The Look Medical Care OÜ kaebus seonduvalt Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo 08.04.2020 ettekirjutuste nr 3.4-4/564-2 ja 3.4-4/573-2 tühistamise ja kontol oleva vara käsutuspiirangu lõpetamise kohustamisega
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja nr 3-20-669 menetlus;
2.Rahuldada The Look Medical Care OÜ menetluskulude väljamõistmise taotlus osaliselt ning mõista Politsei- ja Piirvalveametilt kaebaja kasuks välja 3000 eurot;
3.Käesoleva määruse jõustumisel tagastada Advokaadibüroo HansaLaw OÜ poolt 14.04.2020 tasutud riigilõiv
eurot tema arveldusarvele nr EE757700771003220572 LHV Pank AS-s;
4.Kuulutada menetlus Politsei- ja Piirivalveameti 22.05.2020 vastuse juurde esitatud lisa nr 1 puudutavas osas kinniseks eemaldades kaebaja ja tema esindaja eelnimetatud lisas kajastatu uurimisest ning juurdepääsu nimetatud dokumendile neile mitte võimaldada;
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.The Look Medical Care OÜ esitas 14.04.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (RAB) 08.04.2020 ettekirjutuse nr 3.4-4/564-2 tühistamise nõudes. Kaebusega koos oli esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus, mille raames paluti peatada
Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo 08.04.2020 ettekirjutuse kehtivus kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, sest käsutuspiirang takistab legaalsete tehingute täitmiseks ressursside kasutamist ja lepinguliste kohustuste täitmist.
2.Tallinna Halduskohtu 16.04.2020 määrusega jäeti The Look Medical Care OÜ 14.04.2020 esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.The Look Medical Care OÜ esitas 17.04.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse täienduse, milles taotles lisaks varasemale Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo 08.04.2020 ettekirjutuse nr 3.4-4/564-2 tühistamisele ka 08.04.2020 ettekirjutuse nr 3.4-4/573-2 tühistamist. Samuti taotleti RAB tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemist piirangute viivitamata lõpetamata jätmisel vajaduse möödumise tõttu ning kohustada Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebürood viivitamatult otsustama The Look Medical Care OÜ konto käsutuspiirangute lõpetamine. Koos kaebuse täiendusega oli esitatud ka uus esialgse õiguskaitse taotlus, mille raames paluti peatada Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo 08.04.2020 ettekirjutuse nr 3.4-4/573-2 kehtivus Broman Logistics OY-lt laekunud raha osas, summas 307 050 eurot kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
4.Tallinna Halduskohtu 23.04.2020 määrusega jäeti The Look Medical Care OÜ 17.04.2020 esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5.The Look Medical Care OÜ esitas Tallinna Halduskohtu 16.04.2020 ja 23.04.2020 määruste peale Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.05.2020 määrusega The Look Medical Care OÜ määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu 16.04.2020 ja 23.04.2020 määrused haldusasjas nr 320-669 tühistamata, sest määruskaebuse lahendamise hetkeks oli esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus ära langenud. Nimelt oli RAB tunnistanud selleks ajaks vaidlustatud ettekirjutused oma 05.05.2020 haldusaktiga nr 3.4-4/720-2 kehtetuks. Seega taotles The Look Medical Care OÜ määruskaebuse menetlemise lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 ja § 203 lg 2 alusel ning esialgse õiguskaitse taotlemisega seoses kantud menetluskulude 2954,33 euro väljamõistmist.
7.Tallinna Halduskohus selgitas 06.05.2020 kirjas, et nähtuvalt Politsei-ja Piirivalveameti vastusest on vaidlustatud ettekirjutused 05.05.2020 seisuga kehtetuks tunnistatud ja kaebaja varale seatud käsutuspiirangud lõpetatud. Seega on kaebaja eesmärk (vaidlustatud ettekirjutused kehtetuks tunnistatud) protsessuaalses mõttes saavutatud ja menetlus tuleks käesolevas asjas HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel lõpetada kui kaebaja ei too välja midagi sellist mis peaks seda protsessuaalselt takistama.
8.Kaebaja vastas kohtunõudele 11.05.2020 ning teatas, et menetlusökonoomikast tulenevalt peab ta põhjendatuks lahendada RAB-i 08.04.2020 ettekirjutuste ning menetlusliku tegevusetusega seotud vaidlused, sh ettekirjutuste ja viivituse õigusvastasuse ja kahju hüvitamise nõuded, käesoleva kohtumenetluse raames. Kaebaja märkis, et soovib juba algatatud halduskohtumenetluse raames esitada kahju hüvitamise nõude.
