lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1142/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 01.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1142/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
980
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-22-1142 1. detsember 2022 Karin Jõks Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu seoses juuksuriteenuse osutamisega (12.05.2022.a vaideotsus nr 1-11/103-2) Kaebaja - Juri Kolesnikov Vastustaja - Tartu Vangla Tagastada kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 13).

Asjaolud

1.Kaebaja Juri Kolesnikov esitas Tartu Vanglale taotluse (reg 07.03.2022 nr 6-24/1317-1), milles soovis, et vangla põhjendaks, miks ta ei käinud juuksuris. Kaebaja arvates oli kuu aega ammu möödas.
2.Tartu Vangla selgitas 14.03.2022.a vastuses nr 6-24/1317-2, et kaebaja käis juuksuris 15.01.2022 ja 09.03.2022. Õigusaktid ei määra, millise intervalliga vangla juuksuriteenust osutama peab. Kaebajale on võimaldatud juuksuriteenust sagedamini kui õiguskantsleri soovitatud 2,5 kuud. Lisaks ei töötanud juuksur vahepeal seoses koroonaviiruse laialdase levikuga süüdimõistetute eluhoones. Vastusele on alla kirjutanud üksuse juht J. Rammo. Vastusest nähtub, et selle koostamisel osales A. Rõžikov.
3.Kaebaja esitas Tartu Vanglale vaide (reg 16.03.2022 nr 1-11/103-1), milles ta viitas määruse punktis 2 toodud vastusele ja tegi etteheiteid vastuse koostanud A. Rõžikovile. Kaebajal on meditsiiniosakonnast näidustus vähemalt üks kord kuus juuksuri teenust kasutada. Vastuse koostanud isik pidi seda kontrollima, mitte vastama, et kaebaja peab 2,5 kuud ootama.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Tartu Vangla jättis 12.05.2022.a vaideotsusega nr 1-11/103-2 vaide rahuldamata. Vastustaja mõistis vaiet nii, et kaebaja soovib saada juuksuriteenust vähemalt üks kord kuus, ning vaatas vaide läbi nõudena toimingu sooritamiseks. Vastustaja tegi kindlaks, et kaebajal puudub meditsiiniline näidustus vähemalt kord kuus juuksuriteenuse saamiseks. Vastustaja ei väitnud oma vastuses, et kaebajale juuksuriteenuse võimaldamise intervall peab olema 2,5

kuud, vaid üksnes viitas, et sellist intervalli peetakse õiguspäraseks ja kaebajale on võimaldatud juuksuriteenust sagedamini. Vaideotsusele on alla kirjutanud direktor E. Remsel. Vaideotsusest nähtub, et selle koostamisel osales A. Rõžikov.

