2.Välja mõista Xxxx XxxxOÜ kasuks kahjuhüvitis 12 681,29 eurot, alusetult saadud 4600 eurot, seisuga 10.02.2016 viivis 1181,52 eurot ja edasi viivis protsendina tasumata põhinõude summalt (17 281,29 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.Jätta rahuldamata XxxxOÜ hagi kahjuhüvitise 17 529,61 euro nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-15-5275
1.Jätta XxxxOÜ menetluskulud 47% ulatuses Xxxxkanda ja Xxxxmenetluskulud 53% ulatuses XxxxOÜ kanda.
5.Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Xxxxtasuda XxxxOÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2838,33 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (10.02.2016). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XxxxOÜ (hageja) esitas 07.04.2015 maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu 36 468,83 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. 16.06.2015 esitas hageja taotluse põhinõude vähendamiseks ja hagi tagasivõtmiseks 1657,96 euro osas. Hageja nõuab kostjalt kui hageja endiselt juhatuse liikmelt kahju hüvitamist 30 210,90 eurot ja alusetult saadu 4600 euro tagastamist.
2.Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kostja ei ole hageja juhatuse liikmena käitunud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsuse ega heade äritavadega ning on rikkunud hageja suhtes juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust, heas usus käitumise ja õigustatud huvidega arvestamise kohustust, millega on hagejale tekitatud kahju. Kostja on sõlminud hagejale kahjulikke lepinguid, millega lõpetas hageja senise äritegevuse. Kostja on kasutanud hageja rahalisi vahendeid enda, kostja kaaslaste ja lähikondsete ning kostjaga seotud äriühingute (OÜ Xxxx, OÜ Xxxx) majanduslikes huvides. Kostja teadlikult lõpetas hageja tegevuse ja võttis OÜ Xxxx abil hageja endise tegevuse üle, võttes kasutusele hageja kasutuses olnud hambaraviteenuste osutamiseks vajalikud ruumid, inventari, kaubamärgi ja domeeni. Enne hageja ruumide ülevõtmist võttis kostja hagejale rahalisi kohustusi, et kokku hoida enda ning temaga seotud äriühingute kulusid. Hageja leiab, et kostja 15.09.2013 üürilepingu sõlmimine, 23.09.2013 üürilepingu lõpetamise kokkulepe ja müügileping muutsid kõik ülejäänud kulutused hageja jaoks mõttetuteks kulutusteks. Kostja ei võtnud midagi ette, kui hageja töötajad hakkasid augustis 2013. a hageja juurest lahkuma, samas võttis kostja hagejale täiendavaid kulutusi reklaami ja visiitkaartide tellimisel. Hageja ei saanud reklaamist kasu, sest kostja ise lõpetas hageja tegevuse 2013. a
2-15-5275 sügisel. 2013. a septembris sõlmitud lepingud teenisid vaid kostja ja OÜ Xxxx huve. OÜ Xxxx võttis üle hageja tegevuse, sh ruumid, hambaraviteenuste osutamiseks vajaliku tehnika, inventari ja domeeni fhk.ee Hageja nõuab kostjalt äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 alusel järgmiste kulutuste hüvitamist. 23.09.2013 sõlmitud kokkulepe on hagejale kahjulik tehing, sest hageja kaotas üürileandjale makstud tagatisraha 4773,60 eurot. Kostja müüs hageja mööbli ja on hageja nimel kinnitanud 6850 euro kättesaamist, kuid sellist summat ei ole hageja kassasse laekunud. Kostja ei saanud seda raha jätta endale palgavõla katteks, sest palgavõlg maksti kostjale välja muude vahendite arvelt. Reklaamile tehtud kulutused: Osaühingult Xxxx tellitud reklaam summas 3540,70 eurot; hambaraviasutuste registri liikmetasu 12 kuu eest summas 144 eurot; reklaami tellimine summas 188 eurot; XxxxOÜ-lt CVI (corporate visual identity) raames kujunduskeele, elemendid ning fondi maksumusega 2688 eurot; 2013. a septembris tellis kostja hageja nimel fototeenuseid summas 250 eurot; visiitkaarte summas 71,04 eurot; XxxxOÜ-lt reklaami ümberpaigaldamise summas 768 eurot. Samuti on hageja kandnud kostja poolt korraldatud koolituste kulud: Türgi konverentsi kulutused summas 5587,67 eurot; 2013. a septembri Leedu koolitus summas 420 eurot; koolituskulud 648 eurot; Hispaania reisi kulud 409,69 eurot. Ajal, mil hageja ruumid olid üle võetud, tellis kostja hageja nimel AS-ilt Äripäev perioodiks 08.10.2013 – 23.09.2014 väljaande Meditsiiniuudised, mille eest kohustus hageja tasuma 104,20 eurot. Hagejale ei ole teada, et xxxx OÜ on osutanud hagejale teenuseid summas 420 eurot. Kostja on tellinud mööblit XxxxOÜ-st summas 420 eurot, AS-ist Xxxxsummas 469 eurot ja OÜ-st Xxxxsummas 909 eurot. Hagejale ei ole teada selle mööbli asukoht ning neid esemeid ei ole hageja ruumides kunagi olnud. Kostja on hageja nimel ostnud tehnikat summas 1550 eurot, kuid selle asukoht on hagejale teadmata. 13.05.2013 sõlmisid kostja ja hageja, keda kostja samuti esindas, müügilepingu, millega võõrandas hagejale kontorimööblikomplekti hinnaga 4600 eurot. Hageja maksis kostjale müügilepingu alusel 4600 eurot. Kuna tegemist on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tühise tehinguga, siis tuleb kostjal hagejale 4600 eurot alusetu rikastumise sätete alusel tagastada. Hageja ega teised osanikud ei olnud 13.05.2013 müügilepinguga nõustunud ega selle tingimusi määranud. Tegemist ei olnud osaühingu igapäevases majandustegevuses tehtud tehinguga, sest hageja majandustegevus ei seisnenud sisustuselementide turustamises ning kostja ei sõlminud seda tehingut turutingimustel tarbijana. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud ega hageja tegevust üle võtnud. Hageja osanike vahel tekkis 2013. a suvel-sügisel konflikt. See tingis pingelise õhkkonna ning hageja 9 töötajat esitasid 2013. a augusti lõpus lahkumisavaldused. Kostja soovis hageja teiste osanikega olukorra lahendamiseks kohtuda, kuid teised osanikud lükkasid seda edasi. 23.09.2013 korraldasid teised osanikud koosoleku ning kostja kutsuti juhatusest tagasi. Kostja pidi võtma kasutusele meetmed, et vähendada tekkida võivat kahju. Kõige suuremaks hageja kuluks oli igakuine üür u 1571 eurot. Kostja soovis seda kulutust vähendada, andes ruumid üürile OÜ-le Xxxx. Hageja teenis perioodil 01.01.2013-01.08.2013 kahjumit 7669,39 eurot ning üürivõla tekkimisel oleks üürileandja üürilepingu lõpetanud ning nõudnud hagejalt kuni üürilepingu kehtivuse lõpuni 30.09.2015 kahjuhüvitist saamata jäänud üürisumma ulatuses. Üürileandja oli nõus, et üürnikuks on OÜ Xxxx ja allüürnikuks hageja ning üüri maksjaks hageja. Mõned päevad hiljem leidis kostja, et hageja majandustegevuse jätkamine ilma töötajateta on välistatud, ning sõlmis allüürisuhte lõpetamise kokkuleppe 26.09.2013.
