Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-726
Määruse kuupäev
5. mai 2020
Kohtunik
Maria Lõbus
Kohtuasi
M.M. (M) esialgse õiguskaitse taotlus
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte M.M.le ja Viru Vanglale.
3-20-726
Taotleja väitel esineb oht, et ilma velotrenažööri kasutamiseta tema tervis halveneb.
3-20-726 Taotleja tugineb vananenud andmetele, et ta peaks kasutama velotrenažööri arsti ettekirjutusel. Vangla arsti 25. aprilli 2020. a sissekandest nähtub, et tema hinnangul puudub taotlejal vajadus tavapärasest vanglarežiimist erinevate vangla poolt pakutavate võimaluste kasutamiseks, sh ei vaja patsient velotrenažööri kasutamist. Kohus lähtub kõige värskemast erialaspetsialisti hinnangust, et taotlejal ei esine meditsiinilist vajadust velotrenažööri kasutamiseks. Taotleja on esialgse õiguskaitse vajadust sisustanud ka sellega, et tema tervis on ilma velotrenažöörita halvenenud ja võib veelgi halveneda. Kohus võtab haldusasja nr 3-20-728 materjalide hulgast praeguse asja juurde väljavõtte taotleja tervisekaardist perioodil 16. märts 2020 kuni 27. aprill 2020. Kohtu hinnangul nähtuvad tervisekaardist taotleja subjektiivsed kaebused seoses enesetundega ning meditsiinipersonali hinnangud ja mõõtmistulemused, millest ei saa järeldada, et taotleja tervis oleks vaatlusalusel perioodil märgatavalt halvenenud. Kohus on seisukohal, et kui taotleja väidab endal jätkuvalt olevat selliseid terviseprobleeme, mille leevendamiseks talle varem velotrenažööri soovitati, on mõistlik eeldada, et taotleja ka omalt poolt soovib vastavate eriarstide abi. Olukorras, kus taotleja keeldub koostööst tema tervisliku seisundi hindamiseks pädevate eriarstidega, ei saa eeldada, et tema tervislik seisund vajab täpselt sama abivahendit, mida poolteist aastat varem. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotlejal ei olnud esialgse õiguskaitse vajadust ka praeguses asjas esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, s.o enne vangla arsti 25. aprilli 2020. a hinnangut. Samuti võtab kohus haldusasja nr 3-20-728 materjalide hulgast praeguse asja juurde Viru Vangla direktori 27. aprilli 2020. a käskkirja nr 1-1/55, millest nähtuvalt lõpetati jalutuskäikudele saatmise piirangud alates 29. aprillist 2020, välja arvatud karantiinis või isolatsioonis olevatele kinnipeetavatele. Seega on taotlejal taas võimalik tervise turgutamiseks värskes õhus jalutada. Ühtlasi on ära langenud üks põhjus, mis taotleja tervisele väidetavalt halvasti võiks mõjuda. Taotluses kirjeldatut ning vangla poolt kohtule edastatud ja kohtu enda kogutud materjale kogumis arvestades ei ole tõenäoline, et velotrenažööri kasutamise võimaldamata jätmine kujutaks otsesest ohtu taotleja tervisele. Samuti ei nähtu, et velotrenažööri kasutamise võimaldamata jätmine võiks põhjustada taotlejale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla palus, et kohus jätaks esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemise tõttu esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohus on 7. augustil 2018 haldusasjas nr 3-18-1092 tehtud määruse punktis 6 selgitanud, et HKMS § 249 lõike 3 teise lause alusel saab esialgse õiguskaitse taotluse jätta läbi vaatamata üksnes siis, kui kaebuse esitamise hetkel oli esialgse õiguskaitse vajadus olemas, aga mingis menetluse etapis kadus vajadus ära. Kohtu hinnangul on see seisukoht kohaldatav ka eraldi menetluses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse puhul. Kuna kohus leidis eespool, et taotlejal ei olnud esialgse õiguskaitse vajadust juba kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajal, on kohane jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, mitte läbi vaatamata.
3-20-726 päevas kuni vaidemenetluse esemeks olevas nõudes kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse esitamise korral menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Tartu Ringkonnakohtu 6. mai 2019. a määruse punktist 1 ja sama asja materjalidest nähtuvalt oli taotleja selle asjaga seotud vaidemenetlustes taotlenud Viru Vangla 25. jaanuari 2019. a käskkirja nr 6-4/212-4 (täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine) ja 4. veebruari 2019. a käskkirja nr 6-3/85-1 (distsiplinaarkaristuste määramine) kehtetuks tunnistamist. Kuna vaidemenetlused käisid esialgse õiguskaitse kohaldamise ajal seoses eelnimetatud käskkirjadega (teisisõnu oli ringkonnakohtu poolt asjakohasteks peetud vaidemenetluste esemeks kõnealuste käskkirjade kehtetuks tunnistamise nõue), tuleb Tartu Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkti 3 mõista selliselt, et esialgne õiguskaitse kehtib, kuni kõnealuste käskkirjade kehtetuks tunnistamise nõude osas on vaide- või kohtumenetluses tehtud lõplik lahend. Praegu on haldusasjas nr 3-19-822 pooleli kohtumenetlus Viru Vangla 4. veebruari 2019. a käskkirja nr 6-3/85-1 tühistamise nõudes. Seda arvestades tuleb asuda seisukohale, et Tartu Ringkonnakohtu 6. mai 2019. a määruse resolutsiooni punktiga 3 kohaldatud esialgne õiguskaitse kehtib ikka veel. Esialgse õiguskaitse määruse tühistamine on lubatud igas menetlusstaadiumis (HKMS § 253 lõige 1). Kohus võib esialgse õiguskaitse tühistada ka siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise on otsustanud teine kohus (HKMS § 253 lõike 3 teine lause). Seega on halduskohtul lubatud Tartu Ringkonnakohtu 6. mai 2019. a määrusega kohaldatud esialgset õiguskaitset tühistada. Kohus tegi eespool kindlaks, et asjaolude muutumise tõttu puudub taotlejal velotrenažööri kasutamiseks esialgse õiguskaitse vajadus, mistõttu kohus tühistab Tartu Ringkonnakohtu 6. mai 2019. a määruse resolutsiooni punktiga 3 haldusasjas nr 3-19-400 kohaldatud esialgse õiguskaitse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tartu Halduskohtu 05.05.2020 kohtumäärus on osaliselt jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 11.06.2020 määrusega. Tartu Ringkonnakohtu kohtumääruse resolutsioon:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.