitumist hinnates leiavad, et nad on kogu aeg olnud uurimisorganitele ja kohtule kättesaadavad ning ei ole teinud omalt poolt midagi, et menetlust venitada. 6.4 Määruskaebustes tehakse etteheiteid riigivõimu käi tumisele. Kaebajad märgivad, et nii kohtueelses menetluses kui kohtulikus menetluses on liidetud kriminaalasju, millega kaebajatel pole mingit pistmist. Kõiki kolme kriminaalasja ühendab ainult üks isik. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-43-10 möönnud, et teatud juhtudel võib siiski olla õige lahendada isegi ühe ja sama süüdistatava erinevaid tegusid erinevate kriminaalasjade raames. Seda enam tuleb hoiduda erinevate kriminaalasjade liitmisest, kui enamus süüdistatavaid ei oma teiste kriminaalasjadega seost. Käesoleval juhul on kohtu all 5 füüsilist isikut ja 2 juriidilist isikut. Ja ainult 1 füüsiline isik omab puutumust kõigi kolme liidetud kriminaalasjaga. Ülejäänud isikutele on lihtsalt koormavaks kohustuseks osaleda ka teda mitte puudutavate kriminaalasjade lahendamisel. Otseselt on selle tulemuseks kohtuistungite edasilükkumine ja istungite pikkuse hüppeline kasv. Kui algselt oli määratud istungite perioodiks 04.11.2013 kuni 29.11.2013, siis peale viimase kriminaalasja liitmist on istungite perioodiks määratud 31.03.2014 kuni 20.06.2014 (v.a 07.16.04.2014) . Samuti on ebamõistlikult pikk aeg hetkest, millal prokuratuur saatis kriminaalasja kohtusse, 28.12.2010, kuni istungite alguseni 31.03.2014. 6.5 B.H leiab, et tänu kriminaalasjade liitmisele on istungite periood veninud sellise pikkuseni, mille tõttu muutub temal võimatuks oma töökohustuste täitmine. Kuna see asjaolu ise ei pruugi olla piisavaks, tuleb lisada, et paralleelselt kriminaalasjaga on MTA samas asjas teinud vastutusotsuse nr. 13-7/324-8, millega nõudis kaebajalt välja 20 241,11 eurot. Kaebaja sõlmis MTA-ga ajatamisgraafiku, sest ei oma sellist finantsilist seisukorda, et tasuda antud summa koheselt. Kaotades sissetuleku, kaob ka võimalus jätkata ajatamisgraafiku täitmist, mis toob kaasa sellest johtuvad tagajärjed. 6.5.1 B.H ja A.M-i arvates on kohus jätnud vaatluse alt välja küsimuse, kas on asjaolusid, mis süvendavad riivet õigusele mõistliku menetlusaja jooksul. Kaebajale on kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates 06.01.2009. Tänaseks on elukohast lahkumise keeld kehtinud 5 aastat ja 3 kuud. Prokuröri arvamuse kohaselt on võimalik jõustunud lahendini jõudmine 2,5 aasta jooksul, selleks hetkeks elukohast lahkumise keeld kehtinud juba üle 7 aasta. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on määruse nr 3-1-1-63-13 p-s 14 öelnud, et pikaajaline elukohast lahkumise keeld süvendab arvestatavalt ka riivet isiku õigusele asja menetlemisele mõistliku aja jooksul. 6.7 Kaebuses leitakse veel, et kohus on jätnud lahendamata küsimuse, kas eksisteerib arvestatav tõenäosus kriminaalasja lahendamise võimalikkusest lähiajal. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on antud küsimusele viidanud lahendi nr 3-1-1-63-13 p-s18. Nagu prokurör arvas, on lahendini võimalik jõuda 2,5 aasta jooksul. Antud arvamus on realistlik. Kui arvestada mõistliku menetlusaja alguseks kohtu poolt välja toodud 06.01.2009 siis menetluse lõppedes 2016 lõpus on mõistlik menetlusaeg lõppenud ka arvestamata riivet, et kaebajale on koha ldatud tõkendina elukohast lahkumise keeld. 6.8 Allakirjutanud leiavad, et nende põhistatud taotlust läbi vaadates on kohus jätnud vastamata olulistele argumentidele, mille nemad olid esitanud. Kohtu vastav kohustus tuleneb aga EIK lahenditest (kohtuotsus 07.10.2010, avaldus nr 5231/04) ja kohtuotsus 10.02.2011, avaldus nr 4909/04).

määruskaebused rahuldamata. Prokurör peab õigeks maakohtu järeldust, et rikutud ei ole süüdistatava te B.H ja A.M -i õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ning isegi kui kohus selle riive tuvastab, on võimalik seda heastada muul viisil. Mõlemat isikut süüdistatakse esimese astme kuriteos. Mida raskem on süüdistus, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada kriminaalasja lõpetamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

valeandmete esitamises maksukohustuse vähendamise eesmärgil (KarS § 3891 lg 2), millega seoses jäi maksudena laekumata enam kui 5 000 000 krooni ; samuti raamatupidamise korraldamise nõuete teadvas rikkumises, millega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist (KarS § 3811 lg 1). Käsitledes kriminaalasja tervikuna, on süüdistustes kirjeldatud tegevusega kahju tekitatud kokku üle 25 000 000 miljoni krooni. Apellatsioonikohus on seisukohal, et antud juhul on just kahju suurus aluseks avaliku huvi ning seeläbi kohtuasja keerukuse jaatamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma nii suure kahju tekitamise puhul erilist tähendust asjaolu, et kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Maksunõude eripära tõttu ei ole maksukahju üldjuhul võimalik kriminaalasjas hageda.

leiavad B.H ja A.M , et nende suhtes kohaldatud tõkend (elukohast lahkumise keeld) süvendab riivet nende õigustele. Ringkonnakohus möönab, et kohtuistungite tõttu tuleb süüdistatavatel vahel töölt ära olla. Samas nähtub Tartu Maakohtu 02.04.2014 kohtuistungi protokollist, et kohus on lubanud lahkuda nii B.H kui tema kaitsjal istungilt, kus temaga seotud episoode ei arutata. Seega on maakohus omalt poolt arvestanud võimaluse piires ka kohtumenetluse poolte soove. Kriminaalkolleegium lisab veel, et kumbagi süüdistatavat ei ole vahistatud ja nende varasid ei ole arestitud, ehk teisiti öelduna, maksimaalselt intensiivseid põhiõiguste riiveid kriminaalmenetlus neile seni kaasa toonud ei ole. Tõsi, nende mõlema suhtes on kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates 07.01.2009, kuid nimetatud tõkendi kohaldamine ei süvenda süüdistatavate õiguste riivet nii arvestatavalt, et see muude asjaolude taustal tingiks kriminaalmenetluse kohese lõpetamise. Mis puutub määruskaebustes toodud viitesse Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-63-13, siis selles kohtukaasuses oli tõkendi kohaldamise perioodiks juba ligikaudu 7 aastat ning ringkonnakohus ja Riigikohus tuvastasid asjas riigivõimu käitumise minetused (eeskätt sellele, et prokuratuur saatis kriminaalasja kohtusse alles 2 aastat 3 kuud ja 18 päeva pärast seda, kui uurimisasutus oli kriminaaltoimiku prokuratuurile edastanud). Ka oli selles kaasuses tegemist teise astme kuriteoga.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.