Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Krista Kirspuu ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.11.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-5275
Tsiviilasi
Foorumi Hambakliinik OÜ hagi KI vastu 34 810,90 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.02.2016 otsus
Tsiviilasja hind
18 672 eurot 43 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KI apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Foorumi Hambakliinik OÜ (registrikood 12215177), tehingulised esindajad vandeadvokaadid Karoliina Kõrgesaar ja Kristjan Mägi Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): KI (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: TT (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 10.02.2016 otsuse resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi.
3.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta kostja, KI kanda.
1(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-5275
4.Rahuldada hageja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus
5.Määrata kindlaks kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista kostjalt KI hageja Foorumi Hambakliinik OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 1242 eurot (sh käibemaks). Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb KI-l tasuda Foorumi Hambakliinik OÜ-le viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Foorumi Hambakliinik OÜ (hageja) esitas 07.04.2015 Harju Maakohtule hagi KI (kostja) vastu 36 468,83 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. 16.06.2015 esitas hageja taotluse põhinõude vähendamiseks ja hagi tagasivõtmiseks 1657,96 euro osas. Hageja nõudis kostjalt kui hageja endiselt juhatuse liikmelt kahju hüvitamist summas 30 210,90 eurot ja alusetult saadud 4600 euro tagastamist.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt oli kostja hageja juhatuse liige ja peaarst perioodil 09.01.2012-27.09.2013. Juhatuse liikmena ei käitunud kostja kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsuse ega heade äritavadega, rikkus hageja suhtes juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust, heas usus käitumise ja õigustatud huvidega arvestamise kohustust ning tekitas sellega hagejale kahju. Kostja kasutas hageja rahalisi vahendeid enda, kostja kaaslaste ja lähikondsete ning kostjaga seotud äriühingute (OÜ FHK Kliinik, OÜ Rotermanni Hambakliinik) majanduslikes huvides.
3.Hageja tegutses ruumides asukohaga Narva mnt 5 teisel korrusel paikneval büroopinnal 14.02.2012 sõlmitud büroopinna üürilepingu alusel. Selle lepingu tähtajaks oli 14.02.2014. Üüri suuruseks oli 1326 eurot kuus. Hageja oli tasunud üürileandjale tagatisraha 4773,60 eurot. Kostja sõlmis 15.09.2013 nii hageja kui ka OÜ FHK Koolitused (endine ärinimi OÜ FHK Kliinik) esindajana üürilepingu, millega hageja kasutuses olev büroopind anti üürile OÜ-le FHK Koolitused ning allüürile hagejale. Selle lepingu sõlmimisega lõpetati 14.02.2012 üürileping. 15.09.2013 üürilepingu p 4.2 kohaselt pidi üürniku üüri tasumise kohustuse täitma
2(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-5275 allüürnik e hageja. Tagatisraha, mille hageja tasus üürileandjale, jäi tagama üürileandja nõudeid OÜ FHK Koolitused vastu.
4.23.09.2013 sõlmis kostja hageja esindajana allüürilepingu lõpetamise kokkuleppe. Sellega lõpetati alates 26.09.2013 poolte vahel 20.09.2013 sõlmitud allüürileping. Hageja ja OÜ FHK Koolitused leppisid kokku, et kokkuleppe sõlmimisega puuduvad neil vastastikused nõuded. 23.09.2013 sõlmis kostja hageja esindajana OÜ-ga FHK Koolitused müügilepingu, millega hageja müüs OÜ-le FHK Koolitused hambaraviseadmed ja muu inventari asukohaga Narva mnt 5 hinnaga 15 500 eurot.
5.23.09.2013 sõlmitud kokkulepe on hagejale kahjulik tehing, sest hageja kaotas üürileandjale makstud tagatisraha 4773,60 eurot. Kostja müüs hageja mööbli ja on hageja nimel kinnitanud 6850 euro kättesaamist, kuid seda summat hageja kassasse ei laekunud. Kostja ei saanud seda raha jätta endale palgavõla katteks, sest palgavõlg maksti kostjale välja muude vahendite arvelt.
6.Hageja huve kahjustavad ka järgmised kulutused: Osaühingult Initiative tellitud reklaam 3540,70 eurot; hambaraviasutuste registri liikmetasu 12 kuu eest summas 144 eurot; reklaami tellimine 188 eurot; Warm North OÜ-lt CVI (corporate visual identity) raames kujunduskeele, elementide ning fondi tellimine maksumusega 2688 eurot; 2013. aasta septembris tellitud fototeenused 250 eurot; visiitkaardid summas 71,04 eurot; ReklEnno OÜ-lt tellitud reklaami ümberpaigaldamine 768 eurot. Samuti on hageja kandnud kostja poolt korraldatud koolituste kulud: Türgi konverentsi kulutused summas 5587,67 eurot; 2013. a septembri Leedu koolitus 420 eurot; koolituskulud 648 eurot; Hispaania reisi kulud 409,69 eurot.