2-15-5275 Sellisel viisil lõpetati allüürisuhe kahjunõueteta. Ruumides olnud vara võõrandati osaliselt OÜle Xxxx, sest muidu oleks üürilepingu rikkumise tõttu üürileandja selle vara pandiõiguse raames realiseerinud. Kostja nimele ei ole registreeritud kaubamärki „Xxxx+ kuju“. Selline taotlus kostja nimel registreerimiseks esitati, kuid registreeringu menetlus lõpetati. Samuti asusid hageja endised töötajad ise tööle OÜ-sse Xxxx. Kostja ei ole pärast hageja juurest lahkumist hageja nimel ega arvel ühtegi reklaami tellinud. Vaidlusalused reklaamid telliti 2013. a aprillis-augustis vastavalt varem koostatud turundusplaanile. Reklaamiti ainult hagejat ning reklaamide tellimisega ei saanud hagejale kahju tekkida. Kostja on 23.09.2013 müügilepinguga saadud summa 6850 eurot maksnud endale välja palgavõla katteks. Seisuga 20.09.2013 oli hageja kostjale palgana võlgu 41 978,86 eurot. Kostja leiab, et töötajate väliskoolituse kulud on põhjendatud kulud. Komandeeringu ajal olid kõik töötajad hageja töötajad. Samuti on mööbel ja tehnika ostetud hagejale. Hagejale ostetud tehnika (prožektor ja seinakate) said hageja ruumides kahjustada. Kostja leiab, et 13.05.2013 müügileping on kehtiv, sest see on tehtud osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Kolmanda isiku seisukoht
4.Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolele toetab hagi ning leiab, et selles esitatud nõue kuulub rahuldamisele. Kolmas isik nõustub hageja esitatud seisukohtadega. Hageja oli toimiv, edukas, klientide teadvusse jõudnud äriühing ning kolmandal isikul ega osanikel ei olnud soov selle tegevust lõpetada. Kolmas isik ei olnud teadlik kostja tegevusest ega lepingute sõlmimisest, mis viisid hageja kliiniku sulgemiseni. Hagejal olid olemas rahalised vahendid ja tööjõud, et ka osade töötajate lahkumisel tegevust jätkata. Kolmas isik on seisukohal, et just kostja tegevus viis hageja tegevuse lõpetamiseni. Samuti märgib kolmas isik, et kostjal oli vabadus hagejat juhtida ja tegevust korraldada, kuna kolmas isik ja osanik usaldasid kostjat. Kostja kuritarvitas seda usaldust ning ajas hageja asemel hoopis oma asju ja kasutas selleks hageja rahalisi vahendeid. Maakohtu põhjendused
5.Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Käesolevas asjas on vaidlus, kas kostja on juhatuse liikmena tekitanud osaühingule kahju, mis seisneb erinevate kohustuste võtmises. Samuti on vaidluse all, kas hageja ja kostja vahel 13.05.2013 sõlmitud müügileping on tühine ning kas kostjal tuleb tühise tehingu alusel saadud 4600 eurot hagejale tagastada. Dokumentaalsete tõendite alusel ja poolte omaksvõtuga loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: • Kostja oli hageja juhatuse liige ja peaarst perioodil 09.01.2012 kuni 27.09.2013. Samal ajal oli hageja juhatuse liige Xxxx(I kd tl 17-19); • Alates 25.09.2012 oli kostja OÜ Xxxx (endine ärinimi OÜ Xxxx) juhatuse liige ning alates 25.09.2013 osanik (I kd tl 36-38); • Kostja asutas 25.06.2013 koos Xxxxja Xxxxäriühingu OÜ Xxxx. Kostja oli äriühingus nii osanik kui ka juhatuse liige alates 26.06.2013 (I kd tl 39-41); • Hageja tegutses ruumides asukohaga Xxxx(äri-, büroo-, ja kortermaja Xxxx) teisel korrusel paikneval büroopinnal 14.02.2012 sõlmitud büroopinna üürilepingu alusel, mille tähtajaks oli kaks aastat, so kuni 14.02.2014 (I kd tl 20-35). Üüri suuruseks oli 1326 eurot kuus (üürilepingu p 7.1) ja hageja tasus üürileandjale tagatise kolme kuu üüri summas 4773,60 eurot (üürilepingu p 12.1);
2-15-5275 •
• • •
•
•
15.09.2013 sõlmis kostja nii hageja kui ka OÜ Xxxx esindajana büroopinna üürilepingu, millega hageja kasutuses olev büroopind anti üürile OÜ-le Xxxx ning allüürile hagejale (üürilepingu p 1.3, I kd tl 43-58). Nimetatud lepingu sõlmimisega lõpetati 14.02.2012 büroopinna üürileping (üürilepingu p 20.5); 15.09.2013 büroopinna üürilepingu p 4.2 kohaselt pidi üürniku üüri tasumise kohustuse täitma allüürnik, e hageja; Allüürniku, e hageja poolt 14.02.2012 üürileandjale tasutud tagatisraha jäi tagama üürileandja nõudeid OÜ Xxxx vastu (üürilepingu p 9.2); 23.09.2013 sõlmis kostja hageja esindajana allüürilepingu lõpetamise kokkuleppe, millega lõpetati alates 26.09.2013 poolte vahel 20.09.2013 sõlmitud allüürileping (I kd tl 59). Hageja ja OÜ Xxxx leppisid kokku, et kokkuleppe sõlmimisega neil vastastikused nõuded puuduvad; 23.09.2013 sõlmis kostja hageja esindajaga OÜ-ga Xxxx müügilepingu, millega hageja müüs OÜ-le Xxxx hambaraviseadmed ja muu inventari asukohaga Xxxxhinnaga 15 500 eurot (I kd tl 60-64); 25.09.2013 registreeris kostja domeeni xxxx OÜ Xxxx nimele;
