Otsuse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-15-120300
Tsiviilasi
XXXXOÜ hagi XXXXOÜ ja XXXXvastu võla saamiseks 4 153,43 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja XXXXOÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX), esindajad lepinguline esindaja Svetlana Sorokina (Tornimäe 7-32, 10145 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja I XXXXOÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX, e-post
XXXX)
Kostja II XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post
XXXX)
Kostjate lepinguline esindaja Aleksei Smelov (Õigusbüroo Companion, Ahtri 8, Tallinn, e-post [email protected]) Kohtuistung Kohtuistungil isikud
27.10.2016 osalenud Hageja lepinguline esindaja Svetlana Sorokina Kostja I seaduslik esindaja XXXX Kostja II XXXX
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista XXXXOÜ-lt ja XXXX solidaarselt põhinõue 3 167,81 (kolm tuhat ükssada kuuskümmend seitse eurot ja 81 senti) eurot ja viivis 985,62 (üheksasada kaheksakümmend viis eurot ja 62 senti) eurot XXXXOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista XXXXOÜ-lt ja XXXX solidaarselt menetluskulud 635,83 (kuussada kolmkümmend viis eurot ja 83 senti) eurot XXXXOÜ kasuks.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXXOÜ-l ja XXXX solidaarselt
2-15-120300 tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses XXXXOÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.28.07.2015 sõlmisid hageja ja kostja I tähtajatu mitteeluruumi rendilepingu (edaspidi ka üürileping) aadressil XXXX, Tallinn olevate ruumide rentimiseks. Kostja I kohustus tasuma renditasu 900 eurot kuus ja kõrvalkulud (tl 30-38).
2.28.07.2015 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, mille alusel kohustus kostja II vastutama hageja ees hageja ja kostja I vahel sõlmitud mitteeluruumi rendilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Kostja II vastutuse maksimaalmäär oli 10 000 eurot (tl 40-41).
3.30.07.2015 allkirjastasid üürilepingu pooled ruumide üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 100102).
4.02.10.2015 saatis hageja kostjale I üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mille kohaselt ütles hageja rendilepingu üles alates 31.12.2015 ning palus kostjal I tagastada ruumid hiljemalt 31.12.2015 (tl 39).
5.30.12.2015 allkirjastasid üürilepingu pooled ruumide üleandmise akti (tl 77). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub vastavalt hagile ja selle muutmiste avaldustele (tl 57, tl 75-76) kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja mõista põhivõla 3 167,81 eurot, viivised 985,62 eurot, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1, § 292 lg 1, § 339, § 341.
7.Hageja märgib, et: • kostjal I tekkis rendilepingu kohustuste täitmisel võlg; • rendilepingu lõpetamise algatajaks oli hageja, mitte kostja I; • kostja I ei esitanud ühtegi avaldust rendilepingu lõpetamiseks; • hageja poolt esitatud rendilepingu lõpetamise avalduse alusel lõppes rendileping alates 31.12.2015; • kostja I rendilepingu lõpetamise kuupäeva ei vaidlustanud ja vabastas ruumid 31.12.2015; • hageja on peale hagi esitamist vähendanud hagi põhinõuet tagatisraha 900 euro arvelt ja vähendanud viivist; • hageja ei nõustu täiendava viivise vähendamisega; • viivise eesmärk on tagada rahaliste kohustuste nõuetekohane täitmine, st sundida võlgnikku oma kohustusi täitma.