7.Ajal, mil hageja ruumid olid üle võetud, tellis kostja hageja nimel AS-ilt Äripäev perioodiks 08.10.2013-23.09.2014 väljaande Meditsiiniuudised. Selle eest tasus hageja 104,20 eurot. Hagejale pole teada, et Superstaar OÜ oleks osutanud hagejale teenuseid summas 420 eurot. Kostja tellis mööblit DMI Mööbel OÜ-lt summas 420 eurot, Aatrium Sisustuskaubamaja AS-lt (endine ärinimi AS Silikaat Mööbel) summas 469 eurot ja OÜ-lt Dorada Trade summas 909 eurot. Hagejale pole teada selle mööbli asukoht. Kostja ostis hageja nimel tehnikat 1550 euro eest, kuid ka selle asukoht on hagejale teadmata.
8.Kostja sõlmis hageja esindajana 13.05.2013 hagejaga müügilepingu, millega võõrandas hagejale kontorimööblikomplekti hinnaga 4600 eurot. Tegemist on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tühise tehinguga ja kostjal tuleb hagejale 4600 eurot alusetu rikastumise sätete alusel tagastada. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnistanud.
3(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-5275
10.Hageja 14 töötajast 9 töötajat esitasid 2013. a augusti lõpus lahkumisavaldused ja kostja oli sunnitud võtma kasutusele meetmed, et tekkida võivat kahju vähendada (suurimaks hageja kuluks oli üürikulu). Hageja teised osanikud keeldusid kostjaga kohtumast ja olukorda arutamast. Reklaam telliti hagejale vastavalt varem koostatud turundusplaanile (2013. a aprill-august). Reklaamiti hagejat ja koolitati hageja töötajaid. Kostja pole pärast hageja juurest lahkumist hageja nimel kohustusi hagejale võtnud. Kostja pole hagejale kahju tekitanud ega plaaninud hageja tegevust üle võtta.
11.Hagi esitamine on tingitud hageja osanike vahel 2013. a suvel-sügisel tekkinud konfliktist. Kostja kutsuti hageja juhatusest tagasi kostjat sellest teavitamata 23.09.2013 osanike koosolekul. Hageja teised osanikud olid paralleelselt ka teiste hambakliinikute osanikud. Kolmanda isiku seisukoht
12.Kostja poolel kaastatud iseseisva nõudeta kolmas isik toetas hageja positsiooni ja palus hagi rahuldada. Maakohtu otsus
13.Harju Maakohus rahuldas hagi 10.02.2016 otsusega osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise 12 681,29 eurot, alusetult saadud 4600 eurot, seisuga 10.02.2016 viivise 1181,52 eurot ja edasiulatuva viivise protsendina tasumata põhinõude summalt (17 281,29 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
14.Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja nõue kahju hüvitamiseks põhjendatud järgmises ulatuses: 15.09.2013 ja 23.09.2013 tehingutega põhjustatud kahju summas 4773,60 eurot, 11.10.2013 ja 11-12.10.2013 toimunud koolituskuludest tingitud kahju 648 eurot, PP Hispaania välisreisiga 28.09.-06.10.2013 seotud kulud 409,69 eurot, 23.09.2013 mööbli müügilepingu alusel hageja kassasse laekuma pidanud, kuid laekumata 6850 eurot. Maakohus põhjendas hagi rahuldamist eespool märgitud ulatuses järgmiselt.
15.15.09.2013 ja 23.09.2013 tehingud on maakohtu hinnangul sõlmitud hagejale ebasoodsatel tingimustel. Kostja rikkus lojaalsuskohustust. 15.09.2013 büroopinna üürilepingu sõlmimisega ei vähenenud hageja kulutused, sest selle lepingu p 4.2 kohaselt jäi hagejale üüri tasumise kohustus. 15.09.2013 ja 23.09.2013 tehingud teenisid pigem kostjaga seotud äriühingu OÜ FHK Kliinik huve, sest 2012. a oli OÜ FHK Kliinik müügitulu 4320 eurot ning OÜ FHK Kliinik ei olnud võimeline büroopindade eest üüri maksma. Nende tehingute tegemisega samal ajal muudeti OÜ FHK Kliinik ärinime ning see äriühing hakkas alates 30.06.2014 tegutsema hagejaga samal tegevusalal. OÜ FHK Kliinik sai büroopindade üürnikuks kohustuseta maksta üüri. 15.09.2013 lepingu on allkirjastanud kostja nii hageja kui ka OÜ FHK Kliinik esindajana. Järelikult oli kostja OÜ-ga FHK Kliinik tihedalt seotud ning selle lepingu sõlmimisel esindas kostja äratuntavalt OÜ FHK Kliinik huve. 23.09.2013 tehing ei
4(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-5275 olnud kohtu hinnangul ilmselgelt hageja huvides, sest hageja kaotas nii tegevuseks vajalikud ruumid kui teenuse osutamiseks vajaliku inventari. Allüürilepingu lõpetamise kokkuleppega kaotas hageja üürileandjale makstud tagatisraha summas 4773,60 eurot ning see jäi tagama OÜ FHK Kliinik kohustusi. Kostja on seega 15.09.2013 ja 23.09.2013 tehingutega tekitanud hagejale kahju 4773,60 eurot.