6.Hageja tugineb menetluses eelkõige järgmistele asjaoludele: • Kostja, olles hageja juhatuse liige, sõlmis hagejale kahjulikke lepinguid, millega päeva pealt lõpetas hageja senise äritegevuse (15.09.2013 ja 23.09.2013 lepingud); • Kostja on kasutanud hageja rahalisi vahendeid tema enda või temaga seotud äriühingute majanduslikes huvides (reklaami tellimised, koolituste ja välisreiside kulud); • Kostja teadlikult astus samme hageja majandustegevuse lõpetamiseks, võttes OÜ Xxxx kaudu üle hageja ruumid, inventari, kaubamärgi, domeeni; • Kostja võttis hageja nimel hagejale rahalisi kohustusi eesmärgiga hoida kokku kostja enda või temaga seotud äriühingute kulusid. Kostja tugineb vaidluses eelkõige järgmistele vastuväidetele: • Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud ega plaaninud hageja tegevust üle võtta; • Hagi esitamise on tinginud hageja osanike vahel 2013. a suvel-sügisel tekkinud konflikt; • Kostja kutsuti hageja juhatusest tagasi kostjat sellest teavitamata 23.09.2013 osanike koosolekul; • Hageja teised osanikud olid paralleelselt ka teiste hambakliinikute osanikud; • Hageja 14 töötajast 9 töötajat esitasid 2013. a augusti lõpus lahkumisavaldused ja kostja oli sunnitud võtma kasutusele meetmed, et tekkida võivat kahju vähendada (suurimaks hageja kuluks oli üürikulu); • Hageja teised osanikud keeldusid kostjaga kohtumast ja olukorda arutamast; • Reklaam telliti hagejale vastavalt varem koostatud turundusplaanile (2013. a aprillaugust) ning kostja ei ole pärast hageja juurest lahkumist hageja nimel kohustusi hagejale võtnud; • Reklaamiti hagejat ja koolitati hageja töötajaid.
7.Hageja nõue on suunatud kostja kui juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju 30 210,90 euro hüvitamisele. Kostja õigussuhe osaühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlasuhe ja sellele saab kohaldada käsunduslepingu sätteid. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju osaühingu juhatuse liikmena juhatuse liikme ametikohustuste rikkumise tõttu. Äriseadustiku (ÄS) § 187
2-15-5275 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Osaühingu poolt oma juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise üldiseks nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ja ÄS § 187 lg 2. Nõude rahuldamise eeldusena tuleb tuvastada kehtiv võlasuhe, kohustuse rikkumine (VÕS § 100), osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Nende vastutuse eelduste tuvastatuse korral võib juhatuse liige siiski vabaneda vastutusest, kui ta tõendab, et kohustuse rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103 lg 1) või ta on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 2). Lisaks tuleb arvestada ka lepingujärgse kahju hüvitamise üldiste eeldustega, et kahju on hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Juhatuse liikme vastutuse ulatuse määramisel tuleb arvesse võtta ka osaühingu poolt saadavat kasu kahju tekitamisest (VÕS § 127 lg 5), samuti on kohtul õigus piirata kahju hüvitist (VÕS § 140). TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (kohtu selgitused, II kd tl 161, 177). Hageja peab kahju hüvitamise nõude esitamisel tõendama ametisuhtest tuleneva kohustuse rikkumise ning nimetatud rikkumise tulemusena osaühingule varalise kahju tekkimise. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid omakorda tõendada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-10 p 13).
8.Käesolevas asjas seisneb hageja hinnangul kahju selles, et kostja on hageja juhatuse liikmena sõlminud hagejale kahjulikke tehinguid ning lasknud hagejal kanda mittevajalikke kulutusi. Kohtu hinnangul tuleb kulutuste vajalikkuse hindamisel arvestada järgmisi sündmusi: hageja osanike vaheline konflikt (2013. a suvel), hageja töötajate lahkumisavaldused (2013. a augusti lõpp) ja allüürilepingu sõlmimine (15.09.2013). Hageja heidab kostjale ette hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumist. Hageja leiab, et kostja ei ole juhatuse liikmena käitunud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega ega kooskõlas heade äritavadega. Käesolevas asjas on vaidluse all, kas kostja eelistas enda huve osaühingu huvidele, rikkudes seega juhatuse liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustust. Lojaalsuskohustus tähendab, et juriidilise isiku juhtorgani liige peab eelistama oma tegevuses juhtorgani liikmena juriidilise isiku huve enda isiklikele või kolmandate isikute huvidele. Hoolsuskohustus on objektiivne käitumisstandard, mille abil on võimalik hinnata, kas juhatuse liige on nõuetekohaselt täitnud nii peamisi kui spetsiifilisi kohustusi äriühingu suhtes. Juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatav hoolsus tähendab, et juhtorgani liige peab ilmutama hoolsust, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Siinjuures aga tuleb silmas pidada, et juhatuse liikme poolsest tegevusest tekkinud kahjulik tagajärg ei ole ainuüksi aluseks juhatuse liikme vastutusele osaühingu ees. Selline negatiivne tagajärg peab saabuma juhatuse liikmele laieneva mõne kohustuse rikkumise tagajärjel.