9.Tallinna Halduskohus selgitas 12.05.2020 kohtunõudes, et üldjuhul taolistes situatsioonides menetlus siiski lõpetatakse ja küsis kas kaebaja jääb menetluse jätkamise nõude juurde kindlaks või nõustub menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel või soovib esitada menetluskulude hüvitamise taotlust alternatiivsena sellise olukorra puhuks kui menetluse jätkamise taotlus peaks rahuldamata jääma. Kohus märkis, et olukorras, kus kaebaja taotleb endiselt menetluse jätkamist HKMS § 152 lg 2 alusel, peab kohus selle vajadust kaaluma ja kui see peaks osutuma sisuliselt tarvilikuks, siis saab menetlust jätkata, aga kui mitte, siis lõpetatakse menetlus HKMS §
152 lg 1 p 4 alusel olenemata sellest, et kaebaja taotles selle jätkamist. Sellisel juhul menetluskulusid, kui seda ei ole taotletud, vastustajalt välja ei mõisteta.
10.Kaebaja teatas 15.05.2020 vastuses kohtunõudele, et ei vaidle kahe tühistamisnõude ja ühe kohustamisnõude menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamisele vastu. Juhul, kui halduskohus peab vajalikuks tühistamisnõuete ja kohustamisnõude osas menetluse lõpetada, palub kaebaja jätta tähelepanuta ka 11.05.2020 menetlusdokumendis esitatud menetluslikud taotlused tõendite kogumiseks ning tõenditele juurdepääsu tagamiseks. Juhul, kui halduskohus peab vajalikuks lahendada 11.05.2020 taotlused menetlust lõpetava kohtumääruse resolutsiooniga, siis palub kaebaja 11.05.2020 esitatud taotlused tagastada, et nende esitamine ei oleks välistatud uue haldusasja raames (HKMS § 43 lg 2). Kaebaja jaoks on vastuvõetamatu see, kui kohtu poolt 11.04.2020 ja 17.04.2020 dokumentides esitatud tühistamiskaebuste ja kohustamiskaebuse osas menetluse lõpetamisega võetakse kaebajalt ära õigus oma muude õiguste kaitseks, millele haldusasja seisukohtades on viidatud. Kaebaja kinnitab, et tal on jätkuvalt huvi hilisema kahju hüvitamise menetluse raames taotleda RAB-i avaldama 08.04.2020 ja 05.05.2020 ettekirjutuste põhjendused ning koguda tõendeid RAB-i poolt tehtud toimingute kohta. Menetluskulude osas palub kaebaja need vastustajalt välja mõista täies ulatuses, eriti arvestades vastustaja ettekirjutustega kaasnenud intensiivset ettevõtlusvabaduse piirangut ja takistusi majandustegevusega tegelemisel. Kaebaja jaoks oli tegemist pidevalt muutuvas olukorras oma õiguste kaitsmisega, mis tingis mitmete erinevate asjaolude analüüsimise ning taotluste esitamise. Kaebaja on menetlustoiminguid tehes pidanud silmas võimalikult kulusäästvat tegutsemist, mida kinnitab ka asjaolu, et kaebaja vaidlustas 16.04.2020 ja 23.04.2020 kohtumäärused ühise määruskaebusega. Samuti juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et ringkonnakohtu 06.05.2020 määruse põhjendustest tuleneb, et kui RAB ei oleks ise oma 05.05.2020 ettekirjutusega käsutuspiiranguid kehtetuks tunnistanud, siis oleks ringkonnakohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist pidanud põhjendatuks. Seega on ka esialgse õiguskaitse taotluste ja määruskaebuse koostamisel ja esitamisel kantud kulud põhjendatud ja tuleb vastustajalt välja mõista. Kaebaja palub mõista Politsei- ja Piirivalveametilt välja esialgse õiguskaitse taotluste esitamisel tasutud riigilõiv 30 eurot, tõlkekulud 262,08 eurot ja õigusabikulud 4996,08 eurot, kokku 5288,16 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Advokaadibüroo HansaLaw OÜ arveldusarvele nr EE757700771003220572 LHV Pank AS-s. Samuti palub kaebaja tagastada Advokaadibüroo HansaLaw OÜ arveldusarvele kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 45 eurot.
11.Kohus võimaldas 18.05.2020 kohtunõudega esitada vastustajal oma seisukoht kaebaja taotletud menetluskulude suhtes.