16.Kostja pole tõendatud, et samasugune kahju oleks tekkinud hiljem ka muust asjaolust tulenevalt. Maakohtu hinnangul ei tegutsenud kostja korraliku ettevõtja hoolsusega. Puudub vaidlus, et hageja osanike vahel oli tekkinud 2013. a kevad-suvel konflikt ning augusti lõpus esitas enamus hageja töötajatest lahkumisavaldused. Kohtu hinnangul oleks mõistlik juhatuse liige sellises olukorras tegutsenud teisiti, nt otsinud uusi töötajaid, kutsunud kokku osanike koosoleku osaühingu majandusliku olukorra olulisel halvenemisel. Kohtul puuduvad andmed, et kostja oleks astunud samme osanike koosoleku ettevalmistamiseks ja kokkukutsumiseks. Kostja pidi eeldama, et osanikud soovivad osaühingu tegevuse jätkamist, mitte selle lõpetamist. Kostja, asutades hagejaga samal tegevusalal tegutseva äriühingu, rikkus äriseadustiku (ÄS) § 185 tulenevat juhatuse liikme konkurentsikeeldu.
17.Maakohtu hinnangul polnud koolituskulud summas 648 eurot, arvestades koolituse toimumise aega ja aset leidnud sündmusi, tehtud hageja huvides. Koolitusel osalesid kostja, AT ja PH ning koolitused toimusid 11.10.2013 ja 11-12.10.2013. Arve koolituse eest (nr 133841) on hagejale saadetud 10.09.2013. Seega võib eeldada, et koolituse tellimine toimus vahetult enne seda. Koolitust pakuti hagejale 19.08.2013. Hageja maksekohustus on sellega tõendatud.
18.PP Hispaania välisreisiga 28.09.-06.10.2013 seotud kulud 409,69 on maakohtu põhjenduste kohaselt isiklikud kulud, mis on põhjendamatult jäetud hageja kanda. PP on kostja sugulane (täditütar). Tunnistaja PP ütluste kohaselt ööbis ta õe juures ja külastas selle välisreisi jooksul ühte kliinikut umbes pool tundi. Mingeid kontakte PP tulenevalt sellest välisreisist hagejale ei loodud ning tooted, mida turustamise eesmärgil sooviti tutvuda, ei omanud EC märgistust. Kostja pole vastu vaielnud, et tegemist oli tema poolt organiseeritud reisiga. Maakohtu hinnangul on selle välisreisiga seotud kulu näol tegemist hagejale mittevajaliku kulutusega.
19.23.09.2013 mööbli müügilepingust on hagejale tekkinud kahju 6850 eurot. Tegemist on summaga, mis pidi laekuma hageja kassasse mööbli müügilepingu alusel. 23.09.2013 müügilepingu p-s 6.2 kinnitas kostja, et on saanud lepingu allkirjastamise hetkeks ostuhinnast 6850 eurot sularahas. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas 23.09.2013 seisuga oli hagejal töötasu võlgnevus kostja ees ja kas kostjal oli õigus jätta see summa endale töötasu võlgnevuse katteks. Hageja raamatupidaja 20.09.2013 elektronkirjast nähtuvalt on kostjale perioodil 2012-20.09.2013 välja maksmata brutotasuna 41 978,86 eurot. Hageja on tõendanud, et kostja on ise endale hageja arveldusarvelt raha üle kandnud ning seda raamatupidaja võlgnevuse arvestuses ei kajastu. Kostja pole tõendanud, et need ülekanded või hageja kassast raha võtmised 5(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-5275 olid hageja huvides ning tehtud mõne hageja kohustuse täitmiseks. Nii on kostja endale 17.09.2013 üle kandnud 3975 eurot, 17.09.2013 summa 1500 eurot, 23.09.2013 kassast sularahas 5000 eurot, 23.09.2013 kassast sularahas 4669 eurot, 25.09.2013 ülekandena 6200 eurot, 25.09.2013 summa 9500 eurot, 25.09.2013 summa 3100 eurot ja 26.09.2013 summa 1200 eurot (kokku 35 144 eurot). Kohtu hinnangul on tõendatud, et 2013. a septembri seisuga (enne ülekandeid ja kassast raha võtmist) ei saanud hageja netovõlgnevus kostja ees olla suurem kui 25 094,87 eurot. Samas on kostja saanud hagejalt kokku 35 144 eurot. Seega polnud kostjal õiguslikku alust saada hagejalt 6850 eurot ning järelikult on ta kasutanud raha isiklikes huvides ning tekitanud sellega hagejale kahju.
20.Muude kulude osas asus maakohus seisukohale, et need olid tehtud hageja huvides. Maakohtu hinnangul polnud hageja vastupidist tõendanud.
21.Maakohus rahuldas hageja nõude kostjalt alusetult saadud 4600 euro tagastamiseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 1028 lg 1 alusel 4600 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt on 13.05.2013 mööbli müügileping tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 84 lg 1 alusel tühine. Selle tehingu tegi kostja hageja juhatuse liikmena iseendaga. Hageja kassa 13.05.2013 väljamineku orderiga on tõendatud, et hageja kassast on välja läinud 4600 eurot. Kostja elektronkirjaga on tõendatud, et kostja on selle raha saanud ning mööbel on üle antud hagejale. Kostja pole tõendanud, et osanikud oleksid tehinguga nõustunud. Juhatuse liikmel iseendaga tehtava tehingu puhul pole osanike nõusolek vajalik, kui tehing tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Hageja majandustegevusse mööbli müük ei kuulunud, mistõttu pole tehing tehtud hageja igapäevases majandustegevuses. Mistahes turuhinna alusel tehtav müügileping pole lubatav.
