AA hagi ALM Invest OÜ vastu alusetult saadud 1299 euro tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu lõpetamise kohta
06.09.2016
määrus
menetluse
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik ALM Invest OÜ määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AA (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Toomas Alp Kostja: ALM Invest OÜ (registrikood 12524814), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 06.09.2016 määrus menetluskulude jaotuse ning ALM Invest OÜ-lt menetluskulude väljamõistmise osas. Teha selles osas uus määrus, millega jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Lõpetada tsiviilasja nr 2-15-17245 menetlus AA hagis ALM Invest OÜ vastu alusetult saadud 1299 euro tagastamiseks, seoses hageja loobumisega hagist. 4.2 Tagastada AA ́ile pool riigilõivu, s.o 100 eurot, kandes selle arvele millelt lõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse pärast määruse kohta jõustumismärke tegemist kohtuinfosüsteemi. 4.3 Poolte menetluskulud maa-ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.AA (hageja) esitas 16.11.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse ALM Invest OÜ (kostja) vastu, milles palus tühistada hageja ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügilepingu ning kostjalt hageja kasuks välja mõista alusetult saadud 1299 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.07.2015 ostu-müügilepingu, mille alusel müüs kostja hagejale sõiduauto BMW 520i hinnaga 1299 eurot. Müüja kinnitas, et sõiduk on müüja ainuomandis ning lepingu punkt 5 sätestas, et omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle vahetult pärast lepingu allkirjastamist. Kui hageja soovis autole kohustuslikku liikluskindlustust teha, selgus, et autol ei ole registrijärgset omaniku. Maanteeameti autoregistri keskuse (ARK) andmetel oli auto registrist maha võetud üle-eelmise omaniku esindaja EK poolt. Hageja pöördus kostja poole, kes lubas korduvalt probleemi lahendada. 18.07.2015 teatas kostja, et probleem saab lahendatud paari päeva jooksul. Pärast seda hageja kostjaga enam ühendust ei saanud. Hageja pöördus Tarbijakaitseameti poole, kus soovitati saata kostjale tähitud kiri. Hageja postitas 25.08.2015 kostjale tähitud kirja, mis tagastati hoiutähtaja möödumisel. Hageja leidis, et ostu-müügileping on TsÜS § 94 lg-test 1 ja 2 tulenevalt tühine, kuna kostja jättis avaldajale teatamata, et auto omandiõigus ei ole nõuetekohaselt registreeritud ning seetõttu puudub hagejal võimalus auto omandiõiguse enda nimele registreerimiseks.
2.Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja leidis, et asi on võimalik lahendada kompromissiga. 18.10.2015 teatas kostja Tarbijakaitseameti kaudu, et kui hageja saadab kostjale e-posti teel hiljemalt 01.11.2015 ostudokumentide ja reg. tunnistuse koopiad, väljastab kostja 14 päeva jooksul uued müügilepingud. Antud olukord oli võimalik lahendada kohtupoolse sekkumiseta, kuna leping, mida hageja auto enda nimele registreerimiseks vajab, on kostja käes. Kostja ei ole hagejat petnud, kuna kostja oligi sõiduki müümise ajal auto omanik. Kostja omandas sõiduki SN-lt. Kostja esitas kohtule ostu-müügilepingu, mis on sõlmitud SK ja SN vahel. Kostja märkis, et selle lepingu alusel on hagejal võimalik end sõiduki omanikuks registreerida. Kostja ise ei registreerinud end auto omanikuks, kuna müüs sõiduki kohe peale ostmist edasi hagejale. 30.05.2016 menetlusdokumendis teatas kostja, et Maanteeamet on vastusena tema teabenõudele, millele olid lisatud ostu-müügilepingud (sh SK ja SN vahel sõlmitud leping) teatanud, et esitatud dokumentide ja hageja taotluse alusel on hagejal võimalik registreerida end sõiduki omanikuna.
3.25.08.2016 teatas hageja, et loobub hagist, kuna kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja esitas ostu-müügilepingu, mis võimaldab auto kasutamist registrisse kantud sõiduautona ning seega on ära langenud hagi ese. Hageja palus tagastada riigilõivu ja ülejäänud menetluskulud jätta kostja kanda. 05.09.2016 teatas kostja, soovib hagejalt menetluskulude väljamõistmist summas 1755 eurot. Kostja ei ole hagi rahuldanud, mistõttu ei saa kulusid tema kanda jätta. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus lõpetas 06.09.2016 määrusega seoses hagist loobumisega asja menetluse ning tagastas hagejale tasutud riigilõivust 100 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 100 eurot.
5.Maakohus asus seisukohale, et tulenevalt TsMS § 168 lg-st 4 ja 5 tuleb jätta menetluskulud kostja kanda, sest kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hagi esitamise põhjustas asjaolu, et hageja ei saanud kostjalt ostetud sõidukit enda nimele registreerida, kuna hagejal puudus üks sõidukiga seotud ostu-müügileping (kostja ei andnud seda hagejale sõiduki võõrandamisel üle). Seetõttu soovis hageja, et kostja tagastaks talle sõiduki eest tasutud summa. Kostja esitas Maanteeametile puuduva sõiduki ostu-müügilepingu ning Maanteeamet teatas, et esitatud lepingute alusel on võimalik tuvastada sõiduki seadusliku omandamise jada hagejale ja teostada omanikuvahetuse registritoiming. See võimaldas kanda sõiduki registris hageja nimele, mis on ka käesolevaks tehtud. Eelnevaga on kostja maakohtu hinnangul hageja nõude TsMS § 168 lg 4 ja 5 mõttes rahuldanud. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 200 eurot, millest 100 eurot kuulub hagejale TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastamisele. Kostjal tuleb hagejale hüvitada ülejäänud 100 eurot. Määruskaebus
6.Kostja esitas 19.09.2016 Harju Maakohtu 06.09.2016 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 100 eurot. Kostja palub teha uue määruse, millega jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1755 eurot.
7.Määruskaebuse kohaselt oleks tulnud TsMS § 168 lg 4 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Käesoleval juhul ei olnud tegemist nõude rahuldamisega kostja poolt. Kohus võttis menetlusse hageja nõude alusetult saadud 1299 euro tagastamiseks. Kostja ei võtnud õigeks asjaolu, et tegemist on tühise tehinguga ning ei olnud nõus midagi hagejale tagastama ega ole ka midagi hagejale tagastanud. Lisaks oli hagejal võimalik lahendada vaidlusalune küsimus kohtuväliselt. Peale hagiavalduse menetlusse võtmist pakkus kostja hagejale võimalust edastada sõiduki registreerimiseks vajalik leping, kuid hageja soovis saada kostjalt 1299 eurot. Pärast seda, kui kostja tõendas oma vastuväiteid ning esitas koos 30.05.2016 menetlusdokumendiga vastavad tõendid, esitas hageja avalduse hagist loobumiseks, kuna oli selge, et hagi ei saa rahuldada. Vastus määruskaebusele
8.Hageja määruskaebusele ei vastanud.
Edasine menetluse käik
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
10.TsMS § 651 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lg 2 alusel maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teeb uue määruse, millega jätab poolte menetluskulud maakohtus nende endi kanda.
11.TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud TsMS § 168 lõigete 4 ja 5 alusel ebaõigesti menetluskulud kostja kanda põhjendusega, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hagiavalduses nõudis hageja kostjalt alusetult saadud 1299 euro väljamõistmist. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagiavalduses esitatud nõue oleks rahuldatud. Kostja on esitanud registritoimingu tegemiseks vajaliku ostu-müügilepingu, kuid ei ole hagejale hagiavalduses nõutud ostusummat 1299 eurot tagastanud. Seega ei saanud antud juhul TsMS § 168 lõigete 4 ja 5 alusel jätta menetluskulusid kostja kanda.
12.Samas on kolleegiumi hinnangul võimalik käesoleval juhul menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS § 162 lg-st 4, mis näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja esitas hagiavalduse 1299 euro väljamõistmiseks, kuna tal ei olnud võimalik end kostjalt ostetud auto omanikuna registreerida. Kostja ei andnud hagejale sõiduki võõrandamisel üle registritoimingu tegemiseks vajalikku ostu-müügilepingut. Kostja andis hagejale lepingu, mis oli sõlmitud RE esindaja EK ja SN vahel. Maanteeamet on vastuses hageja teabenõudele teatanud, et EK on küll teatanud sõiduki võõrandamisest, kuid mitte SN-le (tl 81). Kohtumenetluse ajal esitas kostja ostu-müügilepingu, mille kohaselt omandas SN sõiduki SK-lt ning mille alusel oli Maanteeameti kinnitusel võimalik teostada omanikuvahetuse registritoiming. Hageja loobus oma nõudest mõista kostjalt välja 1299 eurot, kuna esitatud lepingu alusel oli tal võimalik end sõiduki omanikuna registreerida. Arvestades, et sõiduki registreerimisega seotud probleemid olid tingitud kostjast, siis oleks kostja menetluskulude jätmine hageja kanda, hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodut ei muuda asjaolu, et kostja on pakkunud kohtumenetluses hagejale võimalust lahendada vaidlus kompromissiga. Hageja püüdis juba kohtueelselt vaidlusaluse probleemi kostjaga lahendada, kuid see ei õnnestunud. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.
13.Kuna määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg- st 2 lähtudes ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Kuna nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.