9.Kohtu hinnangul on kostja sõlminud 15.09.2013 ja 23.09.2013 tehingud hagejale ebasoodsatel tingimustel, tekitades sellega hagejale kahju 4773,60 eurot. Tegemist on kostja poolt lojaalsuskohustuse rikkumisega. Kohtu hinnangul ei ole 15.09.2013 büroopinna üürilepingu
2-15-5275 sõlmimise näol tegemist hageja huvidest lähtuva tehinguga, et vähendada võimalikku 14.02.2012 lepingust tulenevat kahju. 15.09.2013 büroopinna üürilepingu sõlmimisega ei vähenenud hageja kantavad kulutused, sest lepingu p 4.2 kohaselt jäi hagejale üüri tasumise kohustus. Kohtu hinnangul on põhjendatud asuda seisukohale, et kostja poolt hageja nimel sõlmitud tehingud teenisid kostjaga seotud äriühingu OÜ Xxxx (endine ärinimi kuni 30.09.2013 OÜ Xxxx) huve. 2012. a oli OÜ Xxxx müügitulu 4320 eurot ning OÜ Xxxx ei olnud võimeline büroopindade eest üüri maksma (vt OÜ Xxxx 2012. a majandusaasta aruanne ja 2013. a majandusaasta aruanne, II kd tl 40-53, 54-70). Samuti on kohtu hinnangul märkimisväärne, et eeltoodud tehingute tegemisega samal ajal muudeti OÜ Xxxx ärinime ning nimetatud äriühing hakkas tegutsema alates 30.06.2014 hagejaga samal tegevusalal (hambaravi osutamine, II kd tl 71). Kuigi kostja esindaja märgib, et 15.09.2013 tehingu rääkis OÜ Xxxx nimel läbi Xxxx, siis 15.09.2013 lepingu on allkirjastanud kostja nii hageja kui ka OÜ Xxxx esindajana. Kohtu hinnangul näitab see, et kostja oli OÜ-ga Xxxx tihedalt seotud ning nimetatud lepingu sõlmimisel esindas kostja äratuntavalt OÜ Xxxx huve. Nimetatud tehinguga sai OÜ Xxxx büroopindade üürnikuks kohustuseta maksta üüri. Tunnistaja Xxxxütlused, et temale teadaolevalt ei olnud kostja OÜ-ga Xxxx seotud, on ümber lükatud eeltoodud kirjaliku lepinguga, sellel oleva kostja allkirjaga ning äriregistri B-kaardiga. Vahetult pärast selle lepingu sõlmimist sai kostjast OÜ Xxxx osanik. Kohtu hinnangul on veelgi hämmastavam kostja poolt hageja nimel sõlmitud järgmine tehing – 23.09.2013 allüürilepingu lõpetamise kokkulepe ja 23.09.2013 hageja hambaraviseadmete ja inventari müügileping. Ilmselgelt ei olnud nimetatud tehing tehtud hageja huvides, sest nende tehingute tagajärjel kaotas hageja nii tegevuseks vajalikud ruumid kui teenuse osutamiseks vajaliku inventari. Tehingu kahjulikkust hageja suhtes sisustab lisaks allüürilepingu lõpetamise kokkuleppe p 4, millega hageja kaotas üürileandjale makstud tagatise ning see jäi tagama OÜ Xxxx kohustusi.
10.Kohtu hinnangul on kostja eeltoodud tehingutega tekitanud hagejale otsese varalise kahju summas 4773,60 eurot. Kostja tegi hageja jaoks majanduslikult ebaotstarbekad tehingud ning nende tagajärjel kaotas hageja tagatisena makstud raha. Kohtu hinnangul on kahju põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kostja pole tõendatud, et samasugune kahju oleks tekkinud hiljem ka muust asjaolust tulenevalt. Kohtule esitatud asjaoludel ei olnud hagejal üürivõlgnevust üürileandja ees. Hageja pidi tõendama üksnes juhatuse liikme rikkumise kui kahju võimaliku põhjuse. Kostja pole tõendanud, et tema tegu ei olnud kahju tekkimise aluseks ning et kahju oleks võinud tekkida ka mingil muul põhjusel. Kohtu hinnangul ei olnud kostja käitumine vaidlusaluste tehingute sõlmimisel mõistlik ning kostja ei tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja on tehingute sõlmimise vajalikkust põhistanud asjaoluga, et teised osanikud keeldusid temaga kokku saamast ja lahendusi otsimast. Puudub vaidlus, et hageja osanike vahel oli tekkinud 2013. a kevad-suvel konflikt ning augusti lõpus esitas enamus hageja töötajatest lahkumisavaldused. Kohtu hinnangul oleks mõistlik juhatuse liige sellises olukorras tegutsenud teisiti, nt otsinud uusi töötajaid, kutsunud kokku osanike koosoleku osaühingu majandusliku olukorra olulisel halvenemisel (ÄS § 171 lg 1) vms. Juhatuse liige ei saa põhjendada kohustuse rikkumist sellega, et ta ei tule nende täitmisega toime. Kohtul puuduvad andmed, et kostja oleks astunud samme osanike koosoleku ettevalmistamiseks ja kokku kutsumiseks. Kohtu hinnangul ei olnud piisav, et osanikele saata välja elektronkiri kokkusaamise ettepanekuga (I kd tl 201/15). Osaühingu juhatuse kohustuseks on panna osaühingu eesmärkide saavutamiseks organisatsioonina toimima ja hoida osaühing toimivana. Samuti on juhatusel õigus oma tegevust ise korraldada. Kolmanda isiku seisukohast tulenevalt usaldas kolmas isik ja osanikud kostjat ning kostjal oli suur