22.Maakohus rahuldas hageja viivisenõude osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks seisuga 10.02.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 1181,52 eurot ja edasiulatuva viivise protsendina tasumata põhinõude summalt (17 281,29 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
23.Hageja menetluskulud jättis maakohus 47% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 53% ulatuses hageja kanda. Maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 2838,33 eurot. Apellatsioonkaebus
24.Maakohtu otsuse peale esitas kostja 10.03.2016 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas. Kostja palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
25.Kostja ei nõustunud maakohtu järeldusega, et kostjal tuleb hüvitada hagejale tagatisraha 4773,60 eurot. Kostja on maakohtule esitatud menetlusdokumentides selgitanud, et 15.09.2013 ja 23.09.2013 tehingud tehti põhjusel, et hageja töötajad olid 6(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-5275 lahkumas ja oli vaja otsida kulude kokkuhoidmise võimalusi. Hageja on omaks võtnud, et hageja majandustegevus seisab alates 23.09.2013. Sellega on tõendanud, et tegemist oli majanduslikult põhjendatud tehingutega.
26.Maakohus on kostjale ette heitnud, et ta ei otsinud uusi töötajaid ega kutsunud kokku osanike koosolekut. Seejuures on maakohus jätnud tähelepanuta, et hageja teiste osanike vältiva käitumise tõttu polnud muutunud olukorras teada hageja teiste osanike soovid/plaanid seoses hagejaga. Kostjal polnud võimalik teiste osanike soove välja selgitada. Koosolekut ei toimunud hageja teiste osanike vältiva käitumise tõttu. Maakohus pole selgitanud, kuidas oleks koosoleku kokkukutsumine aidanud vältida kahju tekkimist. Kostja hinnangul pole maakohtu otsuses märgitud seisukohad ka järgitavad – maakohus viitab kord tehingule (ainsuses) ja teine kord tehingutele mitmuses.
27.Kostja vaidles vastu maakohtu järeldusele, et koolituskulud summas 648 eurot polnud tehtud hageja huvides. Kuigi koolituse tellimus esitati 10.09.2013, siis sel hetkel ei näinud kostja ette, et hageja teiste osanike käitumise tõttu võib kogu kliiniku tegevus peagi seiskuda. Maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8 nõudeid, sest kohus ei selgitanud, kuidas pidi kostja ette nägema, et kliiniku tegevus ca 2 nädala pärast seiskub ja teised kolm omaniku ei kavatsegi kliinikut uuesti taaskäivitada. Kui hageja sooviks oli tegevuse jätkamine, siis oli ka põhjendatud töötajate jätkuv koolitamine.
28.PP välisreisile Hispaaniasse tehtud kulutused ei kuulu kostja hinnangul temalt väljamõistmisele. PP kohtuistungil antud ütlused kinnitasid, et tegemist oli hageja huvides tehtud reisiga. Maakohus andis PP ütlustele vale hinnangu. Kostjale jääb arusaamatuks, millel põhineb kohtu järeldus, et tegemist oli isiklikeks vajadusteks tehtud kulutusega. See, kas kohtumine Valencias kestis pool tundi või rohkem, ei oma tähtsust, sest kohtumiseks tuli sinna kohale sõita. Ka see, kas reis osutus hiljem kasumlikuks, ei oma tähtsust. Seda polnud võimalik ette prognoosida. See, et PP on kostja sugulane, pole samuti oluline. Näiteks perefirmade puhul ei saa ainuüksi sugulussuhte põhjal eeldada, et kulutused (sh palk) on alusetud.
29.Kostja ei nõustu temalt 6850 euro väljamõistmisega. Kohtu järeldused on vastuolulised. Kohus pole võtnud seisukohta selles, kas 6850 eurot on tasutud hageja kassasse. Juhul, kui seda summat pole kassasse laekunud, siis järelikult pole OÜ FHK Kliinik oma makskohustust täitnud, mistõttu kostja ei saanud midagi ära omastada. Maakohus jättis palgavõlgnevuse tuvastamisel arvestamata kostja selgitustega. Kostjale jäeti igakuiselt mingi osa palgast välja maksmata. Hageja raamatupidaja ekiri kostja palgavõla kohta seisuga 20.09.2013 pidi sisaldama ka kostjale 17.09.2013 tehtud maksed 3975 eurot ja 1500 eurot. Hageja väide, et neid maksed raamatupidaja 20.09.2013 ei arvestanud, oli paljasõnaline. Kohus asus põhjendamatult seisukohale, et kostja pole tõendanud, et tal oli õigus hagejalt väljamakseid saada. Vaidlus puudub, et kostja töötas hageja juures peaarstina. Isegi kui nõustuda, et OÜ FHK Kliinik 7(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-5275 maksis 6 850 eurot hageja kassasse, siis kostjal oli õigus sellest summast endale välja maksta palgavõla katteks 2 066,88 eurot.
