Roby Koik X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 12. oktoobri 2018. a otsuse nr 6 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks
Kohtuasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta X kaebus haldusasjas nr 3-18-2143 rahuldamata.
2.Asendada avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimed tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 7. mai 2020. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
Asjaolud, menetluse käik ja poolte seisukohad
1.Sotsiaalkindlustusamet tegi X 09.10.2018. a avalduse alusel 12.10.2018. a otsuse nr 6, millega määras Xle Z kasvatamiseks vanemahüvitise perioodiks 20.01.2019–29.03.2020. a summas 500 eurot kuus.
X (kaebaja) esitas 13.11.2018. a Tartu Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 12.10.2018. a otsuse nr 6 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks uue otsuse tegemiseks.
3.Kaebajale teadaolevalt on Maksu- ja Tolliamet (MTA) 19.10.2017. a muutnud riiklikku pensionikindlustuse registris kaebaja 2014. aasta isikustatud sotsiaalmaksu andmeid selliselt, et varem olnud summa 10 093,66 eurot muudeti summaks 1 797,46 eurot. Seetõttu tegi SKA 07.11.2017. a otsuse, millega tunnistas kehtetuks varasemad otsused, millega oli kaebajale määratud vanemahüvitis summas 2 548,9 eurot kuus, samuti otsuse ja sünnitushüvitise vahe
määramise kohta tagasiulatuvalt 07.11.2017. a otsus tühine.
selle jõustumise hetkest alates. Kaebaja arvates on SKA
4.Eelneva tõttu leiab kaebaja, et MTA otsus kuulub tühistamisele ning sellega seoses tuleb endiseks muuta ka kaebaja isikustatud sotsiaalmaksu andmed riikliku pensionikindlustuse registris.
5.Kui andmed riikliku pensionikindlustuse registris muutuvad tagasi endiseks, tuleb arvestada kaebaja 2014. aasta isikustatud sotsiaalmaksu suuruseks 10 093,66 eurot, mitte 0 eurot, nagu on määratud SKA 12.10.2018. a otsuses nr 6.
6.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.
7.Kaebaja 2014. aasta isikustatud sotsiaalmaks on sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetel 1 797,46 eurot ning sellest lähtuvalt on kaebaja ühe kalendrikuu keskmine tulu 453,9 eurot. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 40 lg 1 sätestab, et kui PHS § 37 lg-te 1-4 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus töötasu alammääraga. Aastal 2018 on töötasu alamäär 500 eurot, mistõttu määrati kaebajale vanemahüvitis summas 500 eurot kuus. Vastustaja märgib, et kui muutuvad otsuse nr 6 alusandmed, siis kuulub ka otsus nr 6 muutmisele.
8.Kaebusele vastuse esitamise seisuga 13.12.2018. a ei ole kaebaja 2014. aasta isikustatud sotsiaalmaksu andmed muutunud ja need on jätkuvalt suuruses 1 797, 46 eurot. Vastustaja märgib, et tal ei ole muid andmeid kaebaja tulude või sotsiaalmaksu kohta, millest lähtuda vanemahüvitise suuruse määramisel.
9.Tartu Halduskohus tagastas 20.12.2018. a määrusega kaebuse osaliselt, s.o vastustaja kohustamiseks õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks. Kohtu seisukoht
10.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
11.Kohus ei jaga kaebaja seisukohta SKA 07.11.2017. a otsuse tühisusest. Kaebuse kohaselt on otsus tühine, kuna haldusakti adressaati haldusakti andmise ajaks enam ei eksisteerinud. Seega tugineb kaebaja väide eelduslikult haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p-le 5. Halduskohus ei jaga kaebaja seisukohta haldusakti tühisusest. Vastustaja on tõendina esitanud Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2018. a otsuse haldusasjas nr 3-17-2685 (tl 49–51), millega on jäetud rahuldamata kaebaja apellatsioonkaebus ja muutmata Tallinna Halduskohtu 26.06.2018. a otsus. Samuti on vastusaja tõendina esitanud Riigikohtu 28.01.2019. a määruse kohtuasjas nr 3-17-2685 (tl 52), millega jõustus kohtuotsus kaebaja kaebuse rahuldamata jätmise kohta.
12.Kohtuasjas nr 3-17-2685 kaebaja erinevalt käesolevast asjast haldusakti tühisusele ei apelleerinud, vaid taotles SKA otsuse tühistamist, kuna otsus olevat tehtud kehtetu haldusakti alusel.
13.Kohtuotsuse kohaselt pidas kaebaja kehtetuks haldusaktiks MTA otsust, millele SKA otsuses tugineti. Kohtuotsuse kohaselt kaebaja õiguste rikkumist SKA 07.11.2017. a otsusega ei tuvastatud. Kohtuotsuses konstateeriti, et tegemist on kehtiva ja täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Seega ei ole jõustunud kohtuotsusega kaebaja väited tõendatud. Kohtuotsustega ei
ole tuvastanud ka SKA 07.11.2017. a otsuse tühisust. Seega on kaebaja vastavasisulised väited alusetud.
14.Samuti lükkab jõustunud kohtuotsus kui tõend ümber kaebaja väited MTA 23.10.2017. a maksuotsuse nr 12.2-3/040161-11 tühistamisele kuulumisest ja kummutab kaebaja versiooni käesolevas asjas vaidluse all oleva otsusega kaebaja õiguste rikkumisest MTA otsuse väidetava õigusvastasuse tõttu.
15.Kaebaja ei ole halduskohtus saavutanud ka MTA 23.10.2017. a maksuotsuse nr 12.23/040161-11 tühistamist. Kohtute Infosüsteemi andmetel on Tartu Halduskohtu 23.05.2018. a otsusega haldusasjas nr 3-17-266 kaebaja kaebus jäetud rahuldamata ja kohtuotsus on jõustunud Riigikohtu 02.10.2019. a määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 06.06.2019. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-17-266 on tõendatud, et kaebaja ei ole vaidluses MTA-ga tõendanud enda töötamist ettevõttes, mis oli maksuotsuse adressaadiks. Ringkonnakohus nentis kohtuotsuse p-s 16, et ehkki kaebaja on üritanud tõendada enda töötamist, ei ole ta selle kohta esitanud veenvaid tõendeid. Sealjuures ei ole kaebaja arvestanud mitmete maksuhalduri poolt välja toodud asjaoludega, mis veenvalt kinnitavad, et väidetavat töötamist aset ei leidnud – nt on maksuhaldur näidanud, et OÜ M Studio Grupp ei teinud vaidlusalusel perioodil ühtegi töötasu väljamakset ja ei nähtu ka sularaha väljavõtmisi, millest oleks saanud kaebajale palka maksta. Puuduvad igasugused dokumendid ja tõendid, mis tavapäraselt töösuhet kinnitaksid – tööleping, palga tasumist kinnitavad pangaülekanded jms. Isegi täidetud tööülesannete kohta on kaebaja suutnud esitada vaid ühe tõendi – viite ülal käsitletud videole, mis pärineb aga varasemast ajast. Samal ajal pole kaebaja pidanud vajalikuks enda kaasamisest hoolimata maksumenetluses osaleda ega oma töö ja töösuhte kohta täpsemaid selgitusi anda. Kui töösuhe oleks olnud reaalne, siis oleks kaebajal olnud kindlasti võimalik selliseid selgitusi anda, arvestades siin ka seda, et kaebajale tasutud palgana on näidatud küllaltki suuri summasid, mis annab aluse eeldada, et kaebaja täita olid olulised ja mahukad tööülesanded. Eeltoodu sobitub aga väga hästi olukorraga, kus töötamist tegelikult aset ei leia ning deklaratsioonidel valeandmete esitamise eesmärk oli üksnes kaebajale füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu tagasisaamise ning alusetu haigus- ja vanemahüvitise saamise võimaldamine, nagu on leidnud maksuhaldur. See kinnitab, et maksuotsus on õiguspärane ning põhjendatud.
16.Kuna tegemist on jõustunud ja avaldatud kohtuotsustega, ei võta halduskohus otsuseid tõendina asja juurde.
17.Seega on kaebaja väited SKA 12.10.2018. a otsusega nr 6 kaebaja õiguste rikkumisest kummutatud jõustunud kohtuotsustega nende haldusaktide kohta, mida kaebaja peab koosmõjus käesolevas asjas vaidluse all oleva haldusaktiga oma õigusi rikkuvaks.
18.Tõendikogumi kohaselt vastab tõele üksnes kaebaja väide, et varasemalt oli talle määratud suurem vanemahüvitis. Kuna tõendamist on leidnud, et MTA 23.10.2017. a maksuotsusega nr 12.2-3/040161-11 muudeti OÜ M Studio Grupp maksudeklaratsiooni andmeid ning muudatuse tulemusena on kaebaja 2014. aasta isikustatud sotsiaalmaksu suuruseks 1 797,46 eurot, siis ei riku vaidlustatud otsus kaebaja õigusi.
19.Kohus märgib vastuseks kaebusele, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda ebaõigete andmete alusel varasemalt määratud vanemahüvitise samas määras maksmise jätkamist.
20.Neil asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
21.Kaebaja peaks kandma vastustaja menetluskulu (HKMS § 108 lg 1), vastustaja ei ole aga vastavat taotlust esitanud, mille tõttu puudub kohtul alus menetluskulu poolte vahel jagamiseks.
22.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema poja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.