2-15-5275 otsustusvabadus hageja juhtimiseks ja tegevuse elluviimiseks. Vaidlusaluses olukorras pidi kostja eeldama, et osanikud soovivad osaühingu tegevuse jätkamist, mitte selle lõpetamist. Kohus leiab, et kostja, asutades hagejaga samal tegevusalal tegutseva äriühingu, rikkus ÄS § 185 tulenevat juhatuse liikme konkurentsikeeldu. ÄS § 185 lg 1 p 3 kohaselt juhatuse liige ei või osanike nõusolekuta, nõukogu olemasolul aga nõukogu nõusolekuta olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega. Vaidlustamata asjaoludel ei olnud kostjal osanike nõusolekut 2013. a juunis hagejaga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liikmeks olemiseks. Seega ei nõustu kohus kostja väidetega, et hageja osanikud suhtusid temasse pahatahtlikult ning tekitasid ise hageja majandustegevuse seiskumise. Samuti juhib kohus tähelepanu, et konkurentsikeeld kohaldub äriühingu juhatuse liikmele, mitte osanikule. Seega on kostja sellekohane märkus ja enda tegevuse õigustamine põhjendamatu (I kd tl 201/9-201/14). Kohtu hinnangul ei esine kostja vastutust välistavaid asjaolusid ning kostja ei ole tõendanud, et ta käitus korraliku ettevõtja hoolsusega. Kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4773,60 eurot.
11.Järgnevalt hindab kohus hageja poolt kantud reklaami- ja koolituskulude vajalikkust ja põhjendatust. Hageja väidab, et kostja poolt üürilepingu lõpetamine muutis kulutused hagejale mittevajalikeks. Lisaks väidab hageja, et need kulutused olid kasulikud mitte hagejale, vaid kostjale ning kostjaga seotud äriühingutele. Tunnistaja Andreas Tiik, kes töötas hageja juures reklaami- ja turundusalal, on oma ütlustega kinnitanud, et hagejal oli turundusplaan, mis lepiti kokku ja kooskõlastati osanikega 2013. a veebruaris-märtsis (II kd tl 282-284). Kohtu hinnangul on tunnistaja Xxxx ütlustega tõendatud, et reklaami tellimised olid kooskõlas hageja huvidega ning puudub ka vaidlus, et reklaamidega reklaamiti hagejat. Hageja väidab, et need kulutused muutusid kostja tegevuse tõttu mittevajalikeks, mistõttu tuleb kostjal need hagejale hüvitada.
12.Osaühing Xxxx esitas hagejale arved nr 130330, 130325 ja 130295 hageja poolt tellitud reklaami eest (I kd tl 67-69). Välireklaamiga oli seotud ka FIE-lt Xxxxtellitud fototeenused summas 250 eurot (arve nr 184, I kd tl 74). Kuna tsiviilasjas nr 2-14-914 sõlmis hageja Osaühinguga Xxxx kompromissi, siis hageja nõuab kostjalt 3540,70 euro hüvitamist (I kd tl 201/25). Hageja leiab, et kuna reklaam oli tellitud 2013. a august-oktoober ja välireklaam oli tellitud perioodiks 2013. a september-oktoober, siis oli kostja juba astunud samme hageja tegevuse üle võtmiseks. Kohtu hinnangul on tunnistaja Xxxxütlustega tõendatud, et hagejale nimetatud teenust seoses välireklaamiga osutati (II kd tl 283-284, II kd tl 120). Tunnistaja Xxxxütluste kohaselt oli kokku lepitud, et tehakse välimeediareklaami kampaania ning neid teenuseid sai tellitud 2013. a märtsist-juunini, kinnitades tellimuse 2013. a juunis. Tunnistaja Xxxxkinnitab, et reklaam telliti hagejale ning läbi viidi 16 erinevat projekti (II kd tl 283). Tunnistaja Xxxxütlusi kinnitavad elektronkirjad, millest tulenevalt telliti välimeediareklaami kampaaniaks teenust 25.-26.04.2013 (I kd tl 201/24). Tunnistaja ütlused ei ole ebausaldusväärsed. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud teenuse tellimisega kostja rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Vaidlusaluse reklaamiga reklaamiti hagejat ning hageja ei ole tõendanud, et sellest reklaamist sai kasu kostja või kostjaga seotud äriühingu(d) (II kd tl 120). Kohus kordab varem avaldatud seisukohta, et osaühingu juhatuse kohustuseks on panna osaühingu eesmärkide saavutamiseks organisatsioonina toimima ja hoida osaühing toimivana. Kostja tegutses
2-15-5275 eesmärgipäraselt, et reklaamida hageja tegevust ning hoida sellega hageja toimivana. Kohus ei ole tuvastanud eeltoodud tellimuste tegemisel ja kulutuste kandmisel juhatuse liikme kohustuste rikkumist.
13.Hagejal oli kohustus tasuda hambaraviasutuste registri liikmetasu 12 kuu eest summas 144 eurot (aktsiaseltsi XXXXarve nr 213904, I kd tl 70). Nimetatud teenus oli tellitud kuni 02.09.2014 ning tellimus tehti 02.09.2013. Kohtu hinnangul on vaidlusaluse teenuse tellimine ja kulutuse kandmine hageja huvides. Hageja pole tõendanud, et see teenus on tellitud kostja huvides või et sellest teenusest sai kasu kostja või temaga seotud kolmandad isikud. Samuti ei ole kohus hageja poolt esitatud asjaoludel tuvastanud, et sellise teenuse lõpetamisel oleks olnud võimalik kulusid kokku hoida.
14.Hagejal oli kohustus tasuda reklaami eest Tallinki laevadel summas 188 eurot (XxxxOÜ arve nr xxxx ja nr xxxx). Nimetatud reklaamidega reklaamiti hagejat perioodil 20.09.201315.03.2014. Hageja leiab, et kuna reklaam telliti pärast hageja osanike vahelist konflikti tekkimist, siis see oli tellitud ajaks, mil kostja võttis hageja tegevuse üle. Sellist kulutust ei oleks pidanud kostja hagejale võtma ning tellimuse tühistama. Tulenevalt arvest on tellimus kinnitatud 04.07.2013, seega esitati tellimus reklaamiks enne seda kuupäeva (I kd tl 201/27). Kohtu hinnangul ei ole vaidlusaluse reklaami tellimisel ega kulutuste võtmisel kostja rikkunud juhatuse liikme kohustusi, sest nimetatud teenuse tellimine ja kulutuse kandmine oli hageja huvides. On mõistlik eeldada, et juhatuse liige tellib äriühingule reklaami. Samuti ei ole kohus hageja poolt esitatud asjaoludel tuvastanud, et sellise teenuse lõpetamisel oleks olnud võimalik kulusid kokku hoida. Samuti ei muuda kulutust mittevajalikuks reklaami tellimise aeg, 2013. a suvi, sest sellel perioodil oli hageja tegutsev äriühing. Hageja ja kolmas isik on menetluses läbivalt rõhutanud, et hageja osanikud olid huvitatud hageja tegevuse jätkamisest, seda vaatamata osanike vahelisele konfliktile ja töötajate lahkumisele.
15.Hagejal oli kohustus tasuda XxxxOÜ-le CVI raames kujunduskeele, elementide ning fondi loomise eest 2688 eurot (arve nr 110913-01, I kd tl 73). Hageja taotles korporatiivse visuaalse identiteedi raames kujunduskeelele toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt ning projektile anti 30.08.2013 toetust summas 2072 eurot (I kd tl 201/28). Hageja arvab, et kuna see töö telliti 2013. a sügisel, siis sellest ei saanud kasu hageja, vaid kostja või temaga seotud äriühingud. Sellise kulutuse võtmine hagejale 2013. a septembris oli põhjendamatu. Tulenevalt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 30.08.2013 otsusest ja taotlusest esitati toetuse taotlus 20.07.2013 ning seega oli tegemist pikema ajalise projektiga, mida ei otsustatud 2013. a septembris (II kd tl 109-115). Samuti esitati projekti lõpparuanne (II kd tl 116-119). Tunnistaja Xxxxütluste kohaselt selline teenus hagejale osutati ning tellimus esitati 2013. a juunis (II kd tl 283). Tunnistaja Xxxxütluste kohaselt on CVI tehtud konkreetselt ühele brändile ja seda ei saa kasutada teine äriühing. Kohtu hinnangul oli vaidlusaluse teenuse tellimine vajalik ja põhjendatud ning tellimuse ajal oli hageja tegutsev äriühing. Hageja pole tõendanud, et teenus on tellitud kostja huvides või et teenusest sai kasu kostja või temaga seotud kolmandad isikud.
16.Hagejal oli kohustus tasuda visiitkaartide eest summas 71,04 eurot (xxxx OÜ arve nr 134429, I kd tl 75). Hageja hinnangul oli ebamõistlik kostjal tellida hagejale 1000 visiitkaarti olukorras, kus hageja töötajad lahkusid. Hagejal on kahtlus, et visiitkaarte ei tellitud hageja huvides.
2-15-5275
Kohus leiab, et tunnistaja Xxxxütlustega on tõendatud, et visiitkaartide tellimine hagejale toimus 2013. a suvel (II kd tl 283). Kohtu hinnangul oli visiitkaartide tellimine vajalik ja põhjendatud ning tellimuse ajal oli hageja tegutsev äriühing. Hageja pole tõendanud, et teenus on tellitud kostja huvides või et teenusest sai kasu kostja või temaga seotud kolmandad isikud.
17.Hagejal oli kohustus tasuda reklaami ümberpaigaldamise eest 768 eurot (XxxxOÜ arve nr 2224, I kd tl 76). Hageja leiab, et tegemist on mittevajaliku kulutusega, kuna see telliti vahetult enne kostja poolt hageja tegevuse üle võtmist ning hageja ei ole teenusest kasu saanud. Kohus leiab, et tunnistaja Xxxxütlustega on tõendatud, et hagejale on teenust osutatud ning reklaam, mis ümber paigutati, reklaamis hagejat (II kd tl 284). Kohtu hinnangul on tegemist vajaliku ja põhjendatud kulutusega hageja huvides. Tunnistaja Xxxxütlustega on tõendatud, et vastav töö telliti ja teostati. Kohus pole tuvastanud, et reklaami ümberpaigutamisest sai kasu kostja või kostjaga seotud kolmandad isikud. Reklaami ümberpaigutamise ajal tegutses hageja Xxxxi keskuses ning hageja huvides oli oma tegevuse reklaamimine.
18.Hagejal oli kohustus kanda töötajate Türgi reisi kulud summas 5587,67 eurot. Arvetelt nähtuvalt on tegemist FDI Kongressiga 28.-31.08.2013 (Annual World Dental Congress, I kd tl 77-83, 201/29). Hageja leiab, et konverentsi kulud olid hagejale mittevajalikud, sest töötajad, kes sellel konverentsil osalesid, asusid tööle kostjaga seotud äriühingus. Kohus leiab, et kulutuste olemasolu on tõendatud. Kuludokumentidest ja kirjavahetusest nähtuvalt on lennupiletid tellitud 23.06.2013 ja majutus 07.08.2013 (II kd tl 121-122). Töölähetuse aruanne on hagejale esitatud 31.08.2013 (I kd tl 83). Kohtu hinnangul ei ole kostja konverentsi kulude kandmisel rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Reisi korraldamisel ja kulutuste tegemise ajal oli kostja ja konverentsil osalenud töötajad hageja töötajad ning kohus pole hageja poolt esitatud asjaoludel tuvastanud, et kostja teadlikult kasutas hageja rahalisi vahendeid enda või temaga seotud kolmandate isikute huvides. Samuti pole kohus tuvastanud, et töötajate võimalik lahkumine oli teada töötajate konverentsil osalemise ajal.
19.Hagejal oli kohustus kanda 13.-14.09.2013 toimunud Leedu reisi kulud summas 420 eurot (I kd tl 84-85). Hageja leiab, et sellise koolituse kulud olid hagejale mittevajalikud ning koolitusel osalenud isikud asusid tööle kostjaga seotud äriühingus. Elektronkirjast nähtuvalt toimus Leedu koolitusele registreerimine 21.08.2013 ja majutuse tellimine 09.08.2013 (I kd tl 84-85, II kd tl 123-124). Xxxxja Xxxxtöötasid sellel ajal hageja juures. Kohtu hinnangul pole tõendatud kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Vaieldamatult oli hageja töötajate koolitamine hageja huvides ning koolituse toimumise ajal oli hageja toimiv äriühing. Kohtule pole teada, et koolituse korraldamise ajal olid koolitusel osalejad esitanud hagejale lahkumisavaldused ning et nad olid otsustanud asuda tööle kostjaga seotud äriühingus.
20.Hagejal oli kohustus kanda koolituskulud summas 648 eurot (OÜ Xxxx arve nr 133841, I kd tl 86). Koolitusel osalesid kostja, Xxxxja Xxxxning koolitused toimusid 11.10.2013 ja 1112.10.2013. Hageja väidab, et koolitus toimus ajal, kui kostja võttis hageja tegevuse üle ning tegemist on hagejale mittevajaliku kulutusega. Arve nr 133841 on hagejale saadetud 10.09.2013 ning seega võib eeldada, et koolituse tellimine toimus vahetult enne seda. Koolitust pakuti hagejale 19.08.2013 (II kd tl 125-126).
2-15-5275 Kohtu hinnangul piisab sellest, et hageja on tõendanud maksekohustuse tekkimise. Kohus leiab, et arvestades koolituse toimumise aega ja aset leidnud sündmusi, siis on tegemist kulutusega, mis ei olnud hageja huvides. Kohtu hinnangul on kõik kostja vastutuse eeldused täidetud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 648 eurot.
21.Hagejal oli kohustus tasuda meditsiiniuudiste eest 104,20 eurot (AS Äripäev arve nr 50467598, I kd tl 87). Tellimus oli perioodile 08.10.2013 kuni 23.09.2014. Hageja hinnangul on tegemist hagejale mittevajaliku kulutusega. Nähtuvalt arvest nr 50467598 oli ajakirjandus tellitud 19.08.2013. Kohtu hinnangul oli sellel perioodil tehtud ajakirjanduse tellimus hageja huvides. Hageja pole tõendanud, et nimetatud ajakirjanduse tellimus oli kostja või temaga seotud kolmandate isikute huvides. Samuti pole tõendamist leidnud, et tellimuse hilisemal tühistamisel oleks kulutusi mingis ulatuses saanud kokku hoida.
22.Hagejal oli kohustus tasuda IT-tugiteenuste eest 420 eurot (Superstaar OÜ arve nr J13-08, I kd tl 88). Teenus oli tellitud 2013. a teiseks kvartaliks ning see telliti enne 09.08.2013. Kohtu hinnangul oli selline teenus hageja tegevuses vajalik ning teenuse tellimuse ajal oli hageja tegutsev äriühing. Sama kinnitavad tunnistaja Xxxx ütlused. Seega pole kohus tuvastanud, et vaidlusalune teenus oli kostja või temaga seotud kolmandate isikute huvides. Samuti pole tõendamist leidnud, et tellimuse hilisemal tühistamisel oleks kulutusi mingis ulatuses saanud kokku hoida.
23.Hagejal oli kohustus kanda Xxxx välisreisiga 28.09.-06.10.2013 seotud kulud 409,69 eurot (I kd tl 90-91). Hageja leiab, et tegemist oli mittevajaliku kulutusega. Puudub vaidlus, et nimetatud komandeeringu korraldas kostja (I kd tl 201/30). Tulenevalt tunnistaja Xxxx ütlustest ning 11.11.2012 elektronkirjast, milles Xxxx (hagejaga mitteseotud isik) palub kanda kulutuse töötaja komandeeringu alla, leiab kohus, et tegemist on hagejale mittevajaliku kulutusega (I kd 89, II kd tl 282). Xxxx näol on tegemist kostja sugulasega (täditütar) ning kohtu hinnangul oli tegemist isiklike kulutustega, mis jäeti põhjendamatult hageja kanda. Tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt ööbis ta õe juures ja ta külastas selle välisreisi jooksul ühte kliinikut umbes pool tundi. Tunnistaja valdab inglise keelt suhtlustasandil, mingeid kontakte tulenevalt sellest välisreisist hagejale ei loodud ning tooted, mida turustamise eesmärgil sooviti tutvuda, ei omanud EC märgistust. Kostja ei ole vastu vaielnud, et tegemist oli tema poolt organiseeritud reisiga. Kohtu hinnangul on kahju põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega ning puuduvad vastutust välistavad asjaolud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 409,69 eurot.
