Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 13.07.2020, Tallinn 2-20-5806 Huoltovarmuuskeskus hagi The Look Medical Care OÜ vastu 2 655 000 euro ja viivise nõudes 2 867 400 eurot Hageja: Huoltovarmuuskeskus (Soome Vabariigi registrikood 0202419-6, asukoht Aleksanterinkatu 48 A, 00100 Helsingi, Soome Vabariik); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Paul Künnap, vandeadvokaat Carri Ginter (Advokaadibüroo Sorainen, asukoht Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, e-post: [email protected], [email protected]); Kostja: The Look Medical Care OÜ (registrikood 14115735, asukoht Viru tn 9, 10140 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vahur Kivistik (Advokaadibüroo HansaLaw, asukoht Gonsiori 7, 10117 Tallinn, e-post: [email protected]). Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt The Look Medical Care OÜ hageja Huoltovarmuuskeskus kasuks põhinõudena 2 655 000 eurot.
3.Välja mõista kostjalt The Look Medical Care OÜ hageja Huoltovarmuuskeskus kasuks viivis põhinõudest (2 655 000 eurot) alates hagi esitamisest 20.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja The Look Medical Care OÜ kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt The Look Medical Care OÜ hageja Huoltovarmuuskeskus kasuks menetluskulud summas 7034 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (7034 eurot) tuleb kostjal The Look Medical Care OÜ-l tasuda hagejale Huoltovarmuuskeskus käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta Harju Maakohtu 20.04.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-5806 kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse käesoleva otsuse täitmist tagava abinõuna.
2-20-5806 Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Huoltovarmuuskeskus (hageja) esitas 20.04.2020 Harju Maakohtule hagi The Look Medical Care OÜ (kostja) vastu 2 655 000 euro ja viivise nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhinõudena 2 655 000 eurot ja viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas koos hagiavaldusega ka hagi tagamise avalduse, mille kohus 20.04.2020 määrusega rahuldas ja arestis kostjale kuuluvad arveldusarved Eestis tegutsemisloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides 2 655 000 euro ulatuses.
2.Hagi kohaselt sõlmis Soome riiklik kriisivarude amet Huoltovarmuuskeskus 02.04.2020 Eestis registreeritud äriühinguga The Look Medical Care OÜ lepingu 5 310 000 euro eest kaitsemaskide tarnimiseks Hiinast. Hageja tasus tellimuselt 50% ettemaksu summas 2 655 000 eurot, mille kandis 02.04.2020 kostja pangakontole Luminor pangas. Peale lepingu sõlmimist ja ettemaksu tasumist selgus, et kostja ei saa Hiinasse tellimust esitada ega kaitsemaskide tellimuse eest tasuda, kuna Luminor pank külmutas hageja poolt kostja pangakontole tasutud ettemaksu. Juhtumi kohta meedias avaldatust nähtus, et raha külmutamise põhjuseks oli panga kahtlus kostja võimaliku rahapesuriski osas ja kostja juhatuse liikme A C J-V seosed kahtlase äritegevuse ning allilmaga Soomes. Probleemiks oli ka asjaolu, et 2016 asutatud kostjal olid enne 10.04.2020 esitamata kõik majandusaasta aruanded. Lepingu juurde kuulunud kostja 30.03.2020 pakkumises lubas kostja kaitsemaskide tarne korraldada orienteeruvalt 2020. aasta 16. nädalal, s.o ajavahemikus 13.04.2020-19.04.2020. 02.04.2020 e-kirjas kinnitas hageja kostjale, et maskide tarnekuupäev lepitakse eraldi kokku 17. nädalaks, s.o kuupäevaks ajavahemikus 20.-26.04.2020.
3.Seisuga 13.04.2020 oli hageja poolt lepingu alusel kostjale kaitsemaskide eest tasutud ettemaksu summa endiselt kostja pangakontol külmutatud ja kostja polnud isegi esitanud Hiinasse maskide tootmiseks vajalikku tellimust. Kuna leping hõlmas väga suures koguses kaitsemaskide tarnet, mille tootmine ja komplekteerimine võtab aega mitu nädalat, oli hagejale ilmne, et maskide tähtaegne tarne ja seega kostja poolt oma lepinguliste kohustuste täitmine osutub võimatuks. Lisaks tekkis hagejal kahtlus, et kostja poolt tarnitavad kaitsemaskid ei vasta Euroopa Liidus kehtestatud nõuetele ega vasta seega oma omadustelt hageja vajadustele tulenevalt Soome meedias 09.04.2020 avaldatud uudisest, mille kohaselt reklaamis kostja enda poolt vahendatavaid Hiinast tellitud maske võltsitud tootesertifikaatidega. Eeltoodud tarneprobleemide ja kostja rahapesukahtluse tõttu esitas hageja 13.04.2020 kostjale lepingust taganemise avalduse ning nõudis maskide eest tasutud ettemaksu viivitamatut tagastamist.
2-20-5806
4.Poolte vahel sõlmitud leping on oma olemuselt kaupade ostu-müügi leping. CISG artikli 18 lõike 2 ja artikli 23 kohaselt sõlmisid hageja ja kostja kaitsemaskide tarnimiseks lepingu 02.04.2020 ehk hetkest, mil nad allkirjastasid kahepoolselt kostja ettemaksuarve. CISG artiklite 30 ja 33 kohaselt oli kostja kohustatud lepingu alusel tarnima hagejale ettemaksuarvel nimetatud kaitsemaskid, andma üle nende juurde kuuluvad dokumendid ning nende omandiõiguse hiljemalt kostja pakkumises viidatud tähtajaks. CISG artikli 35 lõike 1 kohaselt pidid kostja poolt tarnitavad kaitsemaskid ehk lepingujärgne kaup vastama kvaliteedilt, koguselt ja kirjelduselt lepingu nõuetele ning CISG artikli 35 lõike 2 kohaselt: a) kõlbama otstarbeks, milleks sama kirjeldusega kaupa harilikult kasutatakse (punkt a); b) kõlbama konkreetseks eesmärgiks, millest kostjale lepingu sõlmimise ajal otseselt või kaudselt teatati (punkt b); ning c) vastama omadustele, mida kostja hagejale näidise või mudeli kujul esitas (punkt c). CISG artikli 9 kohaselt oli kostja lepingu täitmisel lisaks seotud ka kõikvõimalike muude hagejaga kaitsemaskide osas sõlmitud kokkulepetega ning tavadega, mis vastaval kaubandusalal (s.o kaitsemaskide tarne) sõlmitud lepingutes reeglina rakenduvad.
5.Hageja ülesandeks on tagada Soomes piisavate kriisivarude olemasolu. Eriolukorra ja pandeemia situatsioonis oli hageja olulisimaks ülesandeks olnud korraldada haiglatesse vajalikus koguses isikukaitsevahendeid, võimaldamaks kriisiolukorras katkematu tervishoiuteenuse osutamise ning vältimaks haiglatöötajate haigestumist viirusesse. Nagu mitmeski teises riigis (sh Eestis), tekkis Soomes eriolukorra väljakuulutamisega kiire vajadus täiendavate kaitsemaskide järgi ja hageja pidi leidma viivitamatult probleemile lahenduse. Kostja oli teadlik, et hageja vajab kiirkorras haiglates kasutamiseks kaitsemaske ning tegigi selle pinnalt hagejale pakkumise sobivate kaitsemaskide kiireks tarneks. Kuna kostja pakutud Hiinast tellitavad maskid pidid vastavalt poolte kokkuleppele Soome kohale jõudma vähem kui kuu ajaga, s.o juba hiljemalt 26.04.2020, siis otsustaski hageja osta kaitsemaskid kostjalt. Kostja ei maininud hagejale kordagi, et hagejale lubatud tarne võiks hilineda või et kostjat saadavad Eestis rahapesukahtlused, mis võivad takistada Hiinasse tellimuse edastamist. Pärast kostjale tasutud ettemaksu külmutamist kostja pangaarvel, eeldas hageja heas usus, et kostja saab probleemi kiirelt lahendatud, tellimuse tootjale edastatud ja maskid tähtaegselt tarnitud. Nädal pärast ettemaksu tasumist oli kostja pangakonto endiselt külmutatud ja tellimus Hiinasse esitamata.
6.Kui ettemaks oli külmutatud ja tellimus edastamata ka 13.04.2020 seisuga, oli hagejale juba ilmne, et maskid kokkulepitud tähtajaks, s.o hiljemalt 26.04.2020 Soome ei jõua. Kaitsemaskide tähtaegne tarne oli selleks hetkeks muutunud võimatuks. Ka hagi esitamise seisuga, s.o 20.04.2020 oli kostja pangakonto külmutatud ja kostja ei olnud endiselt Hiinasse maskide tellimust edastanud. Kuna enne lepingu täitmist oli ilmne, et kostja rikub tarnetähtaja osas oluliselt poolte vahelist lepingut, oli hagejal CISG artikli 49 lõike 1 ja artikli 72 kohaselt õigus lepingust taganeda. CISG artikli 25 mõttes oli tegemist kostjapoolse olulise lepingurikkumisega, kuna hageja jäänuks olulisel määral ilma sellest, mida ta lootis lepingu alusel saada. Hageja huvi oli saada kaitsemaskid kätte kiirkorras, mistõttu ei olnud hagejal võimalik kostja järel rohkem oodata ega pikendada lepingujärgset tarnetähtaega ning lepingust taganemine on antud asjaoludel põhjendatud. Isegi juhul, kui kostja oleks suutnud Hiinasse kaitsemaskide tellimuse õigeaegselt ära esitada, esines hagejal põhjendatud kahtlus, et kostja poolt tarnitavad maskid ei vasta Euroopa Liidus kehtestatud nõudmistele. EL direktiivi 93/42/EMÜ (meditsiiniseadmete direktiiv) artiklite 11 ja 17 kohaselt peavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigis turule toodavad ja kasutusse võetavad meditsiiniseadmed omama kehtivat vastavussertifikaati ja CE-märgist. Lisaks peavad haiglates kasutatavad maskid olema Euroopa Liidus rakendatava standardi EN 149 kohaselt olema minimaalselt FFP2 kaitseklassiga, mis oli antud juhul ka hageja tellimuse keskne nõue.
