lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-726/8

Muud

HaldusasiOsaliselt jõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 05.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-726/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
05.05.2020
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1458
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-726

Määruse kuupäev

5. mai 2020

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

M.M. (M) esialgse õiguskaitse taotlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta haldusasja nr 3-20-728 materjalide hulgast praeguse asja juurde Viru Vangla direktori 27. aprilli 2020. a käskkiri nr 1-1/55 ning väljavõte taotleja tervisekaardist perioodil 16. märts 2020 kuni 27. aprill 2020.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 6. mai 2019. a määruse resolutsiooni punktiga 3 haldusasjas nr 3-19-400 kohaldatud esialgne õiguskaitse.
4.Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi initsiaalidega.
5.Väljastada taotlejale koopiad kohtunõudest ning vangla vastusest kohtunõudele koos lisadega.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte M.M.le ja Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1.Tartu Halduskohtusse saabus 21. aprillil 2020 M.M. esialgse õiguskaitse taotlus. Taotluse kohaselt ei ole taotleja alates 16. märtsist 2020 saanud velotrenažööri kasutada, kuigi vastavalt arsti ettekirjutusele peaks see olema võimaldatud. Taotluse kohaselt on taotleja tervis alates 16. märtsist 2020 halvenenud, sest lisaks velotrenažöörile ei võimaldata ka jalutamist värskes õhus. Taotleja väitel esineb oht, et kui ta ei saa kasutada velotrenažööri, siis tema tervis halveneb veelgi. Taotleja palub, et kohus kohustaks Viru Vanglat võimaldama talle velotrenažööri kasutamist 30 minutit päevas.
2.Taotleja esitas 23. aprilli 2020. a taotluse, et talle väljastataks koopiad kohtunõudest vanglale, vangla vastusest kohtunõudele ning dokumentidest, mida kohtu ja vangla vahel praeguses haldusasjas edastati.

3-20-726

3.Viru Vangla palus 27. aprilli 2020. a seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Vangla hinnangul puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Viru Vangla direktori 17. märtsi 2020. a ja 19. märtsi 2020. a käskkirjadega (ning meetmete jätkamise käskkirjadega) lõpetati kõik vanglasisesed saatmised, mis ei ole vältimatult vajalikud, et vältida COVID-19 haigust põhjustava viiruse levimist vanglas. Vangla palub nende käskkirjade põhjendustega arvestada. Vangla selgitas, et taotleja on varem velotrenažööri kasutamisel näidanud korduvalt üles allumatust (sülitamine, koroonakii võtmine) ning pannud toime selliseid tegusid, kus tuleb jõuga sekkuda mitmel ametnikul (keeldumine kambrisse tagasi minemisest pärast trenažööri kasutamist). Niisiis on taotleja käitumisest tulenev oht vangla julgeolekule piisavalt suur. Seda arvestades ei olnud eriolukorras ja vähenenud valvemeeskonnaga võimalik taotlejale trenažööri kasutamist tagada. Arst nägi taotlejale ette velotrenažööri kasutamise 23. oktoobril 2018, s.o poolteist aastat tagasi. Taotleja on asunud takistama tema terviseseisundi ja ühtlasi ka abivahendite vajaduse hindamist, keeldudes tervishoiutöötajate vastuvõttudele minemast (12. veebruaril 2020 keeldus neuroloogi vastuvõtust Ida-Viru Keskhaiglas; 8. märtsil 2020 keeldus vangla arsti vastuvõtust). Vangla on seisukohal, et kinnipeetaval on õigus keelduda talle raviteenuse osutamisest, kuid sellisel juhul ei ole tal õigust nõuda, et vangla peab talle tagama abivahendid, mille arst on määranud ammu ning mille kasutamisvajaduse aktuaalsus on kadunud. Vangla arsti 25. aprilli 2020. a sissekande kohaselt ei vaja taotleja oma terviseseisundist tulenevalt velotrenažööri kasutamise võimaldamist (tõendina lisatud väljavõte vangiregistrist). Puudub põhjus kahelda kvalifitseeritud arsti arvamuses. Kuna velotrenažööri kasutamise vajadus on ära langenud, puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Muutunud faktiliste asjaolude tõttu on ära langenud ka haldusasjas nr 3-19-400 kohaldatud esialgne õiguskaitse, mistõttu vangla esitas taotluse selle kehtetuks tunnistamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

4.Esialgse õiguskaitse taotluses soovib taotleja, et talle võimaldataks velotrenažööri kasutamist 30 minutit päevas.
5.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõigetele 1 ja 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis või vaidemenetluse ajal. Kuna Viru Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et taotleja vaie velotrenažööri kasutamise võimaldamiseks on menetluses, on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav.
6.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.

