lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-4471/25

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 02.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-4471/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1812
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
City Motors Aktsiaselts10811125(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

02. detsember 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-4471

Tsiviilasi

City Motors Aktsiaseltsi hagi OÜ XXXXvastu raha tasumise nõudes

Tsiviilasja hind

7075,20 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

City Motors Aktsiaselts (registrikood 10811125, aadress Pärnu mnt 541, Jälgimäe küla, Saku vald, 76404 Harjumaa) Lepinguline esindaja advokaat Artur Sanglepp (elektronpost [email protected])

Kostja

OÜ XXXX(registrikood XXXX, aadress XXXX) Seaduslik esindaja juhatuse liige XXXX(elektronpost XXXX)

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kohtuistung menetlus

11.06.2015,

pärast

kohtuistungit

kirjalik

RESOLUTSIOON

1.Mitte menetleda OÜ XXXX(registrikood XXXX) 10.09.2015.a menetlusdokumenti koos sellele lisatud tõenditega ning 14.09.2015.a menetlusdokumenti.
2.Jätta rahuldamata City Motors Aktsiaseltsi (registrikood 10811125) hagiavaldus OÜ XXXX(registrikood XXXX) vastu 7075,20 (seitsme tuhande seitsmekümne viie koma kahekümne) euro tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.
Jätta menetluskulud City Motors Aktsiaseltsi (registrikood 10811125) kanda.
4.Jätta rahuldamata OÜ XXXX(registrikood XXXX) taotlus menetluskulude 1219 (üks tuhat kakssada üheksateist) eurot kindlaksmääramiseks ja City Motors Aktsiaseltsilt (registrikood 10811125) väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 1 (5)

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

1.City Motors Aktsiaselts (hageja) esitas 29.01.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ XXXX(kostja) vastu (tl-d 1-5). Kohus võttis hagi 13.02.2014 menetlusse (tl 41). Kostja vastas hagile 25.02.2014 (tl-d 51-55). Hageja esitas 26.03.2014 arvamuse kostja vastusele (tl-d 61-66). Hageja esitas 21.10.2014 täiendavad seisukohad ja tõendid (tl-d 76-81). Kostja esitas 22.05.2015 seisukoha hageja 21.10.2014 menetlusdokumentide ja tõendite kohta (tl-d 94-99). Hageja esitas 03.06.2015 vastuväited kostja 22.05.2015 menetlusdokumendile (tl-d 105-109). Hageja esitas 10.06.2015 menetluskulude nimekirja (tl-d 114-118). Eelistung toimus 11.06.2015 (tl-d 119-120). Kohus määras istungil asja kirjaliku menetlemise ja andis pooltele tähtaja seisukohtade ja tõendite esitamiseks kuni 21.08.2015 (tl 119). Hageja esitas 19.08.2015 menetlusdokumendi (tl-d 122-126), kohtukõne teesid (131-133) ja menetluskulude nimekirja (tl-d 134-138). Kostja esitas 10.09.2015 taotluse tõendite vastuvõtmiseks (tl 142). Kostja esitas 11.09.2015 kohtukõne (tl-d 149-153). Hageja esitas 16.09.2015 taotluse tagastada kostjale 10.09.2015 esitatud tõendid ja 14.09.2015 seisukoht (tl-d 155-158). Kostja esitas 07.10.2016 menetluskulude nimekirja (tl-d 167-170). Hageja esitas 10.10.2016 menetluskulude nimekirja (tl-d 171-175). Hageja esitas 10.10.2016 menetlusliku taotluse (tl-d 176-179).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. AS SEB Liising ja kostja sõlmisid 14.01.2011 liisingulepingu nr XXXX. Liisingulepingu punktist 25.1 tuleneb kostjale kohustus tasuda liisingulepingu alusel osamakseid vastavalt liisingulepingule. Kostja ei ole tasunud esimest osamakset 7075,20 eurot. AS SEB Liising loovutas 04.04.2013 hagejale liisingulepingust tuleneva 7075,20 euro tasumise nõude kostja vastu. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuse tasumist (tld 2-3). Liisingulepingust tulenev esimese osamakse 7075,20 eurot tasumise kohustus ei lõppenud liisingulepingu lõpetamisega. Lepingu lõpetamise akt ei võta liisinguandjalt õigust tasumata kohustuste sissenõudmise osas. AS SEB Liising ja kostja leppisid aktis, et kui tulevikus ilmneb, et liisinguvõtja eelnimetatud kohustusi ei täitnud ja selle tõttu esitatakse selliste kohustuste täitmise nõue liisinguandjale, täidab liisinguandja sellised kohustused viivitamatult. Hageja on esitanud AS-i SEB Liising vastu nõude müügilepingu täitmiseks. Hageja on astunud AS-i SEB Liising asemele esmase sissemakse tegemise kohustuse osas (tl-d 63-64).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja ja AS SEB Liising lõpetasid 23.02.2012 kokkuleppel liisingulepingu. Pooled koostasid selle kohta akti. Akti allkirjastamisega konstanteerisid pooled, et mingeid pretensioone neil teineteise vastu ei ole. 23.02.2012 seisuga puudusid kostjal täitmata kohustused AS-i SEB Liising ees, mida oleks võinud loovutada hagejale (tl 51). II.

Kohtuotsuse põhjendav osa

4.TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

2 (5)

Hageja esitas 16.09.2015 taotluse tagastada kostjale 10.09.2015 esitatud tõendid ja 14.09.2015 seisukoht. Hageja esitas 10.10.2016 menetlusliku taotluse, milles palus kohtul võtta taotluste osas seisukoht. Kohus ei menetle kostja 10.09.2015 esitatud menetlusdokumenti ja sellele lisatud tõendeid ning kostja 14.09.2015 menetlusdokumenti, sest kostja on need esitanud pärast kohtu määratud tähtaja möödumist. Kohus ei määra dokumentide tagastamist kostjale, sest TsMS § 331 lg 1 ei anna selleks alust. Kuivõrd kohus kostja 10.09.2015 menetlusdokumenti ja tõendeid ning 14.09.2015 menetlusdokumenti ei menetle, ei määra kohus hagejale tähtaega menetlusdokumentide ja tõendite kohta arvamuse esitamiseks.

5.Hageja põhjendab hagi järgmiste asjaoludega: AS SEB Liising ja kostja sõlmisid 14.01.2011 liisingulepingu nr XXXX; Kostja jättis täitmata liisingulepingust tuleneva kohustuse tasuda AS-ile SEB Liising esimene graafikujärgne osamakse 7075,20 eurot; 04.04.2013 loovutas AS SEB Liising 7075,20 euro tasumise nõude hagejale; Kostja ei ole 7075,20 euro tasumise nõuet täitnud AS-ile SEB Liising ega hagejale. Kostja põhjendab vastuväiteid hagile järgmiste asjaoludega: Kostja ei teinud esimest graafikujärgset osamakset, sest lepingus oli eritingimus. 23.02.2012 lõpetasid kostja ja AS SEB Liising kokkuleppel liisingulepingu ja avaldasid, et neil ei ole pretensioone teineteise vastu. Kostja on seega täitnud kõik kohustused 23.02.2012 seisuga AS-i SEB Liising ees.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole tasunud AS-ile SEB Liising esimest osamakset. Seega ei kohaldu võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 95 täitmise kviitungi kohta sätestatu.
7.VÕS § 207 lg 2 sätestab, et võlasuhte lõppemise kohta sätestatut kohaldatakse, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Kui võlausaldaja on tunnistanud, et võlasuhet ei ole, siis lakkab olemast ka võlgniku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Seega pärast võlasuhte lõpetamist ei ole võlausaldajal nõuet, mida loovutada (vt Riigikohtu 28.04.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-04, p 15). Kohus peab välja selgitama järgmise: kas poolte kokkuleppes liisingulepingu lõpetamise kohta, mis sisaldub 23.01.2012 liisingulepingu (kasutusrent) nr XXXX lõpetamise aktis, on AS SEB Liising tunnistanud, et võlasuhet ei ole. Kas pooled sõlmisid kokkuleppe selleks puhuks, kui pärast liisingulepingu lõpetamist ilmneb, et liisingulepingust tulenevad kohustused ei ole täidetud. Liisingulepingu (kasutusrent) nr. XXXX lõpetamise akt sisaldab järgmist AS-i SEB Liising ja kostja kinnitust: „Liisinguandja ja Liisinguvõtja kinnitavad käesolevaga, et Liisinguandja ja Liisinguvõtja vahel on 14.01.2011 sõlmitud ning 23.01.2012 seoses Liisinguvõtja poolt kohustuste täitmisega ja Liisingueseme väljaostmisega lõpetatud liisinguleping nr. XXXX (edaspidi Leping), mille objektiks on järgnev vara (edaspidi Liisinguese) [---]“ (tl 56). Kohtu hinnangul tunnistab AS SEB Liising aktis, et liisingulepingust tulenevaid võlasuhteid ei ole. Seega on aktiga lõpetatud pooltevahelised liisingulepingust tulenevad võlasuhted, sealhulgas võlasuhe, millest tuleneb AS-i SEB Liising õigus nõuda kostjalt esmase sissemakse tegemist. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et AS SEB Liising ja kostja leppisid kokku liisingulepingu ja sellest tulenevate võlasuhete lõpetamises.

3 (5)

Kohus leiab, et sellise kokkuleppe tagajärjel puudusid AS-il SEB Liising liisingulepingust tulenevad nõuded kostja vastu (s.h liisingumaksete tasumise kohustus), mida loovutada hagejale. Liisingulepingu (kasutusrent) nr. XXXX lõpetamise akt sisaldab järgmisi AS-i SEB Liising ja kostja kinnitusi: „Liisinguvõtja kinnitab, et on kohaselt täitnud kõik Lepingu ja Liisinguesemega seoses lepingu lõpetamise hetkeni tekkinud kohustused. Juhul, kui tulevikus ilmneb, et Liisinguvõtja eelnimetatud kohustusi ei täitnud ja selle tõttu esitatakse selliste kohustuste täitmise nõue Liisinguandjale, täidab Liisinguvõtja selle kohustused viivitamatult“ (tl 56). Kohtu hinnangul sisaldavad AS-i SEB Liising ja kostja kinnitused poolte kokkulepet juhuks, kui ilmneb, et kostja ei ole täitnud liisingulepingu ja liisinguesemega seonduvaid kohustusi ning kolmas isik esitab seetõttu AS-i SEB Liising vastu raha tasumise nõude. Kohtu hinnangul on AS SEB Liising ja kostja kokku leppinud, et kostja on kolmanda isiku poolt AS-i SEB Liising vastu esitatud nõude kohustatud koheselt täitma. Kohtu hinnangul ei ole pooled kokku leppinud selles, et kostja kohustub täitma liisingulepingust tulenevad kohustused AS-ile SEB Liising või kolmandale isikule, kui kolmas isik esitab AS-i SEB Liising vastu nõude. Sellise kokkuleppe sõlmimine liisingulepingu lõpetamise aktist ei nähtu. Aktis sisalduva kokkuleppe tõlgendamine selliselt on kooskõlas VÕS § 207 lg-s 2 nimetatud lepingu eesmärgiga. Kui vaatamata võlasuhte lõpetamise kokkuleppe sõlmimisele on võimalikud võlasuhtest tulenevad võlausaldaja nõuded võlgniku vastu, ei ole see kooskõlas VÕS § 207 lõikes 2 nimetatud lepingu eesmärgi ja olemusega. Kohtu hinnangul on AS SEB Liising ja kostja kokku leppinud eraldi nõude tekkimise aluses, kui kolmas isik esitab AS-i SEB Liising vastu nõude. AS SEB Liising ja kostja ei leppinud kokku selles, et võlasuhte lõpetamise kohta sõlmitud kokkuleppe kaotab oma õigusliku mõju, kui kolmas isik esitab AS-i SEB Liising vastu liisingulepingu või liisinguesemega seotud nõude. AS SEB Liising on hagejale loovutanud liisingulepingust tuleneva sissemakse tasumise nõude. AS SEB Liising ei ole hagejale loovutanud AS-i SEB Liising nõuet kostja vastu, mis tuleneb hageja nõude esitamisest AS-i SEB Liising vastu. Eeltoodust tulenevalt on AS SEB Liising loovutanud hagejale nõude, mis oli vastavalt liisingulepingu lõpetamise aktile lõppenud. Kuivõrd liisingulepingust tulenevad nõuded on lõppenud enne nõude loovutamist, puudus AS-il SEB Liising nõue, mida hagejale loovutada. Seetõttu puudub hagejal kostja vastu raha tasumise nõue. Kohus jätab seetõttu hagi rahuldamata. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et liisingulepingu lõpetamise aktis sisalduv kokkulepe võimaldab AS-il SEB Liising esitada liisingulepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu ka pärast liisingulepingu lõpetamist. Selline seisukoht ei põhine liisingulepingu lõpetamise aktis sisalduvatel kokkulepetel.

8.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja õigusabikulud 925 eurot. Lisaks on kostja kandud tõlkekulusid 294 eurot. Menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest nähtub, et õigusteenust on kostjale osutanud OÜ Stildem. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 2 sätestab, et nõustaja kulusid ei hüvitata. Kohus saab TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid 4 (5)

kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Kostja ei ole menetluses osalenud lepingulise esindaja vahendusel, s.h ei ole kohtule esitatud lepingulise esindaja allkirjastatud menetlusdokumente ega andmeid lepingulise esindaja osalemisest menetluses. Seetõttu puudub kostjal õigus nõuda hagejalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse lepingulise esindaja kulude (õigusabikulud) 925 eurot kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks. Kostja kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu kostja valitud tõlgi osalemine menetluses. Sealhulgas ei ole kohtule esitatud võõrkeelseid tõendeid, mille tõlkimine oleks olnud kostjale kohustuslik. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja taotlus tõlkimise kulude 294 eurot suuruse kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks. Kohus jätab taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja