lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2441/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 24.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-2441/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
930
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

24.03.2020, Tartu

Haldusasja number

3-19-2441

Haldusasi

X kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.02.2020. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja X

RESOLUTSIOON

Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 26.02.2020. a määruse resolutsiooni p 1 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENELTUSE KÄIK

1.Tartu Maakohus võttis määruskaebuse esitaja 04.01.2017. a määrusega kriminaalasjas nr xxx vahi alla.
2.Tartu Maakohus pööras 15.02.2017. a määrusega kriminaalasjas nr xxx täitmisele määruskaebuse esitajale Tartu Maakohtu 25.05.2012. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 3 aastat, 3 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 15.02.2017.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu ringkonnaprokurör tühistas 04.04.2017. a määrusega kriminaalasjas nr xxx määruskaebuse esitaja suhtes Tartu Maakohtu 04.01.2017. a vahistamismäärusega kohaldatud tõkendi vahistamine. Ringkonnaprokurör piiras sama kohtumäärusega määruskaebuse esitaja suhtes lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi (välja arvatud kokkusaamised emaga) ning kirjavahetust ja telefoni kasutamist alates 04.04.2017 kuni kriminaalasjas menetluse lõpuni. Ringkonnaprokurör otsustas täielikult eraldada määruskaebuse esitaja teistest vahistatutest või vangistust või aresti kandvatest isikutest alates 04.04.2017 kuni kriminaalasja menetluse lõpuni.
4.Tartu Vangla direktor kehtestas 07.02.2018. a käskkirjaga nr 1-1/27 määruskaebuse esitajale kõrvalekaldumise päevakavast alates 12.02.2018 kuni kinnipeetav on paigutatud eeluuritavate eluhoone avatud eluosakonda ja temale määratud suhtluspiirangud on kehtetud.
5.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtule 29.12.2019 kaebuse ja 09.02.2020 puuduste kõrvaldamise avalduse. Kokkuvõttes palus määruskaebuse esitaja tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus perioodil 15.02.2017–12.02.2018, mil teda hoiti vahistatu tingimustes, st 23 tundi ööpäevas lukustatud kambris jälgimise all olevas kinnipeetavate sektoris E-2. Määruskaebuse esitaja staatus oleks kaebuse kohaselt pidanud muutuma alates 15.02.2017 vahistatust kinnipeetuks ning tal oleks olnud õigus viibida kambrist väljas 4 tundi päevas, kasutada külmkappi, pliiti, käia sportimas spordisaalis, jalutada jalutusaedikus, osaleda sotsiaalprogrammides ja käia A-raamatukogus. Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik haldusorgani edaspidise õigusvastase tegevuse tõkestamiseks ning kavatsusega esitada asjas kahju hüvitamise taotlus ning algatada kriminaalmenetlus.
6.Tartu Vangla teatas 08.01.2020 vastuses, et määruskaebuse esitaja ei ole kaebuse esemega seonduvalt esitanud kahju hüvitamise nõuet.
7.Tartu Halduskohus tagastas 26.02.2020. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Halduskohtu hinnangul puudus määruskaebuse esitajal põhjendatud huvi vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Määruskaebuse esitaja võimalus sattuda uuesti samasugusesse olukorda on vähetõenäoline, kuna tema vabanemine enne käimasolevas kriminaalmenetluses otsuse tegemist kohtuasjas nr xxx ja seejärel uuesti vahistatuna vanglasse sattumine on vähetõenäoline. Kohtu hinnangul on määruskaebuse esitajal kahju hüvitamise taotluse esitamise kavatsust silmas pidades tõhusamaid vahendeid oma õiguste kaitsmiseks. Määruskaebuse esitajal on õigus esitada Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotlus, mis on efektiivsem õiguskaitsevahend kui tuvastamiskaebus. Selle eelduseks ei ole tuvastamiskaebuse esitamine halduskohtule. Kuna määruskaebuse esitajal ei olnud preventiivset ega rehabiliteerivat huvi vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, puudus tal kaebeõigus ning halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kuna halduskohus tagastas kaebuse, jättis ta sisuliselt läbi vaatamata ka riigilõivust vabastamise taotluse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8.Määruskaebuse esitaja esitas 09.03.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 26.02.2020. a määruse ja teha asjas uus otsus ning vabastada ta riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse esitaja märgib, et halduskohus on lähtunud üksnes kahju hüvitamise taotluse perspektiivist, mitte kaebuses esitatud põhjendustest. Tuvastamiskaebuse alusel tuvastatud õiguslikud riived omavad seaduslikku kaalu ja Eesti Vabariigi kohtuotsused on erinevatele asutustele, sh vanglatele pidepunktiks. Vangla poole pöördudes jääks tema kahjunõue rahuldamata, kuna vangla hinnangul oleks tegemist määruskaebuse esitaja subjektiivse hinnanguga, millel pole juriidilist kaalu. See tähendaks vältimatut pöördumist halduskohtusse juba mahukama kaebusega. Lisaks väidab määruskaebuse esitaja, et kahjunõude rahuldamine ei annaks talle juriidilist alust algatada kriminaalmenetlust õigusrikkuja vastu ning ta peaks naasema tuvastamiskaebusega kohtusse. Määruskaebuse esitaja märgib oma senisele elukäigule viidates, et välistada ei saa sarnaste situatsioonide kordumist tulevikus nagu on meelevaldselt eeldanud halduskohus. Seetõttu leiab määuskaebuse esitaja, et tal on nii preventiivne kui ka rehabiliteeriv huvi vangla tegevuses õigusvastasuse tuvastamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Esmalt tõlgendab ringkonnakohus HKMS § 2 lg 4 alusel määruskaebust selliselt, et määruskaebuse esitaja on taotlenud järgmist: - tühistada halduskohtu 26.02.2020. a määruse resolutsiooni p 1; - vabastada määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest.
10.HKMS § 207 lg 2 alusel võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Halduskohus tagastas 26.02.2020. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt määruskaebuse esitaja nõude tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus määruskaebuse esitaja suhtes ajavahemikul 15.02.2017–12.02.2018. Halduskohtu hinnangul puudus määruskaebuse esitajal asjas ilmselgelt kaebeõigus, kuna tal ei ole preventiivset ega rehabiliteerivat huvi vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Määruskaebuse esitaja võimalus sattuda samasugusesse olukorda uuesti on vähetõenäoline ning oma õiguste kaitsmiseks on tal kahju hüvitamise taotluse näol olemas tõhusam vahend. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtuga. Määruskaebuse esitaja märgib nii kaebuses kui määruskaebuses, et üheks tuvastamiskaebuse esitamise põhjenduseks on võimalik kriminaalmenetluse algatamine õigusrikkuja vastu. Selles osas peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et kriminaalmenetluse alustamiseks ei ole vajalik tuvastamiskaebuse esitamine halduskohtule, vaid kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 193–195 tulenevalt on vajalik suulise või kirjaliku kuriteoteate esitamine uurimisasutusele või prokuratuurile. Kuivõrd määruskaebuse esitajal puudus käesolevas asjas ilmselgelt kaebeõigus, tagastas halduskohus kaebuse õigesti. Arvestades asjaolu, et määruskaebuse esitajal on oma õiguste kaitseks olemas tõhusamad vahendid, on määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene. Eelnevast tulenevalt kuulub määruskaebus halduskohtu 26.02.2020. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele.
11.Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna määruskaebuse esitajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium