Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tuua talle kambrisse keevat vett, väljastada televiisor ning võimaldada elektrit kasutada südaööni ja juuksuriteenust kord kuus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p-de 1-2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas 8. märtsil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu, milles kirjeldas lukustatud kambrisse paigutamisega kaasnevaid probleeme. J. Kolesnikov selgitas, et viibib kinnises sektoris ja temal lülitatakse elekter pistikust välja kell 22. J. Kolesnikov maksab elektri eest sama palju kui teised, kuid teised saavad elektrit kasutada kaks tundi kauem. Lisaks teistes kambrites mängivad raadiod häirivad kaebajat ning ei lase tal magada ega keskenduda. Samuti selgitas J. Kolesnikov, et talle keeldutakse keeva vee andmisest, tal ei ole kinnises sektoris võimalust televiisorit vaadata ning ta ei ole juuksurit näinud neli kuud. Koos kaebusega esitas J. Kolesnikov taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse anda advokaat.
2.Tartu Halduskohus jättis 17. aprilli 2020. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse käiguta ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata ning andis kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse eesmärgi täpsustamiseks tähtaja.
3.J. Kolesnikov esitas 29. aprillil 2020 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles kirjeldas varasemaid haldusasjade menetlemist ning nende sisu. Seejuures märkis kaebaja, et kui ta viibib lukustatud kambris, peab teda kohtlema võrdselt teiste kinnipeetavatega ning tema eesmärk on olukord, kus juuksur oleks kord kuus ja kaebajale võimaldatakse kuuma vett. Samuti rõhutas kaebaja, et tema saab elektrit kasutada kella 22ni, kuid teised saavad elektrit kasutada südaööni. Lisaks palub kaebaja nõuda vanglalt erinevaid dokumente, sh dokumente, mis puudutavad
juuksurit, ning saata kaebajale uuesti määrus kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Muuhulgas esitas J. Kolesnikov taotlused saata talle kõik materjalid, et ta saaks koostada kaebuse või anda kaebajale advokaat ning vabastada kaebaja riigilõivust.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus võtab kõigepealt seisukoha J. Kolesnikovi kaebuse osas (I) ning seejärel lahendab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (II). I
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Vaatamata sellele, et kaebaja on 29. aprilli 2020. a puuduste kõrvaldamise avalduses avaldanud soovi, et kohus nõuaks vanglalt välja dokumendid, mille järgselt annaks kaebajale taaskord võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, on kohtu hinnangul kaebaja 29. aprilli 2020. a avalduse esitamisega kõrvaldanud kaebuse puudused sellisel määral, et on arusaadav, mis on kaebuse esitaja eesmärk, ning kaebuse teistkordseks käiguta jätmiseks kaebuse eesmärgi täpsustamiseks puudub vajadus. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja haldusasjas nr 3-20-529 vaidlustanud Tartu Vangla 6. jaanuari 2020. a käskkirja nr 6-1/23, millega kohaldati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena isiklike asjade (sh teleri) kasutamise keelamist, ning üksteist dubleerivad menetlused ei ole lubatud ja need ei ole ka kaebaja õiguste kaitseks vajalikud, siis kohus ei suuna kaebajat esitama nimetatud käskkirja peale tühistamiskaebust nagu ta tegi seda 17. aprilli 2020. a määruses. Arvestades kaebaja poolt haldusasjas väljatoodud põhjendusi, mille kohaselt peab juuksur olema kord kuus, kaebajale tuleb võimaldada kambrisse kuuma vett ja televiisor ning kaebaja on vanglalt nõudnud, et elekter oleks südaööni, on kohtu hinnangul J. Kolesnikov esitanud kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks tuua talle kambrisse keevat vett, väljastada televiisor ning võimaldada elektrit kasutada südaööni ja juuksuriteenust kord kuus.
7.Kohtu hinnangul tuleb J. Kolesnikovi kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.Asjaolu, et kaebajale ei tooda kambrisse keevat vett, kaebaja ei saa kasutada elektrit südaööni, kaebaja ei saa lukustatud kambris vaadata televiisorit ja talle ei võimaldata juuksurit kord kuus, ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Tartu Vangla kõikides elukambrites on olemas veekraan, kust on kinnipeetavatel võimalik saada külma vett, ning asjaolu, et kaebajal ei ole võimalik endale valmistada kiirnuudleid või teha teed, ei saa talle ülemääraseid ebamugavusi põhjustada. Samuti ei ole kohtupraktikas peetud televiisorit selliseks esemeks, mille omamine oleks kaebajale vanglas hädavajalik (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 1. veebruari 2019. a määrus asjas nr 3-19-83). Et üheski õigusaktis ei ole reguleeritud juuksuriteenuse osutamise sagedus ning kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt puudub kaebajal näidustus kord kuus juuksuriteenuse saamiseks, antud asjaolu pole kohtule väitnud ka kaebaja, ei saa seega üks kord kuus juuksuriteenuse mitteosutamine kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Elektri kasutamise kulu on reguleeritud aga justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) §-s 591, mille kohaselt on elektriseadmete kasutamise kulu sõltuv seadmete arvust ja nende võimsusest. Et HKMS § 133 lg 1 järgi peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve
väärtus ei ületa 1000 eurot, ning arvestades VSKE § 591 lg-s 1 toodud kulude suurusi, on kohtu hinnangul tegemist ilmselgelt väheintensiivse riivega, kui kaebaja saab elektrit kasutada kaks tundi vähem kui teised kinnipeetavad.
9.Riigivastutuse seaduse § 6 lg-te 1 ja 3 järgi on kohustamiskaebuse esitamise eeldusteks, et avaliku võimu kandjal on kohustus haldusakt anda või toiming sooritada, vastavasisuline taotlus on jäetud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata ja see puudutab isiku õigusi. Järelikult on praegusel juhul Tartu Vangla vastu esitatud kohustamiskaebuse rahuldamisel oluline, et Tartu Vanglal oleks kohustus sooritada nõutav toiming, s.t tuua talle kambrisse keevat vett, väljastada televiisor ning võimaldada elektrit kasutada südaööni ja juuksuriteenust kord kuus. Samas nagu eelnevalt välja toodud puudub Tartu Vanglal kohustus võimaldada kaebajale kord kuus juuksuriteenust. Õigusaktidest tulenevalt puudub vanglal muuhulgas kohustus võimaldada kaebajale kambrisse keevat vett. Tagatud peab olema vähemalt külma vee saamise võimalus (VangS § 45 lg 1, majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 5 lg 2). Ühtlasi olukorras, kus kehtib käskkiri, millega on kaebaja suhtes kohaldatud täiendava julgeolekuabinõuna isiklike esemete kasutamise keelamine, ei ole võimalik kaebajale väljastada kambrisse televiisor, s.t vanglal selline kohustus puudub.
10.Seoses nõudega kohustada vanglat võimaldama kaebajal kasutada elektrit südaööni selgitab kohus, et VSKE § 10 lg 2 näeb kinnipeetavale ette 8-tunnise pideva uneaja ning vangla päevakava kaudu uneaja täpsem kellaaeg on jäetud vangla direktori määrata (VSKE § 10 lg 1). Tartu Vangla direktori kehtestatud päevakavast (vt Tartu Vangla kodukorra p 5.5) ilmneb, et üksustes algab öörahu kell 22 ja lõpeb kell 6. Samas on sätestatud, et üksuse juht võib raadio, elektri ja kaabeltelevisiooni kasutamist pikendada kuni 24.00-ni. Tartu Vangla kodukorra seletuskirjas rõhutatakse, et päevakava koostamisel on vaja silmas pidada asjaolu, et kinnipeetavaile oleks ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Võttes arvesse asjaolu, et kohtuasja materjalide kohaselt ei ole üksuse juht andnud luba pikendada elektri kasutamise aega üksuses, kus kaebaja viibib, ning kaebajal puudub ka subjektiivne õigus nõuda, et vangla kalduks kodukorras märgitust kõrvale, puuduvad eduväljavaated ka nimetatud kohustamisnõudes.
11.Kohus lisab, et vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused. Oluline on, et kinnipeetavatel oleks mõistlik võimalus oma õigusaktidest tulenevaid õigusi kasutada (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 28. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-10-11, p 13; 26. mai 2008. a otsus asjas nr 3-3-1-20-08, p 24). Õigusvastaseks ei saa pidada seda, kui esinevad erisused avatud osakonnas ja lukustatud kambris viibivate kinnipeetavate vahel.
12.Kuna eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt rikutud ja asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks, tagastab kohus J. Kolesnikovi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.
II
14.J. Kolesnikov on puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et palub kohtul saata talle kõik materjalid, et ta saaks koostada kaebuse või anda kaebajale advokaat. Et praegusel juhul ei pea kaebaja koostama kaebust ega esitama kaebuse täiendusi, mõistab kohus, et haldusasja materjalide saamise taotluse lahendamiseks vajadus puudub. Seepärast lahendab kohus üksnes J. Kolesnikovi taotluse advokaadi saamiseks.
15.J. Kolesnikovi taotlusest nähtuvalt soovib ta riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses käesolevas haldusasjas. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui HKMS ei näe ette teisiti.
16.Kohus leiab, et kaebaja esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kohus on juba võtnud sama taotluse osas seisukoha 17. aprilli 2020. a määruses, jättes vastava taotluse rahuldamata. Kaebaja taotlusest ei nähtu, et võrreldes varasemalt lahendatud avaldusega oleks käesolevaks hetkeks asjaolud muutunud. Kaebaja ei ole taotluses ühtegi sellist asjaolu välja toonud. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et J. Kolesnikov on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.