5.Kaebaja esitas 22.05.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja on sunnitud kohtu poole pöörduma, kuna iga uus ametnik tekitab probleemi ega soovi kontrollida kaebaja väiteid. Kaebaja esitab hiljem kahju hüvitamise nõude, kuna neid juhtumeid on palju. Kaebaja palus määruse punktis 4 nimetatud vaideotsuse kehtetuks tunnistada ja kinnitada, et vaideotsusega pidi tegelema muu isik kui A. Rõžikov. Kaebajal on probleemid peanahaga, nendega tuleb tegelda pidevalt. Ta vajab vangla (II üksuse) tegevuse ja vastuste õigusvastaseks tunnistamist preventiivsel eesmärgil nagu haldusasjas 3-20-2295. Kaebaja nimetas erinevaid dokumente ja taotles riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel. Kaebaja palus sulgeda probleemi, et kontaktisik A. Rõžikov järgmine kord kontrolliks tema väiteid. Kontaktisik ei küsinud kaebajalt tõendeid, valetas vaideotsuses ja esitas selle formaalselt direktorile allkirja saamiseks.
6.Tartu Vangla esitas kohtule määruse punktides 1-4 nimetatud dokumendid ja kaebuses märgitud dokumendid registreerimisnumbritega 6-24/6000-1 ja -2 (oktoobris 2020 esitatud taotlus juuksuriteenuse saamiseks ja vangla vastus sellele). Vangla kinnitas, et 27.10.2020.a vastusele nr 6-24/6000-2 ei ole kaebaja vaiet esitanud. Samuti ei ole kaebaja pärast kaebuse esitamist esitanud kaebuse asjaoludel kahju hüvitamise taotlust. Kohtu seisukoht
7.Kohus tõlgendab kohtueelse menetluse dokumente arvestades kaebust nii, et kaebaja taotleb vastustaja kohustamist võimaldama talle juuksuriteenust sagedusega üks kord kuus. Kaebaja taotleb ka vaideotsuse tühistamist, kuna see tugineb valedele andmetele ja vaideotsust ei oleks tohtinud koostada ametnik A. Rõžikov.
8.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.Vangistusseaduse § 50 lg 3 sätestab, et juuste eest hoolitsemiseks kindlustatakse kinnipeetav juuksuriteenusega. Sätte eesmärk on tagada hügieeninõuete järgimine vanglas. Vastustaja väitel käis kaebaja juuksuris 15.01.2022 ja 09.03.2022 ning kaebaja ei ole sellele faktiväitele vastu vaielnud. Kaebaja esitas 07.03.2022 taotluse juuksuri juurde saamiseks ning see võimalus anti talle kahe päeva jooksul (vt määruse punkte 1 ja 2). Kohus peab vähe tõenäoliseks, et asja lahendamisel tehakse kindlaks, et vastustaja on rikkunud oma kohustust kindlustada kaebaja juuksuriteenusega. Sel juhul on vähe tõenäoline ka kaebuse rahuldamine. Kaebajale juuksuriteenuse võimaldamise intervall oli väiksem kui kaks kuud. Seda, kui kinnipeetav saab kasutada juuksuriteenust mitte igakuiselt, vaid kord kahe kuu jooksul, ei saa pidada tema õiguste intensiivseks riiveks. Hügieeninõuete järgimiseks on see piisav. Vastustaja kinnitusel ei ole arst näidustanud, kui sageli peab kaebaja juuksuri juures käima.
10.See, kui põhjalikult viis vastustaja läbi vaidemenetluse ja kes oli vaideotsuse koostaja, ei saa riivata kaebaja õigusi sedavõrd intensiivselt, et põhjendatud oleks kohtumenetluse läbiviimine vaideotsuse tühistamise nõudes. Vaideotsusel ei ole iseseisvat mõju kaebaja õigustele või kohustustele põhivaidluse esemeks olevas nõudes ja järelikult ei saa see riivata põhivaidluses kaitstavaid kaebaja õigusi intensiivselt.

Kohus ei näe midagi taunitavat selles, kui vaideotsuse koostamisel osaleb ametnik, kelle antud haldusakti või tehtud toimingu tõttu vaie esitati. Pigem on see otstarbekas, kuna vaidemenetluse üks eesmärk on anda haldusorganile võimalus kontrollida, kas asja otsustamisel on tehtud vigu. Vaideotsuse (ega ka haldusakti, vastuse vms) tegijaks ei ole ametnik, kes osales teksti koostamisel, vaid ametnik, kes dokumendile alla kirjutab. On vähe tõenäoline, et kaebaja esitatud põhjendustel tühistatakse vaideotsus põhivaidluse tulemusest sõltumata. Põhivaidluse eduväljavaateid hindas kohus eespool.

11.Kaebaja nimetatud haldusasjas 3-20-2295 lahendas kohus tuvastamisnõuet, mis puudutas vangla viivitust kaebajale andmete väljastamisel, ning jaatas kaebaja preventiivset huvi vältida edaspidi haldusorgani õigusvastast tegevust. Kohus ei näe viidatud haldusasjal seost praeguse kaebusega. Varasematest kohtuasjadest on pigem põhjendatud viidata sellele, et kaebaja on ka varem algatanud kohtuvaidlusi seoses juuksuriteenuse osutamisega ning ei ole edu saavutanud. Kohus leidis kohtuasjas 3-20-437, et see, kui kaebajale ei võimaldata juuksurit kord kuus, ei saa tema õigusi intensiivselt riivata, ning vanglal puudub kohustus võimaldada kaebajale kord kuus juuksuriteenust. Kaebajale juuksuriteenuse osutamist on käsitletud ka kohtuasjas 3-20-1052.
12.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kui kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
13.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium