Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja menetlus käik Avaldaja esitas kohtule 26.10.2016 avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse 10.11.2016.a määrusega menetlusse, korraldas ajutise pankrotihalduri määramiseks eelistungi ning andis võlgnikule tähtaja vastuväite esitamiseks. Võlgnik esitas 24.11.2016 vastuväite pankrotiavaldusele, milles vaidles vastu avaldaja nõudele ning märkis ka, et avaldaja ei ole põhistanud võlgniku maksejõuetust. 25.11.2016.a istungil jäid avaldaja ja puudutatud isik kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et MEŽA GALA SIA pankrotiavaldus CHEF FOODS OÜ pankroti väljakuulutamiseks tuleb jätta läbi vaatamata. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Käesolevalt on puudutatud isik esitanud avaldaja nõudele vastuväite, mida ta on piisavalt põhjendanud: puudutatud isik oli seisukohal, et avaldajal tema vastu nõue puudub ja esitas sellised põhjendused oma vastuväitele, mis nõuavad sisulist arutamist ja tõendamist. Seega pole vaidlus nõude olemasolu või puudumise üle kohtu hinnangul lahendatav pankrotimenetluses. Kohus märgib, et pankrotimenetluses esitatavad nõuded peavad olema üheselt selged, sissenõutavad ning ei tohi olla vaieldavad. Kohus leiab, et võlgnik on põhjendatult pankrotiavaldusele vastu vaielnud ning avaldaja nõuet on võimalik menetleda ja nõudele saada lahendus väljaspool pankrotimenetlust, st tsiviilkohtumenetluses. Seega ei ole PankrS § 15 lg 3 p-st 1 tulenevalt võimalik ajutist pankrotihaldurit määrata. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Eeltoodust lähtuvalt ei ole võimalik avaldaja eesmärki (ajutise halduri nimetamine, pankrotimenetlusega jätkamine ja võlgniku pankroti väljakuulutamine) saavutada. Seega tuleb avaldaja avaldus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus TsMS § 478 lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus ning kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Võlgnik esitas vastuväites menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostjal seoses menetlusega kulusid kokku 1495 eurot. Summa on käibemaksuta. Menetluskulu koosneb õigusabikuludest. TsMS § 175 lg 1 sätestab: kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Võlgnik esitas menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on võlgniku esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas kokku 11,5 tundi, tasumääraga 130 eurot. Kohus leiab, et arvestades võlgniku esindaja ettevalmistust ja viibimist kohtuistungil. on võlgniku esindaja ajakulu põhjendatud vaid osaliselt. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on ettevalmistusele ja osalemisele eelistungil eeldatavalt kulunud 3,5 h. Kohtuistung kestis 20 minutit ning kohtu hinnangul ei ole põhjendatud võlgniku esindaja ettevalmistusele kulunud aeg, kuivõrd võlgniku esindaja esitas vastuväite 24.11.2016 kell 23.26 ja istung toimus 25.11.2016 kell 10.00. Seega oli võlgniku esindaja vahetult kursis vaidluse asjaoludega ja ei vajanud eraldi aega ettevalmistuseks. Arvestades kirjelike vastuväidete sisu ja mahtu, on selle koostamiseks kulunud aeg põhjendatud. Võlgniku õigusabi põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul seega 8 h 20 m. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda võlgniku lepingulise esindaja tasumäära 130 eurot ühe töötunni eest. Võlgniku menetluskulud on kokku seega 1083,33 eurot ja need tuleb avaldajalt välja mõista. Võlgniku taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel avaldajalt võlgniku kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

/Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.