30.Kostja vaidlustas maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude alusetult saadu kostjalt väljanõudmiseks summas 4600 eurot. Kohus kohaldas ÄS § 181 lg-t 3 valesti. Kohus jättis hindamata, kas tehing tehti turuhinna alusel. Maakohus märkis, et mistahes turuhinna alusel tehtav müügileping pole lubatav, sealjuures selgitamata, millisel õigusnormil selline (ebaõige) järeldus põhineb. Hagejalt 4 600 euro väljamõistmine on vastuolus hea usu põhimõttega, sest seda mööblit kasutatakse hageja juhatuse liikme TM tütre RM stuudios "Mila Studio". Teiseks on hageja kinnitanud, et tegelikult ei antud tehingu käigus kostjale 4600 eurot üle, vaid vormistati fiktiivne kviitung. Seega ei pea kostja ka tehingu tühisuse korral hagejale midagi tagastama.
31.Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda ja määrata menetluskulud kindlaks. Alusetu on maakohtu seisukoht, et menetluskulude nimekirja puudumisel pole võimalik kulude suurust kindlaks määrata. Vastustaja seisukoht
32.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Harju Maakohtu 10.02.2016 otsust ei ole praegusel juhul vaidlustatud osas, millega hageja nõuded jäeti rahuldamata. Vastavas osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel jõustunud. Kontrollitavas osas ei anna apellatsioonkaebuse väiteid kolleegiumi hinnangul alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, täiendades kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 otsuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebust ei rahuldata.
34.Maakohus on rahuldanud hageja hüvitisnõude 409,69 euro ulatuses seoses hageja kantud kuludega PP välisreisile (reisile Hispaaniasse). Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et tegemist oli hageja jaoks mittevajaliku kulutusega ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Nõude seda osa puudutavaid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb kolleegiumi hinnangul siiski täiendada. Samuti nähtub asja materjalidest, et kõnealune reis toimus 28.09.-06.10.2012, mitte 28.09.-06.10.2013, nagu on märgitud maakohtu otsuse põhjendustes. Ringkonnakohus leiab, et PP poolt antud ütluste (II kd, tl 282) ja JS 11.11.2012 e-kirja (I kd, tl 89) põhjal ei saa pidada usutavaks, et kostja väidetud tööalane kohtumine Hispaanias üldse toimus. PP on olnud kohtule antud ütlustes äärmiselt üldsõnaline ning ei ole suutnud nimetada ühetegi nime või kontakti, kellega ta Hispaanias Valencias väidetavalt kohtus ning milliste toodetega seal tutvus. 8(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-5275 Kolleegiumi hinnangul ei saa PP ütlustest järeldada, et tegemist oli hageja huvides tehtud reisiga. Kuna kõnealuse reisi organiseeris kostja ning tema nõusolekul kanti reisi kulud hageja vahenditest (I kd, tl 89 ja tl 20130), mõistis kohus kostjalt 409,69 eurot õigesti välja.
35.Kolleegiumi hinnangul tuleb lisaks nõustuda hageja märgituga, et isegi kui kostja väidetud kohtumine Valencias toimus, ei saaks sellest praegusel juhul veel järeldada, et kostja on toiminud PP välisreisile lähetades korraliku ettevõtja hoolsusega. Vajaliku Euroopa kvaliteedimärgistuse puudumise oleks saanud mõistlikult kindlaks teha töötajat Hispaaniasse lähetamata (nt vastava järelepärimise saatmisel e-kirja teel).
36.Iseenesest võib nõustuda apellatsioonkaebuses märgituga, et väidetavalt toimunud kohtumise kestvusel ning reisi tulemuslikkusel ei ole iseseisvat tähtsust. Samas ei ole maakohus nendele asjaoludele ka oma otsust rajanud. PP sugulus kostjaga ei oma materiaalõiguse kohaldamise seisukohalt iseseisvat õiguslikku tähtsust, kuid omab kindlasti tähtsust kostja väidete veenvuse ja PP ütluste kui tõendi hindamisel. Selles kontekstis võis maakohus sugulusele tähtsust omistada.
37.Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib kolleegium järgmist.
38.Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et 15.09.2013 ja 23.09.2013 tehtud tehingutega on tekitatud hagejale kahju 4773,60 eurot (hageja kaotas 14.02.2012 sõlmitud üürilepingu alusel üürileandjale tasutud tagatisraha). Kolleegiumi hinnangul on maakohtu otsus vastavas osas seaduslik ja põhjendatud.
39.Maakohtu järeldused on selgelt seostavad kohtu tuvastatud asjaoludega ja seisukoha kujunemine jälgitav. Kostja poolt hageja nimel 15.09.2013 ja 23.09.2013 tehtud tehingud olid ilmselgelt omavahel seotud. Hageja jaoks kahjulik tagajärg vaidlusaluse 4773,60 euro osas saabus lõplikult 23.09.2013 sõlmitud allüürilepingu lõpetamise kokkuleppega. Selle kokkuleppe p-s 4 Foorumi Hambakliinik OÜ sisuliselt loobus oma nõuetest OÜ FHK Kliinik (endise ärinimega OÜ FHK Koolitused) vastu, sh seoses tagatisrahaga, mis eelnevalt 15.09.2013 sõlmitud üürilepingu p 9.2 järgi tagasid nüüd üürileandja (Foorum Valduse Osaühingu) nõudeid OÜ FHK Kliinik vastu. Samuti on maakohus tuvastatud põhjusliku seose (VÕS § 127 lg 4) 15.09.2013 ja 23.09.2013 tehingute (s.o büroopinna üürileping ja allüürilepingu lõpetamise kokkuleppe) tegemise ning hagejal tekkinud kahju vahel. Maakohtu otsuse põhjendusi ei ole selle p-de 5, 9 ja 10 koosmõjus võimalik mõistlikult teisiti mõista.
40.Samuti on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole kostja tõendanud, et tehingute tegemata jätmisel oleks samaväärne kahju hiljem ikkagi tekkinud. Asjas esitatud ja kogutud tõendid ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kostja poolt 18.05.2015 ja 20.07.2015 menetlusdokumentides 9(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-5275 esitatud väited, et kahju oleks võinud hiljem ikkagi tekkida, on spekulatiivsed ning põhinevad osalt juhatuse liikmete kohustuste rikkumisel kostja enda poolt. Asjas ei ole tuvastatud, et hagejal olnuks 15.09.2013 või 23.09.2013 seisuga võlgnevusi üürileandja (Foorum Valduse Osaühing) ees ning puudub alus arvata, et osade töötajate lahkumine iseenesest oleks tekitanud olukorra, kus hageja poleks saanud ruumides edasi tegutseda ning tulu teenida. Hageja majandustegevuse seiskumise põhjustas maakohtu tuvastatud asjaoludel juhatuse liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumine kostja enda poolt. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, kuidas teenis tagatisraha loovutamine OÜ-le FHK Kliinik hageja majanduslikke huve.
41.Maakohtu otsuses (p-s 10) sisalduv käsitlus osanike koosoleku kokku kutsumise vajadusest ei oma kahju hüvitise nõude lahendamisel praegusel juhul õiguslikku tähtsust, sest vaidlustamata asjaoludel osanikud üürilepingu ega hageja tegevuse lõpetamise kohta otsuseid teinud ei ole. Ka maakohtu käsitlus on tingitud üksnes kostja väidetest, mille kohaselt olid 15.09.2013 ja 23.09.2013 tehtud tehingud vajalikud, kuna teised osanikud keeldusid kostjaga kokku saamast ja lahendust otsimast. Maakohus on kostja nendele väidetele vastates toiminud kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8. Kolleegium rõhutab, et ÄS § 181 lg-st 1 tulenevalt on juhatuse liikme peamiseks kohustuseks osaühingut juhtida, sh on juhatuse liige kohustatud moodustama osaühingu eesmärkide saavutamiseks vajaliku organisatsiooni, panema selle toimima ning hoidma seda toimivana (vt K. Saare jt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Juura 2015, äärenr 564). Sellele on õigesti osundanud ka maakohus.
42.Juhatuse liikme üldine hoolsusstandard tähendab seda, et ta peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes liikmete ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620 (vt ka Riigikohtu 02.12.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 13).
43.Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja tegutsenud tehingute tegemisel 15.09.2013 ja 23.09.2013 heas usus ega hageja huvides. Osaühingu juhatuse liige on kohustatud juhtimisel ellu viima osanike (kui kõrgeima juhtimistasandi) poolt kujundatud osaühingu tahet (püsitatud eesmärke). Kohtute ette toodud asjaoludel ei olnud kostjal praegusel juhul mingisugust alust arvata või eeldada, et teised osanikud soovivad töötajate lahkumise tõttu ühingu majandustegevuse lõpetada. Isegi kui osanike koosolekut ei õnnestunud koheselt korraldada, pidanuks korraliku ettevõtja hoolsusega oma kohustusi täitev juhatuse liige (ÄS § 187 lg 2) 2013. a septembris tegema kõik mõistlikult võimaliku, et hageja ettevõtte (hambakliiniku) tegevust jätkata (st hoida seda organisatsiooni toimivana), eelkõige otsima uusi töötajaid või asendustöötajaid. Kostja ei ole menetluses isegi väitnud, et ta selliseid samme oleks astunud. Samas on kostja 18.05.2015 vastuses (I kd, tl 2012/pöördel) ja hilisemates 10(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-5275 menetlusdokumentides korduvalt väitnud, et lõppenud majandustegevuse oleks hageja saanud koheselt taastada. Seega oleks olnud kolleegiumi arvates väga tõenäoliselt võimalik majandustegevust jätkata ka 2013. a septembris, kui kostja oleks selleks vajalikud sammud astunud.
44.Kostja on mh väitnud, et kuivõrd hageja osanikud olid tollel hetkel (2013. a septembris) veel sõbrad, kes mitteformaalselt suhtlesid, siis kostja ei pidanud hea usus põhimõttega kooskõlas olevaks hakata neile saatma äriseadustiku regulatsiooni alusel koostatud kutseid ning samuti neid kätte toimetama. Kolleegiumi hinnangul on kostja taolised väited õiguslikult põhjendamatud ega oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust. ÄS § 171 lg 1 järgi kutsub osanike koosoleku kokku juhatus. Olukorras, kus hageja majandustegevuse jätkumine oli ohus, oli juhatusel ÄS § 171 lg 2 esimese lause alusel kohustus koosolek kokku kutsuda. Hageja osanike ja juhatuse liikmete võimalikud isiklikud suhted ei saa muuta osundatud normide kehtivust. Lisaks oleks kostja saanud väidetavaid sõprussuhteid arvestades teisi osanikke töötajate lahkumisese soovist ka muus (mitteformaalses) vormis informeerida. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks seda enne 23.09.2013 teinud.
