M. M (M) esialgse õiguskaitse taotlus kartserikaristuste täitmise peatamiseks
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja nr 3-20-728 materjalide hulgast praeguse asja juurde Viru Vangla direktori 27. aprilli 2020. a käskkiri nr 1-1/55 ning väljavõte taotleja tervisekaardist perioodil 16. märts 2020 kuni 27. aprill 2020.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Jätta taotleja poolt viidatud tõendid välja nõudmata.
4.Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi initsiaalidega.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Tartu Halduskohtusse saabus 28. aprillil 2020 M. M esialgse õiguskaitse taotlus. Eriolukorra tõttu on vanglas alates 16. märtsist 2020 kehtestatud piirangud, sh on keelatud saatmised jalutuskäikudele, ja leevendusmeetmed, sh lisatelekanalid ning elekter ja kaabeltelevisioon jäeti sisselülitatuks ööpäevaringselt. Taotleja märgib, et nimetatud leevendusmeetmeid ei saa ta kartseris viibides kasutada, samas piiratakse tema õigust jalutada. Taotluse kohaselt lubas üksusejuht, et kui taotleja korda ei riku, siis peatatakse tema kartserikaristuste täideviimine ja teleri kasutusloa kehtetuks tunnistamine kuni eriolukorra lõpuni. Taotleja väitel ei ole ta pärast 16. märtsi 2020. a vestlust üksusejuhiga ühtegi rikkumist toime pannud, kuid ta paigutati siiski 23. aprillil 2020 kartserisse. Taotleja väitel halveneb kartseris tema tervis, kuna ta on jäetud ilma jalutamisvõimalusest, velotrenažöörist, tugikargust, võimlemismatist, lisamadratsist ja päevasel ajal madratsi kasutamise võimalusest. Taotleja pikutab suurema osa ajast ning peab praegu pikutama põrandal või veel külmemal raudvoodil, mis halvendab tema seisundit veelgi. Seljavalu on juba kõvasti tugevam ja valuvaigistid valu ära ei võta. Taotleja palub, et kohus kohustaks Viru Vanglat peatama eriolukorra ajaks tema suhtes kartserikaristuste täitmisele pööramise. Taotleja palub, et kohus nõuaks Viru Vanglalt välja dokumendid nr 6-9/18257-5 ja nr 6-9/12275-2.
3-20-789 Taotleja esitas kohtule täiendavalt märgukirjana pealkirjastatud pöördumise, milles avaldas soovi, et vangla ostaks tagasi tema teleri, kui ta ei saa viibida kartserist väljas eriolukorra lõpuni. Taotleja ei oleks ostnud vangla kauplusest uut telerit, kui tal poleks kehtivat elektriseadme luba ja kui ta viibiks kartseris.
2.Viru Vangla palus 4. mai 2020. a vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata või rahuldamata. Vangla hinnangul on taotlus põhjendamatu. Taotleja esitas
23.aprillil 2020 vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumise, milles taotleb kartserikaristuste täitmisele pööramise edasilükkamist. Vangla hinnangul on tegemist taotlusega, seega ei toimu antud küsimuses vaidemenetlust. Isegi kui käsitada pöördumist vaidena, puudub ümberpööramatu tagajärg, mille eest taotleja esialgset õiguskaitset vajab. Taotleja soov vaadata telerit eriolukorra ajal ei kaalu üles avalikku huvi vangla korda süstemaatiliselt rikkunud kinnipeetavat distsiplinaarselt mõjutada. Mida väiksem on rikkumise ja karistuse täitmisele pööramise ajavahemik (viivitus), seda tõhusam on karistus. Seega on avalik huvi suurem ja karistuse täitmisele pööramise edasilükkamine ei ole vajalik.
3.Viru Vangla täpsustas 7. mai 2020. a vastuses kohtunõudele, et taotleja viibib kartseris Viru Vangla 26. novembri 2019. a käskkirja nr 6-3/864-1 alusel, millega ta määrati kartserisse 20 ööpäevaks. Kartserikaristus pöörati täitmisele 23. aprillil 2020 ning saab täidetuks 13. mail 2020. Nimetatud käskkirja taotleja vaidlustanud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
4.Esialgse õiguskaitse taotluses soovib taotleja, et kartserikaristuste täitmisele pööramine peatataks eriolukorra ajaks.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Viru Vangla 7. mai 2020. a vastusest nähtuvalt viibib taotleja alates 23. aprillist 2020 kartseris Viru Vangla 26. novembri 2019. a käskkirja nr 6-3/864-1 alusel. Taotletav esialgse õiguskaitse abinõu saaks olla vaidlustatava haldusakti täitmise peatamine (HKMS § 251 lõike 1 punkt 1). Taotleja ei ole küll esitanud vaiet Viru Vangla 26. novembri 2019. a käskkirja nr 6-3/864-1 peale, kuid on 23. aprillil 2020 vanglale esitanud vaidena pealkirjastatud pöördumise, milles soovis kartserikaristuse täideviimise peatamist kuni eriolukorra lõpuni. Kohtu hinnangul on tegemist vaidega, mistõttu toimub esialgse õiguskaitse taotluse esemega seotud vaidemenetlus ning ühtlasi on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav.
6.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
Taotleja väitel esineb oht, et kartserikaristuse täitmisele pööramisel tema tervis halveneb.
8.Kohtu hinnangul ei esine taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust. Teisisõnu ei ole taotleja ära näidanud, et see, kui talle määratud kartserikaristuse täitmisele pööramist jätkatakse ka eriolukorra ajal, põhjustaks talle pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi.
3-20-789 Taotleja tugineb vananenud andmetele, et tema tervise hüvanguks peaks talle olema tagatud erinevad abivahendid. Kohus võtab haldusasja nr 3-20-728 materjalide hulgast praeguse asja juurde väljavõtte taotleja tervisekaardist perioodil 16. märts 2020 kuni 27. aprill 2020. Vangla arsti 25. aprilli 2020. a sissekandest tervisekaardil nähtub, et tema hinnangul puudub taotlejal „vajadus tavapärasest vanglarežiimist erinevate vangla poolt pakutavate võimaluste kasutamiseks, sh ei vaja patsient meditsiiniliste abivahenditena madratsit, võimlemisrulle ja -matte, eraldi velotrenažööri kasutamise võimaldamist, seljavöö kandmist jms (...) vahendeid.“ Kohus lähtub kõige värskemast erialaspetsialisti hinnangust, et taotlejal ei esine meditsiinilist vajadust tavapärasest vanglarežiimist erinevate abivahendite kasutamiseks. Seega ei ole tõenäoline, et vastavate abivahendite puudumine põhjustaks taotleja tervisele märkimisväärseid tagajärgi. Kui taotleja on otsustanud vabatahtlikult suurema osa ajast pikutada külmal põrandal või raudvoodil, siis on sellest tingitud seljavalu tema enda, mitte vangla tegevuse tagajärg. Kartseri tingimused peavadki olema askeetlikumad ning vanglal ei ole kohustust võimaldada taotlejal ilma arsti vastava otsuseta pikutada päeval kartseris madratsil. Samuti võtab kohus haldusasja nr 3-20-728 materjalide hulgast praeguse asja juurde Viru Vangla direktori 27. aprilli 2020. a käskkirja nr 1-1/55, millest nähtuvalt lõpetati jalutuskäikudele saatmise piirangud alates 29. aprillist 2020, välja arvatud karantiinis või isolatsioonis olevatele kinnipeetavatele. Seega on taotlejal taas võimalik tervise turgutamiseks värskes õhus jalutada. Ühtlasi on ära langenud üks põhjus, mis taotleja tervisele väidetavalt halvasti võiks mõjuda. Taotluses kirjeldatut ning vangla poolt kohtule edastatud ja kohtu enda kogutud materjale kogumis arvestades ei ole tõenäoline, et kartserikaristuse täitmisele pööramine kujutaks otsesest ohtu taotleja tervisele. Samuti ei nähtu, et kartserikaristuse täitmisele pööramine võiks põhjustada taotlejale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
9.Märgukirjana pealkirjastatud pöördumises avaldas taotleja soovi, et vangla ostaks tagasi vangla kauplusest ostetud teleri. Kohus selgitab, et Viru Vanglas majandab kauplust vastava hanke võitnud ettevõtja, mistõttu ei ole teleri müüjaks Viru Vangla. Kui taotleja soovib televiisori ostu-müügi lepingust taganeda, tuleb arvestada, et tegemist on eraõigusliku lepinguga ning eraõiguslikud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus. Kui taotleja leiab, et talle on põhjustatud kahju avalik-õiguslikus suhtes Viru Vangla poolt ning ta soovib teleri maksumuse hüvitamist, tuleb tal esitada vastav kahju hüvitamise taotlus kõigepealt vanglale ja pärast kohtueelse menetluse läbimist on võimalik esitada hüvitamiskaebus kohtule.
10.Taotleja soovis, et kohus nõuaks Viru Vanglalt välja dokumendid nr 6-9/18257-5 ja nr 6-9/12275-2, mis taotluse kohaselt puudutasid taotleja teleri kasutusloa kehtetuks tunnistamise peatamist ja vastava peatamise ajalist kestust. Nimetatud tõendite kogumiseks puudub vajadus, kuna teleri kasutusloa kehtetuks tunnistamise peatamisel ei ole praeguses distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise asjas tähtsust. Seetõttu jätab kohus taotleja poolt viidatud tõendid välja nõudmata (HKMS § 62 lõige 2).
11.Taotleja palvel asendab kohus avaldatavas määruses taotleja nime initsiaalidega (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.