Pärnu Maakohus
Kohtunik Kohtujurist
Toomas Talviste Keith Tammela
Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
5. detsember 2016, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-16-14820
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi T. S. vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 24 822.58 eurot ning lisanduva viivise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine Hageja Swedbank AS, lepinguline esindaja Külli Reinfeld
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja T. S.
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Jätta läbi vaatamata Swedbank AS hagi T. S. (pankrotis) vastu. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, v.a tasutud riigilõiv, mille tagastamist saab hageja TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel esitatava taotlusega nõuda. Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Kohtu põhjendused Pärnu Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi T. S. vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 24 822.58 eurot ning lisanduva viivise väljamõistmiseks. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 17.11.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-15547 kuulutati välja kostja T. S. pankrot ning määrati pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Kohtumäärus on jõustunud 3.12.2016. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Swedbank AS-i hagi hagi tuleb käesolevas menetluses jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 423 lg 3 ja pankrotiseaduse § 43 lg 2 alusel. Nimetatud pankrotiseaduse säte ütleb, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata.
Tsiviilasi nr 2-16-14820 Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 järgi tuleb hagi läbivaatamata jätmise puhul menetluskulud jätta hageja kanda. Samas võib kohus TsMS § 162 lg 4 kohaselt jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte on kohtu hinnangul kohaldatav ka antud juhul. Kohus lähtub Riigikohtu lahendist kohtuasjas nr 3-2-1-154-09, mille punktis 14 on käesoleva kaasusega samadel asjaoludel (menetluse ajal kuulutati välja kostja pankrot) selgitatud, et „tegemist on asjaoluga, mida hageja mõjutada ei saanud, ning seda peab kohus menetluskulude määramisel arvestama. Kui kohus leiab, et sellises olukorras on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, saab kohus tuvastada, et kostja menetluskulude täies ulatuses hagejalt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Samuti tuleb kohtul hinnata, kas kostja menetluskulud on olnud mõistlikud pärast seda, mil kostja sai teada, et ta on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Kostja pidi teadma, et pankroti väljakuulutamise korral jäetakse hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kui kostja pärast maksejõuetuks muutumist tegi õigusabile kulutusi, mis polnud hagi läbi vaatamata jätmist arvestades põhjendatud, siis neid menetluskulusid hageja hüvitama ei pea ning hagejalt väljamõistetavaid kulusid tuleb selle võrra vähendada“. Kohus leiab, et antud juhul ei oleks õiglane seadusest tuleneva formaalse nõude tõttu käesolevas asjas menetluskulude jätmine hageja kanda, vaid tuleb analoogia korras kohaldada TsMS § 162 lg 4 sätteid. Seega, arvestades eelpool tooduga, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda, v.a riigilõiv, mille tagastamist saab hageja TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel esitatava taotlusega nõuda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.