7.Pärast kostjaga lepingu sõlmimist ilmnes Soome meedia vahendusel, et kostja oli reklaaminud enda poolt Hiinast vahendatavaid kaitsemaske võltsitud sertifikaatidega. Sertifikaatide võltsimine viitab otseselt asjaolule, et kostjapoolt Hiinast tarnitavad kaitsemaskid ei pruugi vastata Euroopa
2-20-5806 Liidus kehtestatud nõuetele. Hagejal oli just värske kokkupuude ühe teise Hiinast tellitud kaitsemaskide hankega, kus kohale jõudnud suurtellimus maske ei vastanud nõuetele, ei olnud FFP2 kaitseklassiga ega sobinud seega haiglates kasutamiseks. Hagejale need nõuetele mittevastavad maskid tarninud ettevõtte esindajaks oli O S, kes osales mh algselt kostja esindajana vaidlusaluse lepingu läbirääkimistes. Hagejal tekkis seega põhjendatud kahtlus, et ka kostja kavatseb tarnida hagejale maske, mis ei vasta nõuetele ja mida hageja ei saa sihipäraselt haiglates kasutada. Sellised maskid ei vastanuks lepingu tingimustele CISG artikli 35 lõike 1 ning lõike 2 punktide a – c mõttes, kuna hagejal oli vaja suures koguses just haiglakasutuseks sobivaid maske. Kuna hageja varasem tellimus oli juba ebaõnnestunud ja hagejal oli vaja kiirkorras sobivad maskid kätte saada, ei saanud hageja riskida uue samalaadse olukorraga, kus tellitud maskide kohale jõudmisel selgub, et need siiski haiglakasutuseks ei sobi. Mittevastavate maskide tarnimine oleks olnud kostjapoolse oluline lepingu rikkumisega CISG artikli 25 mõttes ja hagejal oleks sellest tulenevalt CISG artikli 49 lõike 1 ning artikli 72 kohaselt õigus lepingust taganeda.
8.Hageja esitas kostjale lepingust taganemise teate kirjalikult e-posti teel 13.04.2020. Hageja viitas oma taganemise teates kostja pangakonto külmutamisele seoses rahapesukahtlusega ja sellest põhjustatud kaitsemaskide tellimuse viibimisele, kaitsemaskide sertifikaatide võltsimisele ning kostja võimetusele kaitsemakse õigeaegselt tarnida ning lepingut nõuetekohaselt täita. CISG artikli 26 kohaselt jõustus lepingust taganemine hageja teate kostjale esitamisega. CISG artikli 81 lõike 1 kohaselt vabastab lepingust taganemine pooled lepinguga võetud kohustustest ning lõike 2 kohaselt võib selleks hetkeks lepingu täielikult või osaliselt täitnud pool nõuda teiselt poolelt lepingu alusel üleantu tagastamist. Lepingust taganemise hetkeks oli hageja tasunud kostjale lepingu alusel ettemaksu summas 2 655 000 eurot, mis tuleb kostjal hagejale CISG artikli 81 lõike 2 alusel tagastada. CISG artiklite 26 ja 81 lõike 2 kohaselt võis hageja nõuda kostjalt ettemaksu tagastamist lepingust taganemise jõustumise hetkest, mistõttu muutus vastav kohustus sissenõutavaks 13.04.2020 seisuga. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt ettemaksu tagastamise kohustuse täitmist.
9.Hageja esitas 28.05.2020 seisukoha kostja vastusele. Pooled ei vaidle, et leppisid 02.04.2020 e-kirjas kokku tellitud kaitsemaskide tarnetähtajaks 2020. aasta 17. nädala ehk hiljemalt 26.04.2020, kuid kostja jättis selleks tähtajaks hagejale maskid tarnimata ning möönis, et tal on endiselt esitamata tellimus Hiina tehasesse. Seega on kostja hageja poolt etteheidetava lepingurikkumise TsMS § 231 lg 2 mõttes omaks võtnud. Maskide kiire tarne ning kokkulepitud tähtaja järgimine olid hageja jaoks lepingu sõlmimisel keskse tähtsusega. Pooled sõlmisid lepingu 02.04.2020 ehk COVID-19 kriisi kõrgajal. Hageja on Soome riiklik kriisivarude amet, kes vastutab kaitsemaskide hankimise eest. Hagejal oli seega väga suur avalik surve kiirkorras sobivad maskid leida ja korraldada nende tarne Soome. Tol ajahetkel oli aga kogu maailm valmistumas olukorraks, kus viirusesse haigestunute arv järsult kasvab ja haiglaravi vajab korraga väga suur hulk inimesi. Isikukaitsevahendite vastu oli seetõttu ülemaailmselt väga suur nõudlus, mistõttu oli kaitsemaske, eriti haiglakasutuseks sobivaid, konkreetsel ajahetkel väga keeruline leida.
10.Põhjus, miks hageja sõlmis lepingu kostjaga, kes oli hagejale tundmatu Eesti äriühing ja kellel polnud varasemast kogemust kaitsemaskidega kauplemises, oli selles, et kostja lubas hagejale keerulises kriisiolukorras tarnida kiirkorras suure koguse haiglakasutuseks kõlbulikke maske. Kostja sarnaselt äriühingult sai kaitsemaskide ost tulla kõne alla ainult eelkirjeldatud kriisist tuleneva turutõrke olukorras. Tavapärastes oludes teevad riigid (sh Soome) oma ostud usaldusväärsetelt ja meditsiinitarvikutega pikaajaliselt tegelevatelt ettevõtjatelt. Kiire tarne turutõrke olukorras oli seega kostjaga lepingu sõlmimise primaarseks tingimuseks ja hageja keskseks huviks kogu tehingus ning kostja oli sellest igati teadlik. Olukorras, kus maskide kiire tarne oli sisuliselt kogu tehingu sõlmimise eelduseks, ei saa olla vaidlust selle üle, et kokkulepitud tarnetähtaja järgimata jätmine on oluline lepingu rikkumine. Soome riigi osalemine EL kaitsemaskide hangetes ega Soome sotsiaal- ja tervishoiuministri meedias tehtud avaldused ei
2-20-5806 puutu kuidagi hageja ja kostja vahelisse lepingusse. Samuti ei puutu lepingusse kaitsemaskidega seonduvad Soome riigi üldised vajadused. Kostjal oli lepingust tulenev kohustus hagejale maskid tarnida hiljemalt 26.04.2020 ja see kohustus tuli kostjal ka kokkuleppe kohaselt täita. Kuna tegemist oli kohustusega, mille nõuetekohase täitmise vastu oli hagejal lepingu sõlmimisel keskne huvi, oli vastava kohustuse rikkumise näol tegemist olulise lepingu rikkumisega. Nüüdseks on tarneahelad korrigeerunud ja riigid saavad jätkata ostude tegemist tavapärastelt meditsiinitarvikute pakkujatelt. Seega, isegi kui Soome riigil on vajadus tellida juurde kaitsemaske, tehakse tellimused usaldusväärsetelt ja pikaajaliselt kaitsemaskidega tegelevatelt pakkujatelt.
11.Asjaolu, et kostjal on võimalus maske tarnida kokkulepitust hiljem, ei tähenda, et kostja tarnetähtaja rikkumine ei oleks oluline ja hagejal puuduks alus lepingust taganemiseks. CISG artiklid 49 ega 72 ei seo lepingust taganemise õigust kuidagi lepingu hilisema täitmise võimalikkusega. Kostja väited, et hageja poolt taganemisavalduse esitamise seisuga ei olnud lepingu rikkumine veel ilme, on valed ega oma käesoleva vaidluse lahendamisel lõppastmes ka tähtsust. Hageja tugines 13.04.2020 taganemisavalduses eelkõige tarnetähtaja rikkumisele, mis oli hagis kirjeldatud asjaoludel hagejale 13.04.2020 seisuga ilmne. Vaidlus puudub, et see rikkumine on aset leidnud. Hagejal on võimalik taganemisavaldust ja taganemise aluseid peale taganemisavalduse esitamist täiendada, sh võib hageja teha seda kohtumenetluses. Kostja väide, et hageja kahtlused tarnimata kaitsemaskide kvaliteedi osas põhinesid kaudsetel ja kontrollimata andmetel, on vale. Hageja sõlmis lühikese ajavahemiku jooksul kaks analoogset kaitsemaskide tellimise lepingut kahe erineva äriühinguga, kellest üks oli kostja. Mõlemat äriühingut esindas lepingueelsetes läbirääkimistes O S. Nagu hagiavalduses kirjeldatud, jõudsid teise äriühinguga sõlmitud lepingu alusel tellitud kaitsemaskid Soome kohale nädal pärast kostjaga lepingu sõlmimist ja need maskid osutusid kvaliteedinõuetele mittevastavateks. Kuna mõlemas tehingus oli lepingupoolte esindajaks sama isik, tekkis hagejal enda poolt vahetult ja otseselt kogetud asjaolude pinnalt põhjendatud kahtlus, et ka kostjaga sõlmitud lepingu alusel tarnitakse talle samasugused nõuetele mittevastavad maskid.
12.Kostja vastuse sisalduvad viited, mille kohaselt kostja kavatses hagejale tarnida Hiina tootja HJSD Tech Limited APLONG seeria kaitsemaske, mis vastavad kõikidele kvaliteedinõuetele, on paljasõnalised ega tõenda tagantjärgi lepinguliste kohustuste nõuetekohast täitmist. Kostja ei tarninud hagejale kokkulepitud kaupa. Kostja isegi ei esitanud vastavat tellimust Hiina tootjale. Seega puudub vajadus vaielda selle üle, kas ja milliseid sertifikaate omavad HJSD Tech Limited APLONG seeria kaitsemaskid, kuna kostja ei ole vastavaid maske kunagi tellinud ega hagejale tarninud (samuti tarnida lubanud). Kostja väited ega kohtule esitatud sertifikaatide väljavõtted ei lükka ümber seda, et hagejal tekkis peale lepingu sõlmimist ilmnenud asjaoludel põhjendatud kahtlus kostja poolt tarnitava kauba kvaliteedinõuete osas.
13.Kostja tugineb oma vastuses alusetult CISG artikli 79 lg-le 1 ning väidab, et tema vastutus lepingu rikkumise eest on välistatud. Viidatud säte on samaväärne VÕS § 103 lg 2 vääramatu jõu klausliga ning eeldab vastutusest vabanemiseks, et lepingu rikkumine oli põhjustatud ettenägematutest ning lepingupoole mõjusfäärist väljapoole jäävatest asjaoludest. See, et kostja pangakontole tasutud ettemaks rahapesukahtlustel külmutati, ei kujuta endas sellist asjaolu.
14.Hageja ei seadnud lepingu kostjapoolse kohustuse täitmise eelduseks seda, et kostjal oleks tingimata võimalik finantseerida maskide tellimust ettemaksu rahaga. Kostja võttis lepinguga kohustuse tarnida hagejale kokkulepitud kaitsemaskid kokkulepitud ajaks. See, millistel tingimustel kostja maskide tellimuse esitab ja selle eest tasub, oli kostja mõjusfääris ning kostja enda äririsk. Kostjal olid kõik võimalused hankida tellimuse eest tasumiseks vahendeid mujalt, leida teine maskide tootja või rääkida läbi tellimuse eest tasumise tingimustes. Asjaolu, et kostja sellega hakkama ei saanud, ei tähenda, et kostja rikkumine olnuks põhjustatud vääramatust jõust ning et kostja vastutus selle eest oleks välistatud.
2-20-5806
15.Eluliselt ebausutavad on kostja väited, justkui pangal tema suhtes tekkinud rahapesukahtlused ei olnud talle kuidagi ettenähtavad. Kostja ainuosanik ja juhatuse liige A C J on korduvalt kriminaalkorras süüdi mõistetud, sh maksuametile valetamise ja ulatusliku maksupettuse eest. Korduvalt on kriminaalkorras Kstatud ka A C J abikaasat. Lisaks polnud 2016. aastal asutatud kostja lepingu sõlmimise ja hageja poolt ettemaksu tasumise hetkeks esitanud ainsatki majandusaasta aruannet. Neid asjaolusid arvestades pidi kostja aru saama, et rohkem kui 2,65 miljoni euro suuruse ettemaksusumma laekumine tema pangakontole võib tekitada pangal kahtluseid.
16.Kostja tugineb oma vastuses ka alusetult CISG artiklile 77 ning väidab, et hageja ei teinud omalt poolt kõike võimalikku, et vältida kahju tekkimist. Kuna hageja ei ole esitanud kostja vastu kahjunõuet, ei ole viide CISG artiklile 77 asjakohane. Kostja on ka omalt poolt esitanud kostjale lepingust taganemise avalduse. Seega on mõlema poole tahe olnud suunatud lepingust taganemisele ja pooltel ei saa seega enam olla sisulist vaidlus selle üle, et leping on lõppenud. Kuna CISG artikli 81 lg 2 kohaselt võib lepingust taganemise hetkeks lepingu täielikult või osaliselt täitnud pool nõuda teiselt poolelt lepingu alusel üleantu tagastamist, siis ei saa seega pooltel olla enam vaidlust ka hagi nõude üle. Hagejale tuleb ettemaks tagastada sõltumata sellest, kas leping lõppes hageja või kostja taganemise tõttu.
17.Hageja esitas 06.07.2020 täiendava seisukoha, mille kohaselt on kostja poolt tasaarvestamise vastuväite esitamine vastuolus TsMS § 329 lg-ga 1. Kostja pole esitanud ühtegi põhjust, miks tal polnud võimalik tasaarvestamise avaldust esitada varem. Kostja avaldust ei saa TsMS § 331 lg 1 kohaselt käesolevas asjas enam menetleda ega asja lahendamisel arvestada. Kostja tasaarvestamise avaldus on ka alusetu ega oma õiguslikke tagajärgi. VÕS § 197 lg 1 kohaselt on võimalik tasaarvestada üksnes sissenõutavaks muutunud nõudeid ning VÕS § 200 lg 4 välistab selliste nõuete tasaarvestamise, millele on võimalik esitada vastuväiteid. Hageja tugineb oma hagiavalduses lepingust taganemisele ja nõuab kostjalt sellest tulenevalt lepingu alusel tasutud ettemaksu tagastamist. Hagejapoolne lepingust taganemine on kehtiv ja välistab kostjal hagejapoolsele lepingurikkumisele tuginemise ning lepingust taganemise. Kostjal ei ole seega kunagi tekkinud hageja vastu 29.06.2020 menetlusdokumendis kirjeldatud kahjunõudeid, need nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks ja kostjal ei ole võimalik neid VÕS § 197 lg 1 alusel hageja nõudega tasaarvestada. Hageja vaidleb kostja nõuetele vastu, mistõttu välistab nende nõuete tasaarvestamise ka VÕS § 200 lg 4.
KOSTJA VASTUVÄITED
18.Kostja esitas 30.04.2020 vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja 13.04.2020 teatis lepingust taganemise kohta on alusetu ja täidetud ei ole CISG artiklis 25 ning artiklis 49 lg-s 1 sätestatud nõuded. Kostja ei vastuta võimaliku lepingu rikkumise eest. Hageja on 13.04.2020 taganemisavalduses tuginenud asjaoludele, et toodete õigeaegset kohaletoimetamist ei toimu ja müüdud tooted ei vasta standarditele. Pooled leppisid 02.04.2020 kokku, et tarneaega muudetakse 17. nädala peale, st tarnetähtaeg lükkub 30.03.2020 pakkumuses tooduga võrreldes ühe nädala võrra edasi. Nimetatud tarneaeg ei olnud fikseeritud selliselt, et selle mõningane edasilükkumine oleks muutnud lepingu täitmise võimatuks või oleks hageja jätnud ilma sellest, mida lootis saada. Lepingu eesmärk oli hankijale müüa COVID-19 viiruse levikuga seonduva nõudluse rahuldamiseks isikukaitsevahendeid. Kostja hinnangul ei ole hageja vajadus kaitsemaskide järele ära langenud. 27.04.2020 uudise kohaselt jäi Soome kõrvale Euroopa Liidu ühisest isikukaitsevahendite hankest ning hageja ei ole põhistanud, et lepingu täitmine hilisemal tähtajal ei ole vajalik ega võimalik. Lepingu eseme näol on tegemist ühekordselt kasutatavate isikukaitsevahenditega.
2-20-5806
19.Soomes (ja muudes riikides) esineb jätkuvalt COVID-19 haigestumisjuhte, samuti on tegemist üldiselt haiglates kasutatavate kaupadega, mistõttu tuleb eeldada hageja jätkuvat huvi kauba tarnimise vastu. Nimetatud asjaolu on 21.04.2020 uudises kinnitanud ka Soome sotsiaal- ja tervishoiuminister A-K P. Eesti Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (RAB) ei ole kostja arvelduskonto käsutuspiirangut lõpetanud ning kostjal ei ole olnud võimalik Hiina müüjatele kinnitada tellimust, mis võimaldaks täita hagejaga sõlmitud lepingut. Kostja on alates 03.04.2020 aktiivselt tegutsenud selle nimel, et saavutada vajalike rahaliste vahendite käsutamise võimalus, sh esitas kostja RAB-le haldusmenetluses täiendavaid selgitusi ja materjale ning esitas RAB ettekirjutuste peale kaebused haldusasjas 3-20-669. Kostja on hagejat viivitamatult teavitanud ilmnenud takistusest seoses arvelduskontole käsutuspiirangu seadmisega, millele hageja esitas vastusena 07.04.2020 kinnituskirja lepingu olemasolu ja selle sisu kohta. Kostja on kogu selle aja jooksul pidanud võimalikuks lepingu jätkuvat täitmist ning on seda korduvalt ka hagejale kinnitanud. Asjaolu, et isikukaitsevahendite tarne ei toimunud hiljemalt 17. nädalal, ei ole oluline lepingurikkumine, kuivõrd hagejal on jätkuvalt vajadus ja huvi isikukaitsevahendite soetamise vastu ning lepingu täitmine hilisemal tähtajal on võimalik. Lepingust taganemise aluseks ei saa olla asjaolu, et hagejal tekib veel tarnimata kauba kvaliteedi osas kahtlusi, eriti kui kahtlused põhinevad kaudsetel ja kontrollimata andmetel.
20.Kostja ei ole hagejale esitanud toote kohta käivaid sertifikaate, sest iga kaubapartii ja tootja kauba juurde käivad konkreetselt sellega seonduvad sertifikaadid. Sertifikaatide väljastamine ja edastamine toimub koos kauba tarnimisega, mida ei ole toimunud. Juhul, kui hageja tuvastab temale juba tarnitud kaubal puuduseid, siis on võimalik mittenõuetekohase täitmisega seonduvalt kasutusele võtta õiguskaitsevahendid. Käesoleval ajal ei ole tegemist sellise olukorraga ning hageja on põhjendamatult ja ennatlikult asunud kontrollimata info alusel kahtlema lubatud kauba kvaliteedis. Kostja ei ole hagejale ega ühelegi teisele ostjale esitanud Helsingin Sanomat 09.04.2020 artiklis avaldatud sertifikaate ja hagejale on teadmata see, millistest allikatest vastav info on saadud. Kostja tehingupartner, kellelt oli kavas hankida kaitsemaskid, mida kasutada hagejaga sõlmitud lepingu täitmiseks, oli xxx. xxx alla kuulub bränd xxx, mis on käesoleval ajal spetsialiseerunud meditsiiniliste kaitsevahendite tootmisele. Puudub igasugune alus kahelda xxx isikukaitsevahenditele väljastatud CE-märgise kehtivuses. Euroopa Liidus kehtiv CE-märgise vastavussertifikaat nr 4W200331G.ATC0D48 on väljastatud xxx näomaskide mudelitele KN95, N95, 3M--KN95, KN95-- 2, 3M--N95, APLONG--1, FFP2 ja FFP3 ning on kehtiv kuni 30.03.2025. Seega on tõendatud, et kostja eesmärk oli vastavalt lepingule vahendada Hiinast Soome selliste isikukaitsevahendite müüki, mis vastavad kõikidele nõuetele.
21.Isegi kui kohus leiab, et kostja on lepingut rikkunud, siis ei vastuta kostja võimaliku lepingurikkumise eest CISG artikli 79 lg 1 alusel ja hagejapoolne lepingust taganemine ei ole lubatav. Hageja ei ole ka tõendanud, et tegi kõik omalt poolt võimaliku, et vältida kahju ja takistuste tekkimist (CISG artikkel 77). Kostja suhtes ei ole eelnevalt olnud mingeid rahapesukahtlusi ja kostjal puudus alus arvata, et RAB algatab haldusmenetluse ning kohaldab kostja arvelduskonto suhtes abinõusid. Nimetatud asjaolu tõendab Riigiprokuratuuri 28.04.2020 vastus, milles kinnitatakse, et prokuratuuri infosüsteem PRIS ei kajasta teavet, mis viitaks kostja või tema juhatuse liige A C J-V rollile menetlusosalistena. Kuivõrd prokuratuur juhib kriminaalmenetlust ja omab aktuaalset infot algatatud menetluste üle, siis on ammendavalt tõendatud, et käesoleva ajani ei ole kostjat tunnistatud kahtlustatavaks. Samuti puudub igasugune info selle kohta, et kostja oleks tunnistatud kahtlustatavaks Soomes seoses rahapesu kahtlusega. Helsingin Sanomat 17.04.2020 uudises on Soome keskkriminaalpolitsei märkinud, et uurimise all ei ole Eesti panga poolt „külmutatud“ raha, vaid Soome pangakontode vahel liikunud raha. Uurimisjuht T T avaldas, et Eesti panga poolt kinni hoitud raha ei ole keskkriminaalpolitsei poolt läbiviidava menetluse esemeks.
22.Soome keskkriminaalpolitseile on kuriteoteate esitanud muu hulgas hageja ise. Kostjale ei ole
2-20-5806 teada hageja poolt esitatud kuriteoteate sisu, kuid välistada ei saa võimalust, et Eesti rahapesu andmebüroo on kostja arvelduskontole seadnud käsutuspiirangu hageja enda tegevuse tulemusena. Kostjale ei ole vaatamata vastavate taotluste esitamisele avaldatud RAB haldusmenetluse materjale või isegi konkreetseid asjaolusid, millele tuginedes väidetakse, et kostja kontole laekunud raha legaalne päritolu on kahtluse all. Eeltoodust tulenevalt peab kostja tõenäoliseks, et hageja ise on teinud toiminguid vastava menetluse algatamiseks või ei ole teinud omalt poolt kõike võimalikku, et kõrvaldada kahtlust raha legaalse päritolu osas. Hageja tehing O Sga ja ettevõttega xxx ei ole omistatav kostja ettevõttele ning tegevustele. Kostja seostamine eeltoodud isikutega heidab varju kostja poolt sõlmitud lepingu täitmisele, kuid kostja pea vajalikuks rõhutada, et O S oli käesoleva vaidluse esemega seotud vaid hageja ja kostja vahel esmakontakti loomisega. Lepingu nõuetekohane täitmine on kostja ülesanne ja sellele ei oma O S mingit mõju, mistõttu on alusetu kostja seostamine temaga.
23.Kostja esitas 29.06.2020 täiendava seisukoha. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, et poolte vaheline leping on lõpetatud hageja 13.04.2020 lepingust taganemise avaldusega, vaid on seisukohal, et 02.04.2020 leping on hagejapoolsest rikkumisest tulenevalt lõpetatud kehtivalt alles kostja 08.05.2020 avalduse alusel. Kuivõrd leping on lõppenud alles 08.05.2020, siis puudub hagejal õigus nõuda tehtud ettemakse tagastamist ja viivise tasumist alates hagi esitamisest (20.04.2020). Hagejapoolsest alusetust lepingu täitmisest keeldumist tulenevalt on kostjal tekkinud hageja vastu kahju hüvitamise nõue, mille kostja palub tasaarveldada osaliselt hageja nõudega lepingu alusel tasutud ettemaksu tagastamise nõudega. CISG regulatsioon ei näe ostjale ette võimalust lepingust taganemiseks olukorras, kus ostjal on üksnes üldine kahtlus tulevikus tarnitava kauba kvaliteedi osas või lepingu täitmise tähtaeg ei ole veel saabunudki. Kostja hinnangul esitas hageja 13.04.2020 lepingust taganemise avalduse ennatlikult ning taganemisavalduse hetkel puudus lepingu lõpetamiseks alus, st müüja ei olnud lepingut rikkunud.
24.Lepingu eesmärk oli müüa hagejale COVID-19 viiruse levikuga seonduva nõudluse rahuldamiseks ühekordselt kasutatavaid isikukaitsevahendeid. Poolte vahelises lepingus ei olnud tarneaeg fikseeritud selliselt, et selle mõningane edasilükkumine oleks muutnud lepingu täitmise võimatuks või oleks hageja jätnud ilma sellest, mida lootis saada. Igal juhul ei saanud hageja 13.04.2020 seisuga väita, et võimalik ei ole soovitud kauba tarnimine nädala aja pärast, st ajavahemikus 20.04.2020–26.04.2020. Lepingus ei olnud kokku lepitud eritingimustes seoses kauba dokumentatsiooniga, sh puudusid tingimused sertifikaatide esitamise kohta enne kauba üleandmist. CISG kohaselt toimub kauba nõuetelevastavuse (sh nõuetekohaste sertifikaatide olemasolu) tuvastamine kauba üleandmise hetkel või vahetult peale seda. Kuna hageja ei nõustunud lepingu täitmisega ning andis ka 29.04.2020 vastusega mõista, et keelduks igal juhul kostja poolt tarnitava kauba vastuvõtmisest, siis ei olnud lepingu täitmine jõudnud tarnitava kauba üleandmise etappi, kus oleks saanud kauba nõuetekohasuses veenduda. Seega puudus hagejal õiguslik alus lepingust taganemiseks põhjusel, et ostjal tekkis kahtlus tulevikus tarnitava kauba nõuetekohasuses või sertifikaatide olemasolus. Müüja kanda oli riisiko, et tema poolt tarnitav kaup on nõuetekohane, ja ostja poolt kauba kvaliteedi osas vastuväidete toimumine saanuks toimuda alles alates kauba üleandmise hetkest.
25.Pooled sõlmisid 02.04.2020 lepingu kauba müümiseks, kokkulepe sisuks oli maskide liik, arv ja maksumus. Leping on kostja poolt lõpetatud hagejapoolse rikkumise tõttu 08.05.2020 teatisega. Kostja ei ole käesoleva ajani saanud hagejale tasutud ettemaksu tagastada põhjusel, et tasutud ettemaksule on seatud hageja taotluse alusel kohtumäärusega arest tsiviilasjas nr 2-20-5806. Kostja hinnangul on ostja rikkunud CISG artiklit 60 punktis a sätestatud kohustust sooritada kõik niisugused tegevused, mida oleks temalt arukas oodata selleks, et võimaldada müüjal tarnida. Hageja rikkumine algas 13.04.2020, mil hageja esitas ilma õigusliku aluseta lepingust taganemise avalduse, andes seeläbi selgelt teada omapoolsest tarne vastuvõtmisest keeldumisest tulevikus ning asudes seeläbi takistama müüja poolt kauba soetamiseks vajalike sammude astumist ja
2-20-5806 kaubatarnimist. 4 200 000 näomaski tarnimine ei ole nii väikesemahuline või tavapärane tegevus, et müüjal ei oleks pidanud enne kolmandate isikute ees siduvate kohustuste võtmist olema kindlust selles, et ostja kauba jätkuvalt vastu võtab. Olukorras, kus hageja esitas lepingust taganemise avalduse ja andis teada, et keeldub tarne vastuvõtmisest, ei saanud mõistlik müüja astuda täiendavaid samme lepingu täitmiseks, sh teha kulusid, kui ettenähtavaks tagajärjeks võis pidada lepingu tagasitäitmist. Sellises ebaselges olukorras oleks täiendavate kulude tegemine tähendanud ostja suhtes täiendava kahju hüvitamise nõude tekitamist, mida ei saa hea usu põhimõttest tulenevalt pidada lubatavaks.
26.Kostja üritas pärast 13.04.2020 pidada läbirääkimisi hagejaga, et tehingu täitmise osas olev ebaselgus kõrvaldada ja siiski lepingut täita, kuid hageja esitas seejärel 20.04.2020 hagiavalduse koos hagi tagamise taotlusega, mille rahuldamine muutis kostja jaoks võimatuks lepingu täitmiseks vältimatult vajalike sammude astumise, nt Hiina tootjale maksete tegemise hagejale soetavate maskide jaoks. Kogu selle aja jooksul toimus kostja Soome esindaja K U ja hageja esindajate vahel suhtlus, mille eesmärk kostja jaoks oli lepingu jätkuva täitmise kokkuleppe sõlmimine, kuid läbirääkimised ebaõnnestusid. Kostja hinnangul on hageja oma tegevusega põhjustanud asjaolu, et kostja ei ole kuni käesoleva ajani saanud hagejale maske tarnida. Kuivõrd ostja rikkus lepingut enne lepingu täitmise tähtaja saabumist ja tarne teostamist, siis vastutab hageja tekkinud tagajärgede eest. CISG artikli 64 lg 1 punkti b kohaselt oli müüjal õigus teatada omapoolselt 08.05.2020 lepingu lõpetamisest, sest alates 13.04.2020 toimunud suhtluse ning hageja 29.04.2020 kinnituse kohaselt keeldub ostja lepingut täitmist vastu võtmast. Kostja on 08.05.2020 lepingu lõpetamise avaldusega teavitanud hagejat õiguskaitsevahendite kasutamisest ja esitanud kahju hüvitamise nõude. Kostja käsitleb hageja poolt põhjustatud kahjuna poolte vahelisest tehingust saamata jäänud kasu. Kostja taotleb tasaarvestada kostja saamata jäänud tulu 2 966 403,60 euro nõue osaliselt hageja 2 655 000 euro suuruse nõudega ettemaksu tagastamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
27.Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 (vt tl 4, tl 58).
menetluses,
lähtudes
28.Kohus nõustub hagejaga, et poolte vahel sõlmitud leping kaitsemaskide tarnimiseks on oma olemuselt kaupade ostu-müügi leping ning käesolevale vaidlusele kohalduvaks õiguseks on Eesti õigus. Euroopa Liidu määruse nr 593/2008 (Rooma I määrus) artikli 4 lõige 1 punkt a kohaselt on kauba müümise lepingud reguleeritud selle riigi õigusega, kus on müüja harilik viibimiskoht. Rooma I määruse artikkel 19 lõike 1 kohaselt on äriühingu harilikuks viibimiskohaks tema peakontori asukoht. Kostja on Eestis registreeritud äriühing, kelle äriregistri- ja põhikirjajärgne asukoht on Tallinnas. Seega Rooma I määruse artikli 4 lõike 1 punkti a mõttes kohaldub käesolevale vaidlusele Eesti õigus.
29.Eesti on liitunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooniga kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG), mille artikkel 1 lõike 1 punkti b kohaselt kohalduvad selle konventsiooni sätted eri riikides asuvate lepingu poolte vahel sõlmitud kaupade ostu-müügi lepingutele, millele rahvusvahelise eraõiguse normide järgi tuleb rakendada konventsiooniga liitunud riigi õigust. Hageja asub Soome Vabariigis ja kostja Eesti Vabariigis. Mõlemad riigid on liitunud CISG-iga. Kuna käesolevale vaidlusele kohaldub Eesti õigus, mis on CISG artikkel 1 lõike 1 punkti b kohaselt konventsiooniga liitunud riigi õigus, tuleb vaidlus lahendada muuhulgas CISG-i sätete alusel. Kohalduva õigusega on nõustunud mõlemad pooled, kes oma seisukohtades tuginevad CISG-i sätetele.
30.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus
2-20-5806 tuleb rahuldada.
31.Vaidlus puudub selles, et Soome riiklik kriisivarude amet Huoltovarmuuskeskus (hageja) sõlmis Eestis registreeritud äriühinguga The Look Medical Care OÜ (kostja) lepingu 5 310 000 euro eest kaitsemaskide tarnimiseks Hiinast. Kohus loeb asjas esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et hageja tellis kostjalt kokku 4 200 000 KN-95 ja 3-PLY maski ning tasus kostjale ettemaksuarve alusel 50% tellimuse maksumusest ehk 2 655 000 eurot (vt tl 6 - tl 7 pöördel). Nimetatud summa 2 655 000 eurot kandis hageja 02.04.2020 kostja pangakontole Luminor pangas.
32.Kohus loeb tuvastatuks, et lepingu juurde kuulunud kostja 30.03.2020 pakkumises lubas kostja kaitsemaskide tarne korraldada 2020. aasta 16. nädalal, s.o ajavahemikus 13.04.202019.04.2020 (vt tl 13 – tl 15 pöördel). 02.04.2020 e-kirjas kinnitas hageja kostjale, et maskide tarnekuupäev lepitakse eraldi kokku eesmärgiga 17. nädalaks, s.o kuupäevaks ajavahemikus 20.26.04.2020 (vt tl 16 ja tl 16 pöördel).
33.Samuti loeb kohus tuvastatuks, et peale lepingu sõlmimist ja ettemaksu tasumist selgus 08.04.2020, et kostja ei saa Hiinasse tellimust esitada ega kaitsemaskide tellimuse eest tasuda, kuna Luminor pank külmutas hageja poolt kostja pangakontole tasutud ettemaksu (vt tl 8 ja tl 8 pöördel). Hageja esitas kostjale 13.04.2020 pooltevahelisest 02.04.2020 kaitsemaskide lepingust taganemise avalduse (vt tl 26 - tl 27 pöördel). Hageja viitas taganemisavalduses asjaolule, et hageja poolt tehtud ettemaks on ilmselt Eesti ametivõimude algatusel külmutatud, kuid samas ei ole tellitud toodete tarne võimalik enne ettemaksu laekumist tootjale. Seetõttu oli hageja jaoks ilmne, et toodete õigeaegset kohaletoimetamist ei toimu. Lisaks viitas hageja taganemisavalduses sellele, et kostja on reklaaminud tooteid võltsitud tootesertfikaatidega ning kostja müüdud tooted ei vasta standardile.
34.Kokkuvõtlikult oli hageja poolt lepingust taganemise põhjuseks asjaolu, et kostja ei olnud võimeline täitma oma lepingust tulenevaid peamisi kohustusi ning sellega on kostja lepingut oluliselt rikkunud. Taganemisavalduses nõudis hageja kostjalt ka viivitamatult kõigi vajalike meetmete kasutamist, et tagastada hageja poolt kostjale tasutud ettemaks summas 2 655 000 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja 13.04.2020 teatis lepingust taganemise kohta on alusetu ja täidetud ei ole CISG artiklis 25 ning artiklis 49 lg-s 1 sätestatud nõuded. Kostja leiab, et ta ei vastuta võimaliku lepingu rikkumise eest.
35.Poolte vahel on seega vaidlus, kas hageja taganes lepingust õiguspäraselt. CISG artikli 49 punkti 1a kohaselt võib ostja teatada lepingu lõpetamisest, kui müüja mõne kohustuse täitmatajätmine on lepingu või konventsiooni järgi oluline lepingu rikkumine. GISG artiklis 72 punktis 1 on sätestatud, et kui enne lepingu täitmiseks kehtestatud päeva ilmneb, et üks pooltest lepingut oluliselt rikub, võib teine pool teatada selle lõpetamisest. GISG artiklis 72 punktis 2 on sätestatud, et kui aeg lubab, peab pool, kes kavatseb teatada lepingu lõpetamisest, saatma teisele poolele aruka teate, et võimaldada sellel esitada piisavaid garantiisid oma kohustuste täitmise kohta.
36.Kuivõrd CISG ei täpsusta müügilepingust taganemise korda, on selles osas võimalik tugineda ka võlaõigusseaduse (VÕS) lepingust taganemise sätetele. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Tulenevalt VÕS § 116 lg 4 võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti VÕS § 116 lg 2 p-s 1 või p-s 2 nimetatud kohustust. VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. VÕS
2-20-5806 § 116 lg 2 p 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu.
37.Pooled ei vaidle, et leppisid 02.04.2020 e-kirjas kokku tellitud kaitsemaskide tarnetähtajaks 2020. aasta 17. nädala ehk hiljemalt 26.04.2020 (vt tl 16 ja 16 pöördel). Samuti puudub vaidlus selles, et taganemisavalduse esitamise seisuga 13.04.2020 oli hageja poolt kostjale kaitsemaskide eest tasutud ettemaksu summa endiselt kostja pangakontol külmutatud ja kostja polnud esitanud veel isegi Hiinasse maskide tootmiseks vajalikku tellimust. Kostja kinnitab oma hagivastuses 30.04.2020 seisuga, et „Eesti Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (RAB) ei ole kostja arvelduskonto käsutuspiirangut lõpetanud ning kostjal ei ole olnud võimalik Hiina müüjatele kinnitada tellimust, mis võimaldaks täita hagejaga sõlmitud lepingut“ (vt tl 57). Sellest järeldub, et õige on hageja taganemisavalduse eeldus, mille kohaselt tellitud kaitsemaskide õigeaegset kohaletoimetamist ei saanud toimuda ning kostja ei olnud võimeline täitma oma lepingust tulenevaid peamisi kohustusi ja on sellega lepingut oluliselt rikkunud.
38.Kostja väitel asjaolu, et isikukaitsevahendite tarne ei toimunud hiljemalt 17. nädalal, ei olevat olnud oluline lepingurikkumine, kuivõrd hagejal on jätkuvalt vajadus ja huvi isikukaitsevahendite soetamise vastu ning lepingu täitmine on võimalik hilisemal tähtajal. Kostja väitel ei olnud nimetatud tarneaeg fikseeritud selliselt, et selle mõningane edasilükkumine oleks muutnud lepingu täitmise võimatuks või oleks hageja jätnud ilma sellest, mida lootis saada. Kostja märgib, et lepingu eesmärk oli hankijale müüa COVID-19 viiruse levikuga seonduva nõudluse rahuldamiseks isikukaitsevahendeid. Kostja hinnangul ei ole hageja vajadus kaitsemaskide järele ära langenud. Kostja märgib, et 27.04.2020 uudise kohaselt jäi Soome kõrvale Euroopa Liidu ühisest isikukaitsevahendite hankest ning hageja ei olevat põhistanud, et lepingu täitmine hilisemal tähtajal ei ole vajalik ega võimalik. Kostja viitab sellele, et Soomes (ja muudes riikides) esineb jätkuvalt COVID-19 haigestumisjuhte, samuti on isikukaitsevahendite näol tegemist haiglates kasutatavate kaupadega, mistõttu tuleb eeldada hageja jätkuvat huvi kauba tarnimise vastu.
39.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, nagu ei olnuks kostja poolt kaitsemaskide tähtaegne tarnimata jätmine oluliseks lepingurikkumiseks. Kostja väited, nagu olnuks hagejal huvi osta kostjalt kaitsemaske ka lepingus kokkulepitust oluliselt hilisemal tähtajal, on tõendamata ja paljasõnalised. Kostja ei ole pädev sisustama hageja vajadusi ja huve, sest oma tegelikke vajadusi ja huve saab määrata üksnes hageja ise. Kui hageja leppis kostjaga kokku maskide tarnetähtajas (mida kostja täita ei suutnud), siis tuleb eeldada, et hageja jaoks oli tegemist olulise lepingutingimusega. Oma selget huvi maskide tarnetähtaja täpse järgimise kohta väljendas hageja ka oma 13.04.2020 taganemisavalduses (vt tl 27 pöördel). Tähtsust ei oma, milliseid seisukohti on väljendanud pärast kostjaga lepingu lõpetamist 21.04.2020 Soome sotsiaal- ja tervishoiuminister. Kostja poolt viidatud Soome sotsiaal- ja tervishoiuministri seisukoht ei puudutanud hageja ja kostja vahelist lepingut ega selle täitmist.