2-15-120300 Kostja I ja kostja II vastuväited
8.Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostjad märgivad, et: • kostja I tasus osa tagatisrahast summas 900 eurot ja renditasu augustikuu eest summas 900 eurot; • 2015.a septembriks sai kostja I teada, et äri, mille jaoks oli rendileping sõlmitud, ei too tulu ja kostja I teatas, et on sunnitud rendilepingu lõpetama; • 25.09.2015 saatis kostja I kirja, milles palus kokku leppida mitteeluruumide võtmete üleandmise aja kostjalt I hagejale; • kostja I oli rendilepingu lõppemisega nõus hageja 02.10.2015 avalduse alusel, kuid leiab, et rendileping lõppes 02.10.2015; • hageja põhinõudest tunnistavad kostjad kommunaalteenuste eest arveid nr R15114 ja nr R15143; • kostjad renditasu 2015.a septembrikuu eest ei tunnista, kuna kostjal I oli tehtud ettemaks tagatisrahas summas 900 eurot; • viivisenõue ei ole põhjendatud, kuna põhinõue ei ole põhjendatud täielikult ja seetõttu on ka viivisearvestus väär; • alternatiivselt paluvad kostjad viivist vähendada, kuna see on kostjaid ebamõistlikult kahjustav. Kohtuotsuse põhjendus
10.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
11.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja I esindaja ja kostja II, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
12.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja
2-15-120300 võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
14.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 28.07.2015 sõlmisid hageja ja kostja I tähtajatu mitteeluruumi rendilepingu aadressil XXXX, Tallinn olevate ruumide rentimiseks. Kostja I kohustus tasuma renditasu 900 eurot kuus ja kõrvalkulud (tl 30-38). 28.07.2015 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, mille alusel kohustus kostja II vastutama hageja ees hageja ja kostja I vahel sõlmitud mitteeluruumi rendilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Kostja II vastutuse maksimaalmäär oli 10 000 eurot (tl 40-41). 30.07.2015 allkirjastasid rendilepingu pooled ruumide üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 100-102). 02.10.2015 saatis hageja kostjale I rendilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mille kohaselt ütles hageja rendilepingu üles alates 31.12.2015 ning palus kostjal I tagastada ruumid hiljemalt 31.12.2015 (tl 39). 30.12.2015 allkirjastasid rendilepingu pooled ruumide üleandmise akti (tl 77).
15.Poolte vahel on vaidlus, mis kuupäeval üürileping lõppes ning lisaks on vaidlus põhinõude suuruse üle.
16.Kohus leiab, et hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud VÕS § 271 mõistes äriruumi üürileping, mille alusel andis hageja kostjale üürile mitteeluruumid ning kostja I kohustus tasuma igakuiselt üüri. Vastavalt üürilepingu punktile 3.1 kohustus kostja I tasuma üüri 900 eurot kuus. Punkti 3.3 kohaselt lisaks renditasule kohustus kostja I tasuma kõik ruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, milleks olid tasu elektrienergia, hoone üldelektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, kütte, prügiveo eest, haldus- ja hooldustasud ning muud kommunaalteenused, mis kajastusid igakuistel kommunaalarvetel. Lepingu punkti 3.12 kohaselt pidi kostja I tasuma lepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha 1 800 eurot (tl 31).
17.Hageja leiab, et üürileping lõppes 31.12.2015 vastavalt 02.10.2015 lepingu erakorralisele ülesütlemise avaldusele (tl 39). Kostjad leiavad, et üürileping lõppes 02.10.2015. Lisaks märgivad kostjad, et kostja I saatis 25.09.2015 kirja, milles palus kokku leppida mitteeluruumide võtmete üleandmise aja kostjalt I hagejale.
18.VÕS § 313 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Üürilepingu punkti 6.7 kohaselt pooled ütlevad lepingu üles kirjaliku ülesütlemise avaldusega, milles peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: ruumi nimetus, lepingu lõppemise päev, ülesütlemise alus, ülesütlemise tähtaeg (tl 35).
19.Hageja ütles üürilepingu erakorraliselt üles 02.10.2015 avaldusega (tl 39), kuna kostja I ei tasunud üürilepingust tulenevaid makseid. Kostja I ei ole ülesütlemisele vastuväiteid esitanud. Kostja I on ruumid hagejale üle andnud 30.12.2015, mida tõendab poolte poolt allkirjastatud ruumide üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 77). Kohus leiab, et üürileping tuleb lugeda üles öelduks alates 31.12.2015 vastavalt hageja poolt 02.10.2015 avalduses märgitule. Asjaolu, et
2-15-120300 kostja I on 25.09.2015 e-kirjas (tl 105-106) palunud teatada, et soovib võtmeid üle anda, ei oma tähendust. Kostjad ei ole tõendanud, et kostja I oleks esitanud lepingu punktile 6.7 vastavat kirjalikku ülesütlemise avaldust. Kohus leiab, et kostjal I oli kuni üürilepingu lõppemiseni, so kuni 31.12.2015 kohustus tasuda igakuiselt üüri ja kõrvalkulude eest.
20.Hageja on esitanud kostjale I 17.08.2015 kõrvalkulude arve nr R15114 summas 59,43 eurot (tl 42), 01.09.2015 üüriarve nr R15128 summas 900 eurot (tl 43), 22.09.2015 kõrvalkulude arve nr R15143 summas 93,68 eurot (tl 44), 01.10.2015 üüriarve nr R15153 summas 900 eurot (tl 45), 21.10.2015 kõrvalkulude arve nr R15174 summas 130,79 eurot (tl 46), 01.11.2015 üüriarve nr R15184 summas 900 eurot (tl 47), 19.11.2015 kõrvalkulude arve nr R15188 summas 73,85 eurot (tl 48), 01.12.2015 üüriarve nr R15201 summas 900 eurot (tl 49), 23.12.2015 kõrvalkulude arve nr R15224 summas 74,59 eurot (tl 78) ja 05.01.2016 kõrvalkulude arve nr R15230 summas 35,47 eurot (tl 79).
21.Kostjad on nõustunud kõrvalkulu arvetega nr R15114 ja nr R15143. Kostjad ei nõustu septembrikuu üüriarvega, kuna kostja I on tasunud tagatisraha 900 eurot. Kohus märgib, et hageja on 04.12.2015 avalduses vähendanud põhinõuet tagatisraha arvelt 900 euro võrra ega nõua kostjatelt septembrikuu üüri tasumist. Kohus leiab, et hageja nõue üüri ja kõrvalkulude tasumiseks on põhjendatud ja tõendatud. Kostja II vastutab kohustuste täitmise eest käendajana kostjaga I solidaarselt. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja üüri ja kõrvalkulud kogusummas 3 167,81 eurot.
22.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üürilepingu punkti 5.2 kohaselt kostja I poolt lepingus sätestatud maksekohustuse täitmisega viivitamise korral oli hagejal õigus nõuda kostjalt I viivist 1% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.
23.Hageja on arvestanud arvete tasumisega viivist alates iga arve maksetähtpäevast kuni 02.12.2015, so hagiavalduse esitamiseni viivisemäära 1% päevas alusel summas 1 813,62 eurot (tl 27) ja vähendanud seda septembrikuu üüri eest perioodil 01.09.2015-02.12.2015 arvestatud viivise võrra summas 828 eurot (tl 57, tl 75). Hageja nõuab seega viivist 985,62 eurot (tl 57). Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist arvete tasumisega viivitamise tõttu vastavalt lepingus kokku lepitud viivisemäärale. Asjaolu, et hageja on kohtumenetluse ajal vähendanud viivist septembrikuu üürilt arvestatud viivise võrra, ei muuda ülejäänud viivisearvestust vääraks ega põhjendamatuks. Kostjad olles arvete maksmise kohustusega viivituses, pidid arvestama viivise rakendumisega, millises oli lepingus kokku lepitud. Kohtu hinnangul puudub alus viivise vähendamiseks ning seda ei õigusta pelgalt kostjate väide, et viivis oleks ebaõiglane. Kostjad ei ole põhistanud ega toonud esile selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada, et lepingust tulenev viivis on ebaõiglane. Kostja II vastutab käenduslepingust tulenevalt viivise tasumise eest kostjaga I solidaarselt.
24.Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja põhinõude 3 167,81 eurot ja viivise 985,62 eurot.
Menetluskulud
2-15-120300
25.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses solidaarselt kostja I ja kostja II kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 kohaselt muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud.
28.Hageja esitas 31.10.2016 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud summas 635,83 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv ja 285,83 eurot on õigusabikulud. Hageja lepingulisel esindajal kulus käesolevas asjas tehtud toimingutele kokku 4 tundi ja 5 minutit tunnitasuga 70 eurot käibemaksuta. Lisaks palub hageja välja mõista viivise menetluskuludelt. Kostjad vastuväiteid ei esitanud.
29.Kohus märgib, et riigilõivu tasumine nähtub toimikust (tl 54-55). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Arvestades käesoleva vaidluse keerukust, esitatud menetlusdokumente ja peetud kohtuistungit on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu 285,83 eurot põhjendatud ja vajalik. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud kogusummas 635,83 eurot, so 350+285,83.
30.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.