12.Vastuseks kohtunõudele esitas RAB kohtule 22.05.2020 taotluse, millega palus kohtult keeldu tutvustada kaebuse esitajale, tema esindajale ja kolmandatele isikutele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 55 lg 2 alusel eraldi kajastatud, rahapesu andmebüroo 05.05.2020 otsuse 3.4-4/720-2 faktiliste asjaoludega (taotluse Lisa 1). Kaebaja poolt taotletud menetluskulude osas vastustaja oma seisukohta ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või vastav toiming on tehtud ja kui HKMS § 152 lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).
14.Kohtu hinnangul tuleb menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel lõpetada, sest vaidlustatud ettekirjutused on kehtetuks tunnistatud ja kontol oleva vara suhtes on käsutuspiirang lõpetatud. Mis
puutub võimalikku õigusvastasuse tuvastamise nõudesse, mida kaebaja on nimetanud, siis see on tühistamisnõudega hõlmatud. Seega on kaebaja eesmärk protsessuaalses mõttes saavutatud.
15.Kaebaja on menetluse lõpetamisega sisuliselt nõustunud ja taotlenud seonduvalt sellega ka menetluskulude vastustajalt väljamõistmist. Üldjuhul mõistetakse põhjendatud õigusabikulu vastustajalt HKMS § 108 lg 6 ja § 109 lg 6 alusel välja. Mis puutub kaebaja 15.05.2020 vastuses märgitusse, et menetluse lõpetamise korral jätta 11.05.2020 menetlusdokumendis esitatud taotlused tõendite kogumiseks tähelepanuta ja vastavad taotlused tagastada, et nende esitamine ei oleks välistatud uue haldusasja (eeldatavalt kahju hüvitamise nõude esitamise kaalumine) raames, siis kohus arvestab sellega. Tegemist on elektronposti teel esitatud materjaliga, mis on juba esitatud, kuid mille saab lugeda protsessuaalses mõttes tagastatuks. Seega loeb kohus selguse huvides kaebaja 11.05.2020 vastuses esitatud taotlused tagastatuks.
16.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui haldusakti kehtetuks tunnistamine või soovitud toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Antud juhul esitati kaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega halduskohtule 14.04.2020 ning vastustajalt küsiti selle kohta arvamust. Vastustajalt küsiti arvamust ka täiendava ehk 17.04.2020 õiguskaitse taotluse osas. Õiguskaitse taotlused jäid rahuldamata, kuid kaebaja vaidlustas vastavad määrused ning vahetult enne määruskaebuste lahendamist ringkonnakohtus tunnistas vastustaja vaidlustatud ettekirjutused kehtetuks. Vaidlustatud ettekirjutustes ei olnud märgitud selliseid asjaolusid, mis oleks võimaldanud hinnata rahapesukahtlust sisuliselt. Kaebaja omakorda on rahapesu andmebüroo poole pöördunud ja palunud piirangud lõpetada ning ka võimalust tutvuda läbiviidavas haldusmenetluses kogutud dokumentidega, millest keelduti. Vastustaja on küll selgitanud, et kaebaja on esitanud vara legaalse päritolu tõendamiseks mitmeid dokumente, mida ei saanud pidada piisavaks, kuid samas ei ole öeldud, mida kaebaja oleks võinud veel esitada või pidanud veel esitama. Lähtuvalt eeltoodust ei saa asuda ka taolisele seisukohale, et kaebuse ja õiguskaitse taotluste esitamine või õiguskaitse taotluste rahuldamata jätmise vaidlustamine oleks olnud põhjendamatu. Praegu ei ole see aga enam olemuslik, sest tegemist on situatsiooniga, kus vastustaja tunnistas vaidlustatud ettekirjutused ise kehtetuks ning arvestades eelnevat menetluse käiku ja ajalist raamistikku, ei saa siinkohal ka taolisele seisukohale asuda, et haldusaktide kehtetuks tunnistamine ei oleks üldse olnud tingitud kaebuse esitamisest. Mõnes mõttes on olukord võrreldav isegi kaebuse õigeksvõtmisega ja ka sel juhul ei hinnata menetluskulude väljamõistmise kontekstis seda, millised olid õigeksvõtmise põhjused ja kas vaidlusega oleks võinud tegelikult edasi minna. Antud juhul on vastustaja esitanud eraldi lisana ja punktide kaupa teatavate faktiliste asjaolude loetelu ning taotlenud selles osas menetluse kinniseks kuulutamist, kuid sisulisi põhjendusi, millest nähtuks, et haldusaktide kehtetuks tunnistamine ei saanud kuidagi olla kaebusest tingitud, kirjalikus vastuses ei sisaldu. Põhimõtteliselt ei ole see ka enam olemuslik, sest praegu on tegemist pelgalt protsessuaalse sisuga küsimusega halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 6 tähenduses, mille puhul hinnatakse eelkõige õigusabikulude mõistlikkuse aspekti. Vahepealse tegevuse kirjeldusel ja vastava tegevuse asjakohasusel võib olla tähendus kahju hüvitamise nõuete lahendamise juures näiteks riigivastutuse seaduse §-s 13 sätestatud vastutuse võimalike piirangute rakendamisel, kuid see on teine teema. Mis puutub aga konkreetselt vastustaja 22.05.2020 taotlusesse menetluse osaliselt kinniseks kuulutamiseks ja sellesse, et kaebajale ning tema esindajale nimetatud dokumendile juurdepääsu mitte võimaldada, siis on vastustaja pidanud vastavate asjaolude kirjelduse esitamist vajalikuks ja kuna see on käesoleva haldusasja materjali juurde nagunii esitatud, siis võib nimetatud taotluse rahuldada.