40.Hageja on lepingu täitmise ajakriitilisuse osas esitanud veenvad põhistused, milles kohtul ei ole alust kahelda. Hageja on põhjendanud, et maskide kiire tarne ning kokkulepitud tähtaja järgimine olid hageja jaoks lepingu sõlmimisel keskse tähtsusega, kuna pooled sõlmisid lepingu 02.04.2020 ehk COVID-19 kriisi kõrgajal. Kohus loeb TsMS § 231 lg 1 alusel üldtuntuks asjaolu, et pooltevaheline lepingu sõlmiti koroonaviiruse kriisi kõrgajal, mil nii Eestis kui Soomes oli kehtestatud eriolukord. Vaidlus puudub, et hageja on Soome riiklik kriisivarude amet, kes vastutab kaitsemaskide hankimise eest. Arvestades eeltoodut on eluliselt usutav hageja põhistus, et lepingu sõlmimise hetkel valmistuti ülemaailmse pandeemia tõttu olukorra halvenemiseks ning isikukaitsevahendite vastu oli ülemaailmselt väga suur nõudlus, mistõttu oli kaitsemaske konkreetsel ajahetkel väga keeruline leida. Seetõttu on veenev ka hageja selgitus, et hageja sõlmis lepingu kostjaga, kui hagejale tundmatu äriühinguga, kellel polnud varasemast kogemust
2-20-5806 kaitsemaskidega kauplemises, üksnes seetõttu, et kostja lubas hagejale keerulises kriisiolukorras tarnida kiirkorras suure koguse haiglakasutuseks kõlbulikke maske. Seda kinnitavad ka asjas esitatud tõendid, sest tarnetähtaeg oli fikseeritud lepingu olulise tingimusena (vt tl 13 – tl 16 pöördel). Eluliselt usutav on hageja selgitus, et tavapärastes oludes teevad riigid (sh Soome) oma ostud usaldusväärsetelt ja meditsiinitarvikutega pikaajaliselt tegelevatelt ettevõtjatelt. Olukorras, kus tarneahelad korrigeeruvad, saavad riigid (sh Soome) jätkata ostude tegemist tavapärastelt meditsiinitarvikute pakkujatelt. Kostjal puudus alus eeldada, et hageja pidanuks lisaks niigi suurele kriisiaegsele määramatuse faktorile ootama teadmata aja kestel kostja külmutatud pangakontode avamist, lootuses, et võib-olla kunagi tulevikus oleks võimalik tarne teostamine.
41.Kohus nõustub eeltoodut arvestades hagejaga, et kiire tarne turutõrke olukorras oli kostjaga lepingu sõlmimise primaarseks tingimuseks ja hageja keskseks huviks kogu tehingus. Olukorras, kus maskide kiire tarne oli kogu tehingu sõlmimise eelduseks, oli kokkulepitud tarnetähtaja järgimata jätmine kostja poolt oluline lepingu rikkumine. Kuna juba enne lepingu täitmist oli ilmne, et kostja rikub tarnetähtaja osas oluliselt pooltevahelist lepingut, oli hagejal CISG artikli 49 lõike 1 ja artikli 72 kohaselt õigus lepingust taganeda ilma täiendavat tähtaega andmata. GIGS artiklist 72 punkt 2 tulenevalt ei olnud hagejal enne lepingu lõpetamist kohustust anda kostjale lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega, sest olukord oli hageja jaoks ajakriitiline. Sama põhimõte, mille kohaselt hagejal oli õigus lepingus taganeda täiendavat tähtaega andmata, tuleneb VÕS § 116 lg 4, VÕS § 116 lg 2 punktidest 1 ja 2. Kohus nõustub hagejaga, et tarnetähtaja mittejärgmine oli CISG artikli 25 mõttes kostjapoolne oluline lepingurikkumine, kuna hageja jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta lootis lepingu alusel saada. Hageja huvi oli saada kaitsemaskid kätte kiirkorras, mistõttu ei olnud hagejal võimalik kostja järel teadmata aja kestel oodata ega pikendada lepingujärgset tarnetähtaega. Kostja rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kohus nõustub hagejaga, et isegi kui kostjal olnuks võimalus maske tarnida kunagi hiljem, siis see ei tähenda, et kostja tarnetähtaja rikkumine ei olnuks oluline ja hagejal puudunuks alus lepingust taganemiseks. CISG artiklid 49 ja 72 ning VÕS § 116 ei seo lepingust taganemise õigust lepingu hilisema täitmise võimalikkusega.
42.Kostja leiab oma alternatiivses vastuväites, et isegi kui kostja on lepingut rikkunud, siis ei vastuta kostja võimaliku lepingurikkumise eest CISG artikli 79 punkti 1 alusel ja hagejapoolne lepingust taganemine ei ole lubatav. GISG artikkel 79 punktis 1 on sätestatud, et pool ei kanna mingite oma kohustuste täitmata jätmise eest vastutust, kui ta tõestab, et selle olid põhjustanud väljaspool tema kontrolli olevad takistused ja et temalt polnud arukas oodata selle takistuse arvessevõtmist lepingu sõlmimise ajal või selle takistuse või takistuse tagajärgede vältimist või ületamist. Kostja väitel ei ole tema suhtes eelnevalt olnud mingeid rahapesukahtlusi ja kostjal puudus alus arvata, et rahapesu andmebüroo (RAB) algatab haldusmenetluse ning kohaldab kostja arvelduskonto suhtes abinõusid. Kostja viitab ka asjaolule, et kostja või tema juhatuse liige Anna C J-V ei ole kriminaalmenetluses kahtlustatavad (vt tl 65).
43.Kohus märgib, et CISG artikkel 79 punkt 1 ning sellega analoogne VÕS § 103 vääramatu jõu regulatsioon ei sätesta isiku tsiviilõigusliku vastutuse tingimusena isiku kriminaalvastutusele võtmist. Kohus lahendab käesolevas tsiviilasjas üksnes poolte vaidlust hageja rahalise nõude põhjendatuse osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Käesolevas tsiviilvaidluses pole oluline, kas kostja ja tema juhatuse liige on kriminaalmenetluses kahtlustatavad või mitte. Käesolevas tsiviilasjas ei lahenda kohus kostja ega teiste isikute kriminaalõigusliku süü küsimust, vaid annab hinnangu kostja vastuväitele, et lepingurikkumise olemasolul kostja selle eest ei vastuta. Tähtsust ei oma ka asjaolu, et kostja on enda väitel alates 03.04.2020 aktiivselt tegutsenud selle nimel, et saavutada vajalike rahaliste vahendite käsutamise võimalus, sest lepingulise kohustuse rikkumise eest vastutuse tekkimise eelduseks ei ole kostja süülise käitumise tuvastamine. Oluline on asjaolu, et
2-20-5806 kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi.
44.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, nagu ei vastutaks kostja lepingurikkumise eest (tarnetähtaja mittejärgimine) CISG artikli 79 punkti 1 alusel. Kohus leiab, et ei CISG artikkel 79 punkti 1 ega sellega analoogne VÕS § 103 regulatsioon kostjat vastutusest ei vabasta. TsMS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
45.Kohus on seisukohal, et kostjat ei vabasta vastutusest lepingurikkumise eest asjaolu, et kostja pangakontole tasutud ettemaks külmutati. Kohus nõustub hagejaga, et nii CISG artikli 79 punkt 1 kui VÕS § 103 lg 2 vääramatu jõu regulatsioon eeldab vastutusest vabanemiseks, et lepingu rikkumine oli põhjustatud lepingupoole mõjusfäärist väljapoole jäävatest asjaoludest. Kohus on seisukohal, et vääramatuks jõuks saab lugeda vaid sellist asjaolu, mida kostja ei saanud mõjutada ning vääramatuks jõuks ei ole kostja enda vastutussfääri kuuluvad asjaolud nagu tema enda majandustegevus ja selles tekkivad takistused, näiteks pangakonto külmutamine. Hageja märgib õigesti, et kostja lepinguliste kohustuste täitmise eelduseks ei seatud seda, et kostjal oleks tingimata võimalik finantseerida maskide tellimust hageja ettemaksu rahaga. Vastupidine tõlgendus viiks ka ilmselgelt ebamõistliku olukorrani, kus hageja kannaks vastutust nii kostjale ettemaksu tegemise eest kui ka selle eest, et hageja poolt tehtud ettemaks on kostja kontol külmutatud. VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
46.Kohus nõustub hagejaga, et kostja võttis lepinguga kohustuse tarnida hagejale kokkulepitud kaitsemaskid kokkulepitud ajaks ning see, millistel tingimustel kostja maskide tellimuse esitab ja selle eest tasub, oli kostja mõjusfääris ning kostja enda äririsk. Hageja märgib õigesti, et kostjal olid ka pangakonto külmutamise järel kõik võimalused hankida tellimuse eest tasumiseks vahendeid mujalt või rääkida läbi tellimuse eest tasumise tingimustes. Asjaolu, et kostja oma kohustusi täita ei suutnud, ei tähenda, et kostja rikkumine olnuks põhjustatud vääramatust jõust ja et kostja oma kohustuste rikkumise eest ei vastuta. Kohus rõhutab, et VÕS § 103 lg 1 tuleneb eeldus, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Riigikohtu 12.06.2006 otsuses tsiviilasjas nr 32-1-50-06 on selgitatud, et rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla (vt ka Riigikohtu 7. novembri 2005 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-05 (RT III 2005, 39, 384), p 16). Kuigi käesolevas asjas ei olnud pooltevahelise lepingu esemeks rahalise kohustuse täitmine, on kostja oma lepingurikkumist vabandatavaks pidanud üksnes hagejalt ettemaksuks saadud rahaliste vahendite külmutamisele viidates. Seetõttu leiab kohus, et eelviidatud Riigikohtu lahendist tulenevad seisukohad on analoogia alusel kohaldatavad ka käesolevas vaidluses, mis täiendavalt kinnitab kohtu veendumust, et kostja vastutab oma lepingurikkumise eest.
47.Kostja on esitanud ka vastuväite, et hageja ei olevat tõendanud, et tegi kõik omalt poolt võimaliku, et vältida kahju ja takistuste tekkimist (CISG artikkel 77). GISG artiklis 77 on sätestatud, et pool, kes viitab lepingu rikkumisele, peab rakendama niisuguseid meetmeid, mis on antud asjaoludel kahju vähendamiseks arukad, kaasa arvatud lepingu rikkumise tagajärjel tekkinud minetatud kasu vähendamiseks. Kui ta niisuguseid meetmeid ei võta, võib lepingut rikkunud pool nõuda kahjude hüvitamise vähendamist summa võrra, mille võrra neid oleks saanud vähendada. Kohus nõustub hagejaga, et kuna hageja ei ole esitanud kostja vastu kahjunõuet, ei ole viide CISG artiklile 77 asjakohane. Käesolevas tsiviilasjas ei ole menetle kohus samuti kostja hagivaldust hageja vastu väidetava hageja tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Oletuslikud ja tõendamata on kostja vastuväited, mille kohaselt ei saavat välistada võimalust, et Eesti rahapesu andmebüroo
2-20-5806 on kostja arvelduskontole seadnud käsutuspiirangu hageja enda tegevuse tulemusena. Teisalt ei ole isikutel keelatud esitada kuriteoteateid, kui selleks on olemas piisavad ajendid ning ainuüksi kuriteoteate esitamine ei vabasta kostjat oma tsiviilõiguslike lepinguliste kohustuste täitmisest.
48.Arvestades kohtu poolt eelnevalt tuvastatud asjaolusid, on hageja kostjaga sõlmitud kaitsemaskide tarne lepingust oma 13.04.2020 avaldusega õiguspäraselt ja kehtivalt taganenud. CISG artikli 26 kohaselt jõustus lepingust taganemine hagejapoolse taganemisavalduse teate kostjale esitamisega. Kohtu hinnangul piisas lepingust taganemiseks kostjapoolest olulisest lepingurikkumisest, mis seisnes selles, et kostja jättis kaitsemaskid tähtaegselt tarnimata. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks täiendavalt hinnata poolte väiteid ja tõendeid selles, kas lisaks kostjapoolsele maskide tarnimata jätmisele oli hagejal alus eeldada ka kaitsemaskide nõuetele mittevastavust (ebakvaliteetsust).
49.Oma 29.06.2020 menetlusdokumendis esitas kostja tasaarvestuse avalduse ja vastuhagi hageja vastu 311 403,60 euro ja viivise nõudes. Kostja taotles tasaarvestada oma väidetavalt saamata jäänud tulu 2 966 403,60 euro nõue osaliselt hageja 2 655 000 euro suuruse nõudega ettemaksu tagastamiseks ning mõista tasaarvestusest ülejääv summa 311 403,60 eurot hagejalt kostja kasuks saamata jäänud tuluna välja. 07.07.2020 määrusega keeldus kohus vastuhagi käesolevas asjas menetlusse võtmast ja andis selle menetlemiseks eraldi hagina. Seega kohus ei lahenda kostja poolt hageja vastu esitatud hagi kahju hüvitamiseks käesolevas tsiviilasjas. Käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkeks pole kostja vastuhagi menetlusse võtmist teises tsiviilasjas veel otsustatud. Siiski saab kohus ka käesolevas menetluses anda hinnangu kostja esitatud tasaarvestuse põhjendatusele.
50.Kostja poolt esitatud tasaarvestuse avalduse kohaselt kostja ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt pooltevaheline leping on lõpetatud hageja 13.04.2020 lepingust taganemise avaldusega. Kostja on seisukohal, et 02.04.2020 leping on hageja poolsest rikkumisest tulenevalt lõpetatud kostja 08.05.2020 avalduse alusel ning kuivõrd leping on lõppenud alles 08.05.2020, siis puudub hagejal õigus nõuda tehtud ettemakse tagastamist ja viivise tasumist alates hagi esitamisest. Kostja leiab, et hageja poolsest alusetust lepingu täitmisest keeldumist tulenevalt on kostjal tekkinud hageja vastu kahju hüvitamise nõue, mille kostja palub tasaarveldada osaliselt hageja nõudega lepingu alusel tasutud ettemaksu tagastamise nõudega (tl 95 pöördel – tl 96). Kostja heidab hagejale rikkumisena ette seda, et hageja rikkumine olevat alanud 13.04.2020, mil hageja esitas ilma õigusliku aluseta lepingust taganemise avalduse, andes seeläbi selgelt teada omapoolsest tarne vastuvõtmisest keeldumisest tulevikus ning asudes seeläbi takistama kostja poolt kauba soetamiseks vajalike sammude astumist ja kaubatarnimist. Samuti heidab kostja hagejale rikkumisena ette seda, et hageja esitas 20.04.2020 hagiavalduse Harju Maakohtule koos hagi tagamise taotlusega, mille rahuldamine muutis kostja jaoks võimatuks lepingu täitmiseks vältimatult vajalike sammude astumise, nt Hiina tootjale maksete tegemise hagejale soetavate maskide jaoks (tl 96 pöördel).
51.Kohus on käesolevas kohtuotsuses hinnanud hagejapoolset lepingust taganemist ja jõudnud järeldusele, et hageja on kostjaga sõlmitud kaitsemaskide tarne lepingust 13.04.2020 avaldusega õiguspäraselt ja kehtivalt taganenud. Seetõttu on kostja 08.05.2020 taganemisavaldus (vt tl 80-81, tl 100) õiguslikult toimetu ja tuleb jätta tähelepanuta. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole hagejaga sõlmitud lepingust õiguspäraselt ja kehtivalt taganenud. Kohus märgib, et lepingust taganemise kui kujundusõiguse kasutamise eelduseks on see, et täidetud oleksid materiaalsed eeldused selle õiguskaitsevahendi rakendamiseks. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud tagajärge. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku sisulise (materiaalse) eeldusena peab lepingust taganemiseks olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine. Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et pooltevaheline leping lõppes hageja õiguspärase 13.04.2020 taganemisavaldusega, ei olnud kostjal enam alust samast lepingust uuesti taganeda.
52.Kuna hageja taganes lepingust õiguspäraselt, osutub sellega ebaõigeks ka kostjapoolse
2-20-5806 tasaarvestuse avalduse põhjendus, milleks on väide, et hageja oluliseks rikkumiseks olevat olnud lepingust õigusliku aluseta taganemine ja käesolevas tsiviilasjas põhjendamatu hagi esitamine. Kuna kostjapoolne taganemisavaldus (lepingu lõpetamine) on õiguslikult toimetu ja hageja ei ole 13.04.2020 taganemisavaldusega ega käesolevas asjas hagi esitades pooltevahelist lepingut rikkunud, siis ei saa kostjal olla hageja vastu ka tasaarvestavat nõuet. Ebaõige on kostja väide, nagu oleks hageja 13.04.2020 taganemisavalduse ja käesolevas asjas hagi esitamisega „asunud takistama müüja poolt kauba soetamiseks vajalike sammude astumist ja kaubatarnimist ja „muutnud hagi tagamise taotluse rahuldamisega kostja jaoks võimatuks lepingu täitmiseks vältimatult vajalike sammude astumise, nt Hiina tootjale maksete tegemise hagejale soetavate maskide jaoks.“ Kohus nõustub hagejaga, et kostja tasaarvestuse avaldus on alusetu, kuivõrd hagejapoolne lepingust kehtiv taganemine välistab kostjal lepingust täiendava taganemise. Riigikohtu 28.09.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-71-16, p-s 15 on selgitatud, et lepingust ei saa taganeda tagasiulatuvalt. Järelikult on välistatud ka hageja kehtiva taganemisavalduse alusel juba lõppenud lepingust veelkordne taganemine (lepingu lõpetamine) kostja taganemisavaldusega.
53.Tasaarvestuse tegemine eeldab vastavalt VÕS § 197 lg 1 tasaarvestaval poolel ehk käesoleval juhul kostjal reaalselt eksisteeriva nõude ja hagejatel vastava kohustuse olemasolu. Kohus on eeltoodud põhjendusi arvestades seisukohal, et kostjal puuduvad hageja vastu reaalsed nõuded, mida ta saanuks hageja nõudega tasaarvestada. Kohus nõustub hagejaga, et kostjal ei ole tekkinud hageja vastu 29.06.2020 menetlusdokumendis kirjeldatud kahjunõudeid, need nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks ning kostjal ei ole võimalik neid VÕS § 197 lg 1 alusel hageja nõudega tasaarvestada. Seetõttu kostja ilmselgelt põhjendamatu tasaarvestuse avaldus ei ole aluseks hageja nõude tasaarvestamiseks.
54.Kuivõrd hageja on pooltevahelisest lepingust kehtivalt taganenud ja kostjal puuduvad hageja vastu tasaarvestatavad nõuded, siis on kostja kohustatud tagastama hageja poolt kostjale tasutud ettemaksu summas 2 655 000 eurot. Kohaldamisele kuulub lepingu lõpetamise tagajärgi ette nägev GISG artikkel 81 punkt 2, milles on sätestatud, et lepingu täielikult või osaliselt täitnud pool võib teiselt poolelt nõuda kõige selle tagastamist, mida esimene pool oli lepingu järgi tarninud või tasunud. Sarnane regulatsioon on ka VÕS § 189 lg 1, mille kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks põhinõudena 2 655 000 eurot.
55.Samuti on põhjendatud hageja viivisenõue. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja põhinõue ettemaksu tagastamiseks oli hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivise tasumist põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks viivise põhinõudest (2 655 000 eurot) alates hagi esitamisest 20.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.
56.Kohus ei hinda kohtuotsuses käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Muuhulgas ei anna kohus hinnangut meedias avaldatud artiklitele, seal käsitletud suhetele ja erinevate inimeste isikuomadustele (vt tl 9-11, tl 17-25, tl 29-30, tl 75-79).
57.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
2-20-5806 kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
58.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks poolte menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud 29.04.2020 seisuga olid kokku 9363,5 eurot, millest 3450 eurot moodustab riigilõiv, 5629,5 eurot õigusabiteenuse kulud ning 284 eurot õigusabiteenuse osutamisega seotud otsesed kulud (elektroonilise äriregistri väljavõtted summas 6 eurot ja hagi tagamise määruse täitmisega seotud kohtutäituri tasu summas 278 eurot). Advokaadibüroo Sorainen on hageja avalduse kohaselt 29.04.2020 seisuga osutanud hagejale õigusabiteenust kokku 25,9 tunni ulatuses, keskmise tunnihinnaga 217,36 eurot (ilma käibemaksuta). 29.06.2020 esitas hageja täiendava nimekirja hageja poolt kantud menetluskuludest perioodil alates 30.04.2020 kuni 29.06.2020. Perioodil alates 30.04.2020 kuni 29.06.2020 on Advokaadibüroo Sorainen AS osutanud hagejale käesolevas tsiviilasjas õigusabi 27,5 tunni ulatuses, summas 5 895,50 eurot (ilma käibemaksuta), keskmise tunnitasuga 214,38 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku on hageja käesolevas kohtumenetluses kandnud menetluskulusid summas 15 259 eurot (ilma käibemaksuta), mis sisaldab nii 29.06.2020 menetlusdokumendis viidatud õigusabikulu summas 5 895,50 eurot (ilma käibemaksuta) kui ka 29.04.2020 kohtule esitatud menetlusdokumendis viidatud menetluskulu summas 9 363,5 eurot (õigusabikulud, õigusabi osutamisega seotud otsesed kulud ja riigilõiv, ilma käibemaksuta). Hageja palub kogu nimetatud menetluskulu kostjalt välja mõista (vt tl 91). Hageja on käibemaksukohustuslane, sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10).
59.Kostja 06.07.2020 vastuväidete kohaselt ei ole hageja menetluskulud vaidluse keerukust ja asjaolusid arvestades põhjendatud nii tunnihinna kui ajakulu osas. Kostja leiab, et ainuüksi asjaolu, et hageja on Soome riigiasutus ja kostja on Eesti ettevõte, ei tähenda, et tegemist oleks keeruka piiriülese olukorraga. Kostja märgib, et vaidlus puudub nii kohtualluvuse ja kohalduva õiguse osas, lisaks saab Euroopa Liidu liikmesriikides olevate isikute vahelisi lepingulisi vaidluseid puudutavaid tsiviilasju pidada pigem sageliesinevaks kohtuasjaks. Samuti viitab kostja sellele, et hagejat esindavad vandeadvokaadid omavad vastavalt Advokaadibüroo Sorainen kodulehel avaldatud teabele võimekust suhelda vastavalt kas inglise või nii inglise kui soome keeles. Juhul, kui vandeadvokaadid on ise avaldanud, et on võimelised vastavates keeltes suhtlema, siis ei saa kostja hinnangul keskmisest kõrgemat õigusabiteenuse tasu põhjendada asjaoluga, et kliendisuhtlus või tõendid ei ole eesti keeles. Kostja leiab, et hageja õigusabiteenuse osutamisele kulutatud aeg on põhjendatud 11,3 tunni ulatuses.
60.Kohus on seisukohal, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 3450 eurot. Arvestades, et kostja pole selles osas vastuväiteid esitanud, loeb kohus hageja põhjendatud menetluskulude hulka TsMS § 143 p 2 ja § 144 p 5 alusel ka kokku 284 eurot (seoses äriregistri väljavõttega summas 6 eurot ning hagi tagamise määruse täitmisega seotud kohtutäituri tasu summas 278 eurot).
61.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate õigusabi tunnitasu määr 214,38 eurot - 217,36 eurot (ilma käibemaksuta) on ebamõistliku suurusega. Hageja on oma menetluskulude suurust põhjendanud väitega, et hageja on Soome Vabariigi riigiasutus, kes vajas Eestis kiirkorras kvaliteetset õigusabi, vaidlusalune asi on piiriülene ning selle suhtes on rahvusvaheliselt kõrge avalik huvi. Samuti viitab hageja sellele, et hageja esindajateks on kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud vandeadvokaadid. Kohus nõustub kostjaga, et piiriülene element ei ole käesolevas
2-20-5806 vaidluses sellise kaaluga, mis muudaks vaidluse tavapärasest keerukamaks ning ka väidetav rahvusvaheline avalik huvi ei muuda vaidlusküsimuste asjaolusid ega õigusabiteenuse sisu. Samuti nõustub kohus kostjaga, et käesoleva vaidluse puhul ei ole tegemist tavapärasest keerukama või mahukama vaidlusega. Käesolevas asjas puudus vaatamata vaidluse piiriülesele iseloomule vaidlus kohtualluvuse ja kohalduva õiguse osas. Samuti ei õigusta tavapärasest kõrgema tasumäära rakendamist ainuüksi asjaolu, et hagejat esindavad vandeadvokaadid suhtlesid hagejaga soome ja inglise keeles ning asjas kogutud tõendid olid osaliselt soome- ja/või inglisekeelsed. Välisklientide esindamine ja võõrkeelsete dokumentidega töötamine vandeadvokaatide poolt ei ole tänapäeval midagi erakordset ning kostja viitas õigustatult asjaolule, et hagejat esindava advokaadibüroo kodulehel on kliente teavitatud hageja esindajate võimekusest suhelda nii inglise kui soome keeles. Kohtul ei ole kahtlusi, et hageja esindajateks on kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud vandeadvokaadid, kuid ka see asjaolu ei tingi iseenesest kõrgema tasumäära rakendamist. Kohtu hinnangul tuleb eeldada, et iga vandeadvokaadina töötav isik on kõrgelt kvalifitseeritud ning vähemalt üldjuhul ei ole põhjendatud luua vandeadvokaatide vahel veel mingeid täiendavaid gruppe lähtuvalt nende kvalifikatsioonist. Nii näiteks peab kohus kõrgelt kvalifitseerituks ka kostja vandeadvokaadist esindajat, kes osutas käesolevas menetluses kostjale õigusteenust tunnitasuga 135 eurot/h (ilma käibemaksuta). Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hageja lepinguliste esindajate põhjendatud tunnitasu määr ei ületa käesolevas vaidluses 150 eurot/h (ilma käibemaksuta).
62.Hageja lepinguliste esindajate ajakuluna on näidatud kokku 53,4 h. Arvestades asjaolu, et käesolev vaidlus ei olnud tavapärasest keerukam ega mahukam ning hinnates hageja esindajate poolt käes esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu mahus 53,4 h on ülemäärane. Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik menetluskulu menetluse esimeses etapis perioodil 16.04.2020 – 22.04.2020 (vt tl 53 pöördel) ei ületa kokku 13 h (sh materjalidega tutvumine, dokumentide koostamine ja kliendikohtumised). Seega vastavas osas vähendab kohus hageja lepinguliste esindajate ajakulu 12,9 h võrra. Muuhulgas nõustub kohus kostjaga selles, et õigusabikulude koosseisus ei ole alust hüvitada dokumentide tõlkimisega seotud ajakulu. Vandeadvokaadid osutavad õigusteenust, mitte tõlketeenust. Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik menetluskulu menetluse teises etapis perioodil 05.05.2020 – 10.06.2020 (vt tl 90 pöördel) ei ületa kokku 9 (sh materjalidega tutvumine, dokumentide koostamine ja kliendikohtumised). Seega vastavas osas vähendab kohus hageja lepinguliste esindajate ajakulu 18,5 h võrra. Perioodil 05.05.2020 – 10.06.2020 koostasid hageja esindajad kohtule üksnes ühe lühikese menetlusdokumendi vastuseks kostja vastusele ja täiendava taotluse hagi tagamiseks (tl 71-73), kusjuures täiendava taotluse hagi tagamiseks jättis kohus rahuldamata (tl 83-84).
63.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hagejate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas menetluses ei ületa kokku 22 h (13 + 9), mis kohtu poolt mõistlikuks peetavat tunnitasu määra (150 eurot/h) arvestades vastab rahaliselt summale 3330 eurot (22 x 150). Kohus märgib võrdlusena, et kostja lepingulise esindaja ajakulu käesolevas menetluses oli kokku 18,5 h (tl 93 pöördel). Kuigi poolte lepinguliste esindajate ajakulu ei pea iseenesest olema võrdne, ei nähtu käesolevas tsiviilasja materjalidest siiski selliseid asjaolusid, mis õigustaks hageja esindajate märgatavalt kõrgemat tunnihinnet ja ajakulu võrreldes kostja lepingulise esindajaga.
64.Kokkuvõttes määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks summa 7034 eurot (riigilõiv 3450 eurot + 284 eurot seoses elektroonilise äriregistri väljavõttega ja hagi tagamise määruse täitmisega seotud kohtutäituri tasuga + hageja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 3300 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 7034 eurot. Hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 8225 eurot (taotletud summa 15 259 eurot – rahuldatud summa 7034 eurot).
65.Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta.
2-20-5806 Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (7034 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
66.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
67.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus muuhulgas rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus rahuldas käesolevas asjas hagi tagamise taotluse oma 20.04.2020 määrusega, arestides kostjale kuuluvad arveldusarved Eestis tegutsemisloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides hageja nõude tagamiseks 2 655 000 euro ulatuses. Arvestades hagi rahuldamist, leiab kohus, et kooskõlas TsMS § 445 lg 2 tuleb antud hagi tagamise abinõu jätta jõusse põhjusel, et see on ilmselt vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.