45.Kostja ei nõustu maakohtu otsusega ka osas, milles kohus rahuldas hüvitisnõude hageja kantud koolituskulude summas 648 eurot osas. Hageja on kandnud vastava kulu OÜ ProDent arve nr 133841 (I kd, tl 86) alusel. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust vastavas osas hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Kostja hinnangul on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 8, jättes vastamata kostja väidetele, mille kohaselt ei näinud kostja tellimuse esitamise ajal 10.09.2013 ette, et hageja teiste osanike käitumise tõttu võib kogu kliiniku tegevus peagi seiskuda. Kolleegiumi arvates on kostja kõnealune maakohtule esitatud väide eluliselt ebausutav, seda eelkõige kostja enda teiste väidete valguses. Kostja väidete kohaselt olid suurem osa hageja töötajaid (9 töötajat 14-st) esitanud juba 2013. a augustikuu lõpus lahkumisavaldused tähtajaga septembrikuu lõpp ja oktoobrikuu algus (I kd, tl 2011/pöördel). Need asjaolud pidid olema kostjale seega teada ka 10.09.2013. Kostja väidetest järelduvalt ei võtnud ta ise midagi ette hageja tegevuse jätmiseks. Eelmärgitut arvestades jääb arusaamatuks, millel põhines kostja ootus, et hageja tegevus 2013. a oktoobris jätkub. Kostja jätab tähelepanuta, et hageja majandustegevuse jätkamine oli vahetult juhatuse liikme kohustus, mitte osanike kohustus. Olemasolevad tõendid ei võimalda liiatigi järeldada, et teised osanikud lahkumisavalduste esitamisest töötajate poolt üldse teadsid.
46.Kostja hinnangul on maakohus rahuldanud põhjendamatult hüvitisnõude seoses kostja poolt 6850 euro kasutamisega isiklikes huvides. Kostja leiab esiteks, et maakohus ei ole (selgelt) tuvastanud OÜ FHK Kliinik poolt tasutud 6850 euro jõudmist hageja kassasse. Kostja see etteheide on kolleegiumi hinnangul põhjendamatu. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ning üldjuhul ei ole võimalik kostjal apellatsioonimenetluses hagile uusi vastuväiteid 11(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-5275 esitada. Maakohtu otsuse põhjenduste p-s 26 on selgelt märgitud, et kostja on kinnitanud 6850 euro laekumist hageja kassasse. Otsuses märgitu on ka kooskõlas asja materjalidega. Kostja on maakohtu menetluses ise selgelt vastu vaielnud hageja väitele, et 23.09.2013 sõlmitud müügilepingu alusel tasutud 6850 eurot pole kostja poolt hagejale üle andnud. Kostja vastuväidete kohaselt on ta selle summa endale palgavõla katteks välja maksnud (I kd, tl 2013/pöördel). Seetõttu on põhjendamatu kostja väide, nagu oleks maakohus 6850 euro laekumise tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Selleks, et mingit summat väidetava palgavõla katteks ühingu kassast välja maksta, peab see olema eelnevalt kassasse laekunud.
47.Teiseks ei ole kostja arvates TsMS § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendatud maakohtu järeldus, et kostjal puudus õiguslik alus 6850 euro saamiseks (ning ta on kasutanud raha isiklikes huvides). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka need kostja etteheited maakohtule põhjendatud. Maakohtu otsuse põhjendused p-s 26 on jälgitavad ning vastavad TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele. Otsusest nähtuvalt on maakohus arvestanud mh asjaoluga, et kostjal oli hagejaga sõlmitud tööleping, mille p 5.1 kohaselt oli töötasuna ettenähtud 35% töötaja poolt osutatud teenuste esitatud arve summast. Asja materjalid ei toeta kostja väidet, et hageja raamatupidaja MT 20.09.2013 e-kirjas märgitud saldos on juba arvestatud ka kostjale 17.09.2013 tehtud makseid summas 3975 eurot ning 1500 eurot. Hageja väidete kohaselt raamatupidaja ei ole neid summasid arvestanud ning raamatupidaja ei olnud nende summade väljamaksmisest teadlik. See hageja väide ei ole tõendamata (nagu on leidnud kostja). Hageja poolt on tõendina esitatud raamatupidaja MT 16.11.2015 e-kiri, millest järeldub, et tema ei ole neid summasid (3975 eurot ja 1500 eurot) kostjale üle kandnud ning ta ei olnud 20.09.2013 e-kirja saates nende summade kostjale ülekandmisest teadlik (II kd, tl-d 247-248).
48.Kostja hinnangul on maakohus põhjendamatult rahuldanud ka nõude alusetult saadud 4600 euro tagastamiseks. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust selles osas tühistada. Maakohus ei ole eksinud ÄS § 181 lg 3 kohaldamisel. ÄS § 181 lg 3 teises lauses nimetatud tingimused ei ole sõnastatud alternatiivselt, vaid need peavad esinema koos. Maakohus on otsuses (p-s 27) tuvastanud, et 13.05.2013 müügileping ei ole sõlmitud hageja igapäevases majandustegevuses. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et see maakohtu järeldus on ebaõige. Olemasolevate tõendite põhjal ei oleks kolleegiumi hinnangul võimalik ka maakohtust erinevale seisukohale asuda. Kuivõrd 13.05.2013 müügileping ei olnud sõlmitud hageja igapäevases majandustegevuses, puudus maakohtul vajadus täiendavalt analüüsida, kas see on tehtud turuhinna alusel.
49.Hagiavaldusele lisatud kostja e-kirja raamatupidajale (I kd, tl 101) ei ole maakohus otsuses tõepoolest eraldi analüüsinud, kuid see e-kiri kogumis teiste tõenditega (I kd, tl-d 99 ja 100) ei annaks ringkonnakohtu arvates alust asuda tuvastatud asjaolude osas maakohtust erinevale seisukohale. Kõnealusest e-kirjast ei järeldu, et kostja ei ole saanud hageja kassast 13.05.2013 müügilepingu täitmisena sularahas 4600 eurot. 12(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-5275 Sarnaselt maakohtuga ei nõustu ringkonnakohus kostja väidetega, nagu oleks hageja hagiavalduse p-des 24 ja 34 võtnud omaks asjaolu, et tühise tehingu (müügilepingu) raames kostjale hageja raha üle ei andnud (TsMS § 231 lg 2). Järeldust hageja omaksvõtu puudumisest ei pidanud maakohus kolleegiumi arvates otsuses ka täiendavalt põhjendama.
50.Kolleegium möönab, et kostjal võib 13.05.2013 müügilepingu tühisusest tingituna olla alusetu rikastumise võlasuhtest tulenevaid nõudeid hageja vastu (TsÜS § 84 lg 1; VÕS § 1028 lg 1). Käesolevas asjas tehtav otsus ei takista kostjal nende nõuete maksmapanekut.
51.Kostja ei nõustu maakohtu otsusega ka osas, millega maakohus jättis kostja taotluse tema menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus toiminud õigesti ning ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses (p-s 44) esitatud põhjendustega. Kolleegium märgib esmalt, et maakohus ei ole jätnud kostja menetluskulusid kindlaks määramata, vaid on jätnud kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks (ja väljamõistmiseks) rahuldamata. TsMS § 174 lg 1 teises lauses sätestatu ei vabasta enda menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmist taotlevat menetlusosalist menetluskulude nimekirja õigeaegse esitamise kohustusest. TsMS § 176 lg 1 järgi tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule esitada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Seega on apellatsioonkaebuse väited TsMS § 174 lg-s 1 sätestatu rikkumise kohta alusetud.
52.Kolleegium lisab, et TsMS § 175 lg 1 põhjal mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud vastaspoolelt välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Õigusabikulude kohta tuleb esitada dokument, millest nähtuks õigusabi osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista (vt nt Riigikohtu 30.03.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-11, p 15). Apellatsioonkaebuse väidetest jääb arusaamatuks, kuidas saaks kohus kontrollida nimekirjas märgitud kulude põhjendatust olukorras, kus nimekirja kohtule esitatud ei ole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
53.Kuivõrd apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
54.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd maakohus määras kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja menetluskulude jaotust käesoleva
13(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-5275 otsusega ei muudeta, määrab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 3 kindlaks ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.
55.Hageja poolt 07.11.2016 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja (III kd, tl 20) kohaselt on hageja apellatsioonimenetluses kandnud õigusabikulusid kokku 1242 eurot (sh käibemaks 207 eurot), mis sisaldab tasu õigusabi eest kokku 9 tunni ulatuses. Hagejat esindava vandeadvokaadi tunnitasu suuruseks on 115 eurot (lisandub käibemaks). Õigusabiteenus on seisnenud maakohtu otsusega tutvumises ning kliendile menetlusliku olukorra ning otsuse vaidlustamise perspektiivikuse selgitamises (0,5 tundi) ning apellatsioonkaebusega tutvumises ning sellele vastuse koostamises (8,5 tundi). Kostja kinnitab, et eeltoodud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Samuti kinnitab kostja, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).
56.Kostja ei ole hageja apellatsioonimenetluse menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja kulude nimekirja osas seisukohta esitanud. Samas ei esine ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid, mis võimaldaksid lugeda kostja avalduse väited omaksvõetuks (vt ka Riigikohtu 14.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13, p 16). Seetõttu kontrollib ringkonnakohus ülalosundatud kulude põhjendatust ja vajalikkust.
57.Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-415, p 14). Käesolev asi on ringkonnakohtu hinnangul keskmisest keerukam ning ka mahukus on keskmisest suurem. Kolleegium leiab, et kostja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud hageja esindaja toimingutele kulunud aeg (kokku 9 tundi) on esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Hageja esindaja poolt kliendile menetlusliku olukorra ning maakohtu otsuse vaidlustamise perspektiivikuse selgitamine ei saa küll olla tingitud kostja apellatsioonkaebusest, kuid maakohtu otsuse põhjenduste mahtu arvestades võis sellega tutvumisele üksinda kuluda 0,5 tundi. Ka hageja esindaja tunnitasu 115 eurot (millele lisandub käibemaks) on kolleegiumi arvates TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
58.Ülalmärgitut arvestades, rahuldab kolleegium hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 1242 eurot (9*115*1,2) (sh käibemaks). Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14(15)
Tsiviilasi nr: 2-15-5275
59.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.