X kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebuse esitaja nimi tähemärgiga. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Asjaolud ja menetluse käik
1.X esitas 29.12.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus seoses tema hoidmisega lukustatud kambris kauem kui seaduses lubatud aeg. Kaebuse kohaselt kaebaja vahistati 02.01.2017. Alates 15.02.2017 pidi kaebaja staatus muutuma vahistatust kinnipeetuks ning kohalduma pidid süüdimõistetu õigused. Kaebaja õiguste rikkumine leidis aset 15.02.2017 kuni 11.05.2018. Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik haldusorgani edaspidise õigusvastase tegevuse tõkestamiseks ja edaspidise kavatsusega esitada asjas kahju hüvitamise taotlus.
2.Kohus kohustas 30.12.2019. a kohtunõudega Tartu Vanglat esitama X kaebuse osas kõik asjakohased menetlusdokumendid, samuti teada andma, kas X on esitanud kaebuses kirjeldatud asjaoludega seoses kahju hüvitamise nõude vanglale.
3.Tartu Vangla edastas 08.01.2020. a vastuse kohtunõudele koos asjakohaste dokumentidega. Kahjunõuet ei ole kaebaja kaebuse temaatikaga seoses vanglale seni esitanud. Pöördumisele nr 6-24/4960-1 on kaebaja teinud 20.07.2017 märke kirjaliku vastuse mittesoovimise kohta.
4.Kohus jättis 06.02.2020. a määrusega X kaebuse käiguta, andes kaebajale võimaluse selgitada puuduste kõrvaldamise avalduses, mis on tema kaebuse esitamise eesmärk ning selgitada, miks on tuvastamisnõue vajalik tema õiguste kaitseks.
5.X esitas 09.02.2020 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märgib, et tema kaebuse eesmärk on tuvastada kaebuse esitaja vastu tehtud õiguste riive ulatus, mitte hüvitamiskaebus. Kaebaja kui süüdimõistetu õigusi rikuti Tartu Vangla ametnike poolt tegevusetusega alates 15.02.2017 kuni 12.02.2018, kui anti välja 07.02.2018. a käskkiri nr 1-1/27. Kaebaja esitas
korduvalt taotlusi vanglale õiguste rikkumiste lõpetamiseks. Kuid vangla ei reageerinud. Riive ulatuse selgeks tegemine annab kaebajale juriidilise vahendi astuda järgmisi samme (kriminaalmenetlus, kahjunõue või edasiste samalaadsete situatsioonide ära hoidmiseks). Kohtu seisukoht
6.Kohtule esitatud asjakohaste menetlusdokumentidest nähtuvad järgmised asjaolud.
6.1.Tartu Maakohtu 04.01.2017. a määruse alusel võeti kriminaalasjas nr 16260100099 vahi alla kuriteo toimepanemises kahtlustatav X.
6.2.Tartu Maakohtu 15.02.2017. a määrusega kriminaalasjas nr 1-12-4881 pöörati täitmisele X Tartu Maakohtu 25.05.2012. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 3 aastat ja 3 kuud 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 15.02.2017.
6.3.Tartu ringkonnaprokuröri 04.04.2017. a määrusega kriminaalasjas nr 16260100099 tühistati X suhtes Tartu Maakohtu 04.01.2017. a vahistamismäärusega kohaldatud tõkend vahistamine. Ringkonnaprokurör piiras sama kohtumäärusega kinnipeetava X suhtes lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi (välja arvatud kokkusaamised emaga) ning kirjavahetust ja telefoni kasutamist alates 04.04.2017. a kuni kriminaalasjas menetluse lõpuni. Ringkonnaprokurör otsustas 04.04.2017. a määrusega täielikult eraldada X teistest vahistatutest või vangistust või aresti kandvatest isikutest alates 04.04.2017. a kuni kriminaalasja menetluse lõpuni.
6.4.Tartu ringkonnaprokuröri 04.04.2017. a määruse peale võis esitada kaebuse vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku §-dele 228 ja 229. Kohtule ei ole teada, kas kaebaja vaidlustas nimetatud ringkonnaprokuröri määrust.
6.4.Tartu Vangla direktori 07.02.2018. a käskkirjaga nr 1-1/27 kehtestati Xle päevakava esmaspäevast pühapäevani alates 12.02.2018 kuni kinnipeetav on paigutatud eeluuritavate eluhoone avatud eluosakonda ja temale määratud suhtluspiirangud on kehtetud.
6.5.Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja suhtes käimas kriminaalmenetlus – kohtuasjas nr 1-17-6021 on määratud kassatsioonimenetluses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg, s.o 06.03.2020.
7.Kohus nõustub, et alates 15.02.2017 muutus kaebaja staatus Tartu Maakohtu 15.02.2017. a määrusest kriminaalasjas nr 1-12-4881 tulenevalt vahistatust kinnipeetavaks. Vangistusseaduse (VangS) § 2 kohaselt on kinnipeetav vangistusseaduse tähenduses vanglas vangistust kandev süüdimõistetu. X on kriminaalasjas nr 1-12-4881 süüdimõistetu ning paigutati karistust kandma Tartu Vanglasse.
8.Kaebuse kohaselt hoidis Tartu Vangla kaebajat kuni 11.05.2018 vahistatu tingimustes, see tähendab 23 tundi ööpäevas lukustatud kambris jälgimise all olevas kinnipeetavate sektoris E2. Kaebaja leiab, et temal oli õigus alates 15.02.2017 viibida kambrist väljas 4 tundi päevas, kasutada külmkappi, pliit, käia sportimas spordisaalis, jalutada jalutusaedikus, osaleda sotsiaalprogrammides ja käia A-raamatukogus. Kaebajal ei võimaldatud nimetatud tegevusi teha. Kaebaja õiguste rikkumine leidis kaebuse kohaselt aset 15.02.2017 kuni 11.05.2018. Puuduste kõrvaldamise avalduse kaebaja täpsustas ajavahemikku, märkides õiguste riive tekkimise ajaks 15.02.2017 kuni 12.02.2018. Kaebaja palub tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus, et edaspidi tõkestada vangla õigusvastast tegevust ja kavatsusega esitada asjas kahju hüvitamise taotlus.
9.HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna praegusel juhul ei saa kaebajal olla preventiivset ega rehabiliteerivat huvi vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebajal on kavatsus esitada Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Vastavalt HKMS § 45 lg 2 esimesele lausel võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid
vahendeid. Kohtu hinnangul on kaebajal tõhusamad vahendid, et oma õigusi kaitsta, mistõttu ei ole tuvastamiskaebuse esitamine käesolevas asjas põhjendatud ega lubatav.
10.Kohtu hinnangul ei ole vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks kaebajal praegusel juhul põhjendatud huvi. Kaebaja võimalus sattuda uuesti samasugusesse olukorda, on vähe tõenäoline. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja suhtes kaalutud ennetähtaegset vabastamist, kuid Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 07.10.2019. a määrusega jäeti X tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Nimetatud kohtumäärus jõustus 06.01.2020. On vähetõenäoline, et enne käimas olevas kriminaalmenetluses otsuse tegemist kohtuasjas nr 1-176021 kaebaja vabaneb ja satub seejärel uuesti vahistatuna vanglasse.
11.Kui kaebajal on kahju hüvitamise taotluse esitamise kavatsus, nagu ta väidab kaebuses kohtule (tl 2p), siis on kaebajal õigus esitada Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamiseks taotlus, mis on efektiivsem õiguskaitsevahend kui tuvastamiskaebus halduskohtule. Kaebajal ei ole vajalik enne järgmiste sammude astumiseks nõuda halduskohtult vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist.
12.Kaebaja väidab puuduste kõrvaldamise avalduses, et kohus on valesti 06.02.2020. a käiguta jätmise määruses välja toonud HKMS § 45 lg 2 kirjelduse. Kehtivas HKMS § 45 lg-s 2 on sätestatud: „Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.“ Vastavas redaktsioonis jõustus viidatud säte 01.01.2018. Seletuskirjas halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde on märgitud muuhulgas, et tuvastamiskaebus hüvitamiskaebuse ettevalmistamiseks ei ole vajalik. Tuvastamiskaebuse asemel tuleks kahju kannatanud isikul edaspidi kohe esitada hüvitamiskaebus.
13.Kohus juhib kaebaja tähelepanu riigivastutuse seaduse § 17 lg-le 3, mille kohaselt taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.
14.Kõike eeltoodut arvesse, võttes leiab kohus, et X kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses tema õiguste rikkumisega ajavahemikul 15.02.2017 kuni 12.02.2018 kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu.
15.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus vaadata sisuliselt läbi kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus. Kohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.