Taotleja väitel esineb oht, et ilma velotrenažööri kasutamiseta tema tervis halveneb.

8.Kohtu hinnangul ei esine taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust. Teisisõnu ei ole taotleja ära näidanud, et see, kui ta ei saa kasutada velotrenažööri, põhjustaks talle pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi.

3-20-726 Taotleja tugineb vananenud andmetele, et ta peaks kasutama velotrenažööri arsti ettekirjutusel. Vangla arsti 25. aprilli 2020. a sissekandest nähtub, et tema hinnangul puudub taotlejal vajadus tavapärasest vanglarežiimist erinevate vangla poolt pakutavate võimaluste kasutamiseks, sh ei vaja patsient velotrenažööri kasutamist. Kohus lähtub kõige värskemast erialaspetsialisti hinnangust, et taotlejal ei esine meditsiinilist vajadust velotrenažööri kasutamiseks. Taotleja on esialgse õiguskaitse vajadust sisustanud ka sellega, et tema tervis on ilma velotrenažöörita halvenenud ja võib veelgi halveneda. Kohus võtab haldusasja nr 3-20-728 materjalide hulgast praeguse asja juurde väljavõtte taotleja tervisekaardist perioodil 16. märts 2020 kuni 27. aprill 2020. Kohtu hinnangul nähtuvad tervisekaardist taotleja subjektiivsed kaebused seoses enesetundega ning meditsiinipersonali hinnangud ja mõõtmistulemused, millest ei saa järeldada, et taotleja tervis oleks vaatlusalusel perioodil märgatavalt halvenenud. Kohus on seisukohal, et kui taotleja väidab endal jätkuvalt olevat selliseid terviseprobleeme, mille leevendamiseks talle varem velotrenažööri soovitati, on mõistlik eeldada, et taotleja ka omalt poolt soovib vastavate eriarstide abi. Olukorras, kus taotleja keeldub koostööst tema tervisliku seisundi hindamiseks pädevate eriarstidega, ei saa eeldada, et tema tervislik seisund vajab täpselt sama abivahendit, mida poolteist aastat varem. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotlejal ei olnud esialgse õiguskaitse vajadust ka praeguses asjas esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, s.o enne vangla arsti 25. aprilli 2020. a hinnangut. Samuti võtab kohus haldusasja nr 3-20-728 materjalide hulgast praeguse asja juurde Viru Vangla direktori 27. aprilli 2020. a käskkirja nr 1-1/55, millest nähtuvalt lõpetati jalutuskäikudele saatmise piirangud alates 29. aprillist 2020, välja arvatud karantiinis või isolatsioonis olevatele kinnipeetavatele. Seega on taotlejal taas võimalik tervise turgutamiseks värskes õhus jalutada. Ühtlasi on ära langenud üks põhjus, mis taotleja tervisele väidetavalt halvasti võiks mõjuda. Taotluses kirjeldatut ning vangla poolt kohtule edastatud ja kohtu enda kogutud materjale kogumis arvestades ei ole tõenäoline, et velotrenažööri kasutamise võimaldamata jätmine kujutaks otsesest ohtu taotleja tervisele. Samuti ei nähtu, et velotrenažööri kasutamise võimaldamata jätmine võiks põhjustada taotlejale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla palus, et kohus jätaks esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemise tõttu esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohus on 7. augustil 2018 haldusasjas nr 3-18-1092 tehtud määruse punktis 6 selgitanud, et HKMS § 249 lõike 3 teise lause alusel saab esialgse õiguskaitse taotluse jätta läbi vaatamata üksnes siis, kui kaebuse esitamise hetkel oli esialgse õiguskaitse vajadus olemas, aga mingis menetluse etapis kadus vajadus ära. Kohtu hinnangul on see seisukoht kohaldatav ka eraldi menetluses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse puhul. Kuna kohus leidis eespool, et taotlejal ei olnud esialgse õiguskaitse vajadust juba kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajal, on kohane jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, mitte läbi vaatamata.

9.Nii taotleja kui ka Viru Vangla on viidanud varasematele haldusasjadele seoses taotlejale velotrenažööri kasutamise võimaldamisega. Taotleja viitas haldusasjale nr 3-19-1459, mis puudutas talle velotrenažööri võimaldamist Tartu Vanglas, kuid see ei ole praeguse asjaga otseselt seotud.
10.Viru Vangla esitas taotluse haldusasjas nr 3-19-400 kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Nimetatud haldusasjas kohustas Tartu Ringkonnakohus 6. mai 2019. a määruse resolutsiooni punktiga 3 Viru Vanglat võimaldama taotlejal kasutada velotrenažööri 30 minutit

3-20-726 päevas kuni vaidemenetluse esemeks olevas nõudes kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse esitamise korral menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Tartu Ringkonnakohtu 6. mai 2019. a määruse punktist 1 ja sama asja materjalidest nähtuvalt oli taotleja selle asjaga seotud vaidemenetlustes taotlenud Viru Vangla 25. jaanuari 2019. a käskkirja nr 6-4/212-4 (täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine) ja 4. veebruari 2019. a käskkirja nr 6-3/85-1 (distsiplinaarkaristuste määramine) kehtetuks tunnistamist. Kuna vaidemenetlused käisid esialgse õiguskaitse kohaldamise ajal seoses eelnimetatud käskkirjadega (teisisõnu oli ringkonnakohtu poolt asjakohasteks peetud vaidemenetluste esemeks kõnealuste käskkirjade kehtetuks tunnistamise nõue), tuleb Tartu Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkti 3 mõista selliselt, et esialgne õiguskaitse kehtib, kuni kõnealuste käskkirjade kehtetuks tunnistamise nõude osas on vaide- või kohtumenetluses tehtud lõplik lahend. Praegu on haldusasjas nr 3-19-822 pooleli kohtumenetlus Viru Vangla 4. veebruari 2019. a käskkirja nr 6-3/85-1 tühistamise nõudes. Seda arvestades tuleb asuda seisukohale, et Tartu Ringkonnakohtu 6. mai 2019. a määruse resolutsiooni punktiga 3 kohaldatud esialgne õiguskaitse kehtib ikka veel. Esialgse õiguskaitse määruse tühistamine on lubatud igas menetlusstaadiumis (HKMS § 253 lõige 1). Kohus võib esialgse õiguskaitse tühistada ka siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise on otsustanud teine kohus (HKMS § 253 lõike 3 teine lause). Seega on halduskohtul lubatud Tartu Ringkonnakohtu 6. mai 2019. a määrusega kohaldatud esialgset õiguskaitset tühistada. Kohus tegi eespool kindlaks, et asjaolude muutumise tõttu puudub taotlejal velotrenažööri kasutamiseks esialgse õiguskaitse vajadus, mistõttu kohus tühistab Tartu Ringkonnakohtu 6. mai 2019. a määruse resolutsiooni punktiga 3 haldusasjas nr 3-19-400 kohaldatud esialgse õiguskaitse.

11.Taotleja palvel asendab kohus avaldatavas määruses taotleja nime initsiaalidega (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). Samuti väljastab kohus koopiad dokumentidest, mida taotleja soovis.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tartu Halduskohtu 05.05.2020 kohtumäärus on osaliselt jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 11.06.2020 määrusega. Tartu Ringkonnakohtu kohtumääruse resolutsioon:

1.Võtta asja materjalide juurde Viru Vangla esitatud vanglaametnike neli ettekannet ja üks selgitus.
2.Jätta rahuldamata M.M. taotlus täiendavate tõendite kogumiseks.
3.Jätta M.M. määruskaebus rahuldamata.
4.Tühistada Tartu Halduskohtu 5. mai 2020. a määruse resolutsiooni p 3 ning saata Viru Vangla
27.aprilli 2020 taotlus uueks arutamiseks halduskohtule.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja