1.Jätta X.X. esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata osas, milles ta palub kohustada Viru Vanglat võimaldama talle igapäevaselt jalutuskäike ning kauplusest nende kaupade ostmist, mille säilivusaeg ja -tingimused ei eelda külmkapis hoiustamist ega ole kiiresti riknevad.
2.Jätta X.X. esialgse õiguskaitse taotlus ülejäänud osas rahuldamata.
3.Tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 10 euro ulatuses. Taotlejal tuleb kohtule teatada, millisele arveldusarvele ta riigilõivu tagastamist soovib.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse taotlejale kätte ning saadetakse teadmiseks Viru Vanglale ja Justiitsministeeriumile. Taotlejale edastatakse ka Tartu Halduskohtu 22.04.2020 kohtunõue (ühel leheküljel), Justiitsministeeriumi 27.04.2020 vastus kohtunõudele (seitsmel leheküljel) ja Viru Vangla 27.04.2020 vastus kohtunõudele (kolmel leheküljel).
3-20-728
ASJAOLUD
1.Viru Vangla direktor andis seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas, sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis ning Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldusega nr 76 riigis välja kuulutatud eriolukorraga 17.03.2020 käskkirja nr 1-1/45, millega käskis alates 16.03.2020 järgmist: 1) lukustada kõik Viru Vangla kinnise vangla eluosakonnad; helistamine võimaldatakse vastavalt taotlustele ning üksuse poolt teada antavale töökorraldusele; 2) lõpetada kõik kinnipeetavate saatmised, sh osakonna sisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks; sealhulgas ei toimu saatmisi jalutuskäigule; 3) peatada Viru Vangla kodukorra kinnitatud päevakavade järgsed tegevused; 4) peatada Viru Vangla kaupluse tegevus; vangla tagab kinnipeetava taotluse alusel hädavajalikud hügieenining kirjatarbed, kõneaja laadimine telefonikaardile on võimalik taotluse alusel kinnipeetava isiklike vahendite arvelt; 5) käskkirja kehtivuse ajal jätta kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt; 6) peatada kõik Viru Vangla avavanglaosakonna poolt vangistusseaduse (VangS) § 10 lg 1 teise lause alusel antud load liikuda väljaspool vangla territooriumi.
2.Viru Vangla direktor täiendas käskkirja nr 1-1/45 19.03.2020 käskkirjaga nr 1-1/46 ning kehtestas selle tervikuna järgmises sõnastuses: „1. Piirata vahistatute ja süüdimõistetute (edaspidi kinnipeetavate) vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust järgmiselt:
1.1.lukustada kõik Viru Vangla kinnise vangla eluosakonnad;
1.2.lõpetada kõik kinnipeetavate saatmised, sh saatmised jalutuskäigule, ja osakonna sisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks;
1.3.peatada Viru Vangla kodukorra (viimati muudetud direktori 23.09.2019. a käskkirjaga nr 1-1/89, edaspidi kodukord) kinnitatud päevakavade järgsed tegevused;
1.4.peatada kõik Viru Vangla avavanglaosakonna poolt VangS § 22 alusel antud load liikuda väljaspool vangla territooriumi;
1.5.helistamine võimaldatakse vastavalt taotlustele ning üksuse poolt teada antavale töökorraldusele.
2.Ära jätta kehakultuuriga tegelemine, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute, sh osakonnas paikneva trenažööri kasutamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ega välistatud võimalik nakkusoht.
3.Peatada Viru Vangla kaupluse tegevus. Vangla tagab kinnipeetava taotluse alusel hädavajalikud hügieeni- ning kirjatarbed, kõneaja laadimine telefonikaardile on võimalik taotluse alusel kinnipeetava isiklike vahendite arvelt.
4.Punktides 1–3 sätestatud julgeolekuabinõusid kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 16.03.2020.
5.Käskkirja kehtivuse ajal jätta kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt. Vangidele tagatakse lisatoitlustamine iga päev.
6.Käskkiri kehtib kuni vajaduse ära langemiseni. Vangla hindab käskkirjaga kehtestatud abinõude jätkuva kohaldamise vajadust vähemalt iga kahe nädala tagant.
7.Teha käskkiri teatavaks kõikidele vanglas viibivatele kinnipeetavatele, vangla kauplusele ja AS-le Eesti Vanglatööstus.“
3.Viru Vangla direktor jätkas käskkirjaga nr 1-1/46 kehtestatud meetmete rakendamist 30.03.2020 käskkirjaga nr 1-1/49 ja 13.04.2020 käskkirjaga nr 1-1/52.
3-20-728
4.21.04.2020 saabus Tartu Halduskohtule X.X. esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta palub peatada Viru Vangla direktori käskkirjade nr 1-1/45, nr 1-1/46, nr 1-1/49 ja nr 1-1/52 täitmine osas, millega piiratakse tema õigusi viibida värskes õhus vähemalt üks tund päevas (VangS § 55), tutvuda interneti vahendusel õigusaktidega (VangS § 311) ning sooritada sisseoste vangla kauplusest (VangS § 48 lg 1). Kui taotlejale jalutamist värskes õhus ei võimaldata, siis palub ta kohustada vanglat viivitamatult paigaldama kambritele avatavad aknad. Taotluse kohaselt halveneb ilma värskes õhus jalutamiseta taotleja tervis ning kuna ta ei saa kasutada velotrenažööri, mille kasutamise on talle määranud arst, on oht, et ta jääb püsivalt voodihaigeks. Taotlejal on pidevalt õhupuudus ja valud. Ilma õigusaktidega tutvumise võimaluseta jäävad tema õigused kaitseta ning ilma võimaluseta sooritada sisseoste vangla kauplusest jääb ta nälga ja peab toituma ülimalt ebatervislikult (ei saa osta puu- ja juurvilja ega liha ja mett). Taotlejale on usulistel põhjustel määratud sealihavaba menüü ning tal on koguaeg kõht tühi.
5.Viru Vangla palus 27.04.2020 vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata jalutuskäikude ja kauplusest sisseostude tegemise võimaldamise osas ning rahuldamata õigusaktidega tutvumiseks arvutisse saatmise osas. Vangla märkis järgmist. Viru Vangla direktori 27.04.2020 käskkirja nr 1-1/55 punktiga 3 kinnitati kinnipeetavate kaupluseteenuse taastamine ning punktiga 2 alates 29.04.2020 jalutuskäigud tavaosakonnas (kus viibib ka taotleja) viibivatele kinnipeetavatele. Kohtule seisukoha esitamise ajaks on kinnipeetavad kaupluse tellimislehed esitanud ning kaup saadakse kätte nädala jooksul. Õigusaktidega tutvumine on hetkel korraldatud selliselt, et kinnipeetavatele võimaldatakse tutvumine vangla poolt paberkandjal väljastatavate õigusaktidega. Eestis on välja kuulutatud eriolukord seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga. Esineb ülekaalukas avalik huvi, et ei tekiks võimalikke uusi lokaalseid nakkuskoldeid, sh vanglates. Vanglas viibivatest kinnipeetavatest kuuluvad väga paljud riskirühmadesse (rohkem kui kolmandik), mistõttu on nende puhul haiguse raske kulgemise ning tüsistuste tekke risk väga suur. Kui kinnipeetavate kontakte mitte minimeerida, on potentsiaalsete haigestumiste hulk väga suur. Üldteadaolevalt on haiglakohtade, eriti intensiivravi kohtade hulk kogu riigis piiratud ehk massilise nakatumise korral ei pruugi enam jätkuda riigil raviressurssi. Kui viirus hakkab kinnipeetavate seas levima, ning haiglaravi vajajaid tuleb toimetada haiglatesse üle Eesti, toob see endaga kaasa ka lisakoormuse vanglateenistusele, kes peab tagama valve haiglas viibiva kinnipeetava üle. Kui suhtlus- ja liikumispiiranguid ei rakendataks, võib see tuua kaasa kinnipeetavate hulgas kiire viiruse leviku. Jalutuskäike piirati seetõttu, et nende võimaldamisega kaasneb paratamatult oluliselt suurem kontakt valvemeeskonna ning kinnipeetavate vahel, samuti võivad kinnipeetavad puutuda kokku pindade või õhuga, kus paikneb viirus. Piirangute mõjude leevendamiseks on rakendatud mitmeid leevendusmeetmeid (näiteks vanglas viibivad ööpäevaringselt kaplan ja psühholoog, kambritesse on jagatud erinevad mängud, ristsõnad ja treeningharjutuste lehed, laiendatud on telekanalite arvu ning raadio, elekter ja kaabeltelevisioon on kambris sisse lülitatud ööpäevaringselt). Kõigile kinnipeetavatele on tagatud soovi korral lisatoidu, nt šokolaadi või selle sobimatuse korral kuivatatud puuvilja saamine, samuti pakub vangla hommikuti tee alternatiivina kohvi.
6.Justiitsministeerium palus 27.04.2020 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning märkis järgmist. Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Viru Vangla 27.04.2020. a käskkirjaga nr 1-1/55 on vangid taas lubatud jalutuskäikudele alates 29.04.2020. Samuti on nimetatud käskkirja kohaselt vangidel võimalik osta vangla kauplusest kaupu, mis ei ole kiiresti riknevad, ja mis ei eelda nende hoiustamist külmikus. Kuivõrd vangla on kehtestanud meetmed just nii kinnipeetavate enda kui ka teiste isikute elu ja tervise kaitseks, siis kaaluvad need hüved kahtlemata üle taotlejale piirangutest tuleneva ebamugavustunde. Riigile põhiseaduse §-st 28
3-20-728 tulenev positiivne soorituskohustus (kaitsta inimeste tervist) tähendab ka vajadusel isikutele tavaolukorras kohalduvate selliste subjektiivsete õiguste piiramist (nt jalutuskäik, kokkusaamised), mille piiramata jätmine võib otseselt soodustada viiruse levikut. Selliste õiguste piiramine pandeemia tõkestamiseks on möödapääsmatu.
KOHTU SEISUKOHT
7.Taotleja eesmärgiks on võimaldada talle hoolimata Viru Vangla direktori käskkirjadega nr 1-1/45, nr 1-1/46, nr 1-1/49 ja nr 1-1/52 kehtestatud piirangutest esialgse õiguskaitse korras igapäevane jalutamine värskes õhus, vangla kauplusest kaupade ostmine ning interneti vahendusel õigusaktidega tutvumine.
8.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 järgi võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3 ls 2).
9.HKMS § 249 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib kaebaja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2). Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks isikul võimalik ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebuse või vaidega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, kuid esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks tuua kaasa tema jaoks tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Seega võib olla esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ka juhul, kui kohtuotsuse täitmine on põhimõtteliselt võimalik ka esialgset õiguskaitset kohaldamata, ent isik peab vaide- või kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid. Samas ei õigusta igasugune riive, mis annab aluse halduskohtule kaebuse esitamiseks, esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (vt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 14). Kohtul tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatust iga piirangu puhul eraldi kaaluda.
10.Käesolevas asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta HKMS § 249 lg 3 ls 2 alusel osaliselt läbi vaatamata. Viru Vangla direktor andis 27.04.2020 käskkirja nr 1-1/55, millega otsustas järgmist: 1) jätkata 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/46 punktides 1.1, 1.3, 1.4, 1.5 ja 2 kehtestatud julgeolekuabinõude ja meetmete rakendamist kuni vajaduse ära langemiseni; 2) jätkata 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/46 punktis 1.2 kehtestatud piiranguid, kuid lõpetada jalutuskäikudele saatmise piirangud alates 29.04.2020, välja arvatud karantiinis või isolatsioonis olevatele vangidele; 3) jätkata 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/46 punktis 3 kehtestatud kaupluse piiranguid, välja arvatud nende kaupade osas, mille säilivusaeg ja -tingimused ei eelda külmkapis hoiustamist ega ole kiiresti riknevad; 4) jätkata 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/46 punktis 5 sätestatud meetmete rakendamist. Seega on alates 29.04.2020 taastatud kinnipeetavate jalutuskäikudele saatmine ning leevendatud sisseostude tegemise piiranguid selliselt, et lubatud on osta kaupu, mille säilivusaeg ja -tingimused ei eelda külmkapis hoiustamist ega ole kiiresti riknevad. Viru Vangla 27.04.2020 käskkirjaga nr 1-1/55 piirangute leevendamisest tulenevalt on ka taotleja oma eesmärgi osaliselt saavutanud ning taotlus tuleb jätta esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemise tõttu läbi vaatamata osas, milles taotleja palub kohustada vanglat võimaldama talle igapäevaselt jalutuskäike ning vangla kauplusest kaupade ostmist, mille säilivusaeg ja -tingimused ei eelda külmkapis hoiustamist ega ole kiiresti riknevad.
3-20-728
11.Kohus leiab, et ülejäänud osas tuleb jätta taotlus rahuldamata.
12.Kauplusest selliste toiduainete ostmise osas, mis on kiiresti riknevad ja mida tuleks hoiustada külmkapis, puudub taotlejal kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse vajadus. Taotlejale tagatakse toitlustamine kolm korda päevas ja see peab vastama kehtestatud toidunormidele (VangS § 47 lg 1 ja sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 3). Viru Vangla 27.04.2020 käskkirjaga nr 1-1/55 on taastatud kauplusest nende toiduainete ostmise võimalus, mida ei pea hoiustama külmkapis, ning säilitatud on ka Viru Vangla 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/46 punktis 5 ette nähtud lisatoitlustamine. Eelnevast tulenevalt on taotlejal käesoleval ajal kõik võimalused, et toituda hoolimata osade kaupade soetamise keelust siiski selliselt, et tema igapäevane toitumisvajadus saaks rahuldatud.
13.VangS § 311 kohaselt võivad kinnipeetavad kasutada internetti vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Viru Vangla on kohtule selgitanud, et kuigi kinnipeetavate saatmisi arvutiruumi ei toimu, on taotlejal piirangute kehtivuse ajal võimalik tutvuda õigusaktidega paberkandjal. Seega ei ole taotlejat õigusaktidega tutvumise võimalusest ilma jäetud. Asjaolu, et õigusaktidega on vaidluse kestuse ajal võimalik tutvuda vaid paberkandjal, ei tekita taotlejale pöördumatuid tagajärgi ega muuda võimaliku hilisema kohtuotsuse täitmist võimatuks.
14.Isegi, kui jaatada taotlejal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu internetis õigusaktidega tutvumise ja külmkapis hoiustavate kaupade (nt liha) soetamise osas, ei kaalu see üles vajadust järgida asjas esinevat ülekaalukat avalikku huvi vanglas koroonaviiruse ulatuslikuma leviku takistamiseks ning puudutatud isikute õiguste kaitse tagamiseks. Puudub vaidlus, et COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus on väga nakkav ning selle riskirühma kuuluvad vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid. Viru Vangla ja Justiitsministeerium on põhjendatult välja toonud, et suur hulk kinnipeetavaid kuulub oma vanuse või tervisliku seisundi (kroonilised haigused) tõttu riskigruppi, mistõttu on neil kõrgendatud huvi enda elu ja tervise kaitse tagamise suhtes. Arvestada tuleb ka kinnipidamisasutuse eripära ehk seda, et kinnipeetavatel endil on äärmiselt piiratud võimalused korraldada ise enda elu viiruse leviku tõkestamiseks ja haigestumise vältimiseks. Seega peab kohus antud juhul kõne all olevate meetmete rakendamist inim- ja pindkontaktide vältimise ja viiruse leviku tõkestamise eesmärgil proportsionaalseteks. Inimestevaheliste kontaktide minimeerimist ja distantsi hoidmist on viiruse leviku abinõuna rakendatud ka väljaspool vanglat ning nende meetmete rakendamiseks on Vabariigi Valitsus kuulutanud 12.03.2020 korraldusega nr 76 Eesti Vabariigi haldusterritooriumil välja eriolukorra.
15.Eeltoodust tulenevalt jääb esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata. Arvestades esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ja rahuldamata jätmise osakaalu, tagastab kohus HKMS § 104 lg 5 p 3 alusel taotlejale kahe kolmandiku asjas tasutud riigilõivust. Taotlejal tuleb kohtule teatada, millisele arveldusarvele ta riigilõivu tagastamist soovib.
16.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga.
17.Tuginedes HKMS § 77 lg-le 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus haldusasja menetluse taotleja terviseandmeid kajastavate tõendite (tervisekaardi väljavõtete) osas kinniseks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.