17.Vastavalt HKMS § 77 lõikele 1 kohaldatakse halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) paragrahve 37-42. TsMS § 38 lg 1 p 1 järgi kuulutab kohus menetluse või selle osa kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra
tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult eemaldada muu hulgas juhul, kui see on vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 88 lg 2 kohaselt on kohtul võimalik piirata menetlusosalise (sh kaebuse esitaja) ja tema esindaja õigust tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju, kui selleks esineb mõni HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustest. Kohus nõustub Politsei- ja Piirivalveameti seisukohaga selles, et avalik huvi asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe saladuses hoidmiseks konkreetse teabe iseloomu ning RahaPTS § 55 lg 3 p-dest 13 ning RahaPTS §-st 60 ja § 63 lg-st 6 tulenevat saladuse hoidmise kohustust arvestades on kaalukam kui kaebuse esitaja (võimalik) huvi kontrollida ettekirjutuse faktilist põhistust. Eelnevat arvestades kuulutab kohus menetluse HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti 22.04.2020 vastuse lisa 1 osas kinniseks. Samuti peab kohus HKMS § 79 lg 1 punkti 1 alusel vajalikuks eemaldada kaebaja ja tema esindaja eelnimetatud lisas kajastatu uurimisest ning juurdepääsu nimetatud dokumendile neile mitte võimaldada. Kohutu hinnangul ei riku kaebaja vastavas osas menetlusest eemaldamine tema õigusi korvamatul moel. Seejuures tuleb arvestada ka asjaolu, et käesoleva haldusasja puhul on tegemist menetluse lõpetamisega vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamise tõttu, mis tähendab seda, et praeguses menetlusetapis oli faktiliste asjaolude kirjelduse esitamise sisuline tarvidus üldse küsitav ning seega ei saa sellele juurdepääsu võimaldamata jätmine kaebaja õigustele enam olulist mõju avaldada.
18.Halduskohtumenetluse seadustiku § 77 lg 1 ja TsMS § 40 lg 2 kohaselt tehakse menetluse või selle osa kinniseks kuulutamise määrus avalikult teatavaks.
19.Halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 5288 eurot ja 16 senti. Kaebaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga ning kohus lähtub sellest. Vajaliku ja põhjendatud menetluskulu küsimus jääb taolistel juhtudel alati mingil määral hinnanguliseks ja vaieldavaks, kuid arvestades haldusasja keerukust ja mahtu ning teisalt ka vaidlusaluse küsimuse olulisust kaebaja jaoks, peab kohus antud juhul põhjendatuks mõista vastustajalt menetluskuluna kaebaja kasuks välja 2970 eurot koos käibemaksuga, millele lisandub kahelt õiguskaitse taotlustelt tasutud riigilõiv summas 30 eurot ehk seega menetluskuluna kokku 3000 eurot. Selliselt on menetlusosaliste vastandlikud huvid ühtlasi ka tasakaalus, vähemalt mingil määral. Kaebuselt tasutud riigilõiv kuulub aga tagastamisele.
20.Vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktidele 1 ja 4 tagastatakse tasutud riigilõiv kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem ja kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Kaebaja eest on tasunud seonduvalt kaebuse esitamisega 45 euro suuruse riigilõivu 14.04.2020 Advokaadibüroo HansaLaw OÜ. Seega tuleb riigilõiv tagastada Advokaadibüroo HansaLaw OÜ arvelduskontole EE757700771003220572 AS-s LHV Pank ehk samale kontole, millelt see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.