24.Hagejal oli kohustus tasuda mööbli ostmisega seotud arved: XxxxOÜ arve nr DM00248/2 maksumusega 420 eurot, AS Xxxx arve nr J12004657 maksumusega 259 eurot ja arve nr J12004884 maksumusega 210 eurot, OÜ Xxxx arve nr RCUS000023/2 summas 909 eurot (I kd tl 92-97). Hageja väidab, et nimetatud mööblit ei ostetud hagejale ning hagejale ei ole teada mööbli asukoht. Kohtu hinnangul on kostja tõendanud, et vaidlusalune mööbel osteti hagejale. 23.09.2013 müügilepingu lisa 8 tõendab, et mööbel kuulus hagejale: 2 klaaslauda, köögilaud ja sahtlid ning 3 tavalist tooli, 4 instrumendi kappi, 2 nagi + 2 köögitooli (I kd tl 62-64). Tsiviilasja nr 2-
2-15-5275 13-53629 eelistungi protokollist nähtuvalt sai hageja mööbli enda valdusesse tagasi (II kd tl 104-108). Kohtu hinnangul ei ole mööbli ostmisel kostja rikkunud juhatuse liikme kohustusi.
25.Hagejal oli kohustus tasuda seinakatte ja prožektori eest 1550 eurot (Osaühing Noor Tehnik arve nr 201204, I kd tl 98). Hageja väidab, et ta ei ole tehnikat saanud. Kohtu hinnangul on tunnistaja Xxxx ütlustega tõendatud, et tehnika osteti hagejale ja hageja huvides (II kd tl 283). Tunnistaja selgituste kohaselt oli nimetatud tehnika vajalik koolituste korraldamiseks. Tunnistaja Xxxx ütlustega on tõendatud, et tehnika sai hageja ruumides kahjustada ning ta muutus kasutuskõlbmatuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole tehnika ostmisel kostja rikkunud juhatuse liikme kohustusi.
26.Kostja on kinnitanud, et hageja kassasse on laekunud 6850 eurot. Hageja väidab, et kassasse ei ole sellist summat laekunud ning kostjal ei olnud palgavõlgnevust summas 6850 eurot, et see summa endale välja maksta. 23.09.2013 müügilepingu p-s 6.2 kinnitab kostja, et on saanud lepingu allkirjastamise hetkeks ostuhinnast 6850 eurot sularahas. Pooled vaidlevad selle üle, kas 6850 euro endale jätmise ajal 23.09.2013 oli hagejal töötasu võlgnevus kostja ees. Kohtu hinnangul saab hagejale kahju tekkida sellest, kui kostja, tegutsedes osaühingu usalduse alusel, kasutas viimase raha isiklikes huvides. Kostja kohustus on tõendada, et ta kulutas hageja arveldusarvetelt saadud raha osaühingu huvides (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-154-08 p 13). Kohustuse täitmise tõendamise üldpõhimõtte kohaselt peaks võlgnik end ise varustama tõendiga kohustuse täitmise kohta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-24-02, p 16). Nii saab näiteks esitada asjas tõendina ka raamatupidamises kirjendamata arveid ning kohus peab kindlaks tegema, kas ja millised tõendid tõendavad raha tegelikku kasutamist hageja huvides (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-154-08, p 12). Hageja raamatupidaja 20.09.2013 elektronkirjast nähtuvalt on kostjale perioodil 2012 – 20.09.2013 välja maksmata brutotasuna 41 978,86 eurot (I kd tl 201/22 ja pöördel). Kohtu hinnangul saab nimetatud elektronkirja hinnata tõendina, et tõendada kostja töötasu võlgnevuse suurust. Elektronkirja lisana oleva dokumendi andmed haakuvad hageja juhatuse liikmete 31.12.2012 otsusega (II kd tl 185). Hageja pole nimetatud tõendites sisalduvaid andmeid ümber lükanud, vaid esitanud üksnes paljasõnalise väite, et dokument ei kajasta olukorda õigesti. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostjal oli õigus töötasu saada. Hageja ja kostja vahel oli 26.04.2012 sõlmitud tööleping, millega kostja asus hageja juurde tööle hambaravikeskuse peaarsti ametikohal (II kd tl 182-184). Kostjal oli õigus saada tasu töölepingu p 5.1 kohaselt 35% jooksval kuul töötaja nimele suletud arvete alusel. Hageja juhatuse liikmed on teinud 31.12.2012 otsuse, et jätta kostjale arvestatud tasuna välja maksmata 25 533,70 eurot (II kd tl 185). Kohtu hinnangul on oluline võtta arvesse, et 20.09.2013 oli kostja töötasu fikseeritud brutosummana ning arvestada tuleb võlgnevusega 31 735,88 eurot netosummana. Hageja on tõendanud, et kostja on ise endale hageja arveldusarvelt raha üle kandnud ning seda raamatupidaja võlgnevuse arvestuses ei kajastu. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalused ülekanded või hageja kassast raha võtmised olid hageja huvides ning tehtud mõne hageja kohustuse täitmiseks. Nii on kostja endale üle kandnud 17.09.2013 3975 eurot selgitusega palga avanss, 17.09.2013 1500 eurot selgitusega palgaavanss, kassast sularahas 23.09.2013 5000 eurot selgitusega töötasu (I kd tl 201-21), kassast sularahas 23.09.2013 4669 eurot selgitusega töötasu väljamakse (I kd tl 201/20), ülekanne 25.09.2013 6200 eurot selgitusega
2-15-5275 tasu, 25.09.2013 9500 eurot selgitusega tasu, 25.09.2013 3100 eurot selgitusega tasu ja 26.09.2013 1200 eurot selgitusega tasu, kokku 35 144 eurot (II kd tl 73-80). Kohus leiab, et kostjal ei olnud õigust saada peaarstitasu 600 eurot ja alates 01.04.2013 1000 eurot kuus. Kostja ei ole tõendanud selliste tasude saamise õiguslikku alust. Kohtu hinnangul on hageja arvutused õiged, mistõttu on tõendatud, et 2013. a septembri seisuga (enne ülekandeid ja kassast raha võtmist) ei saanud hageja netovõlgnevus kostja ees olla suurem kui 25 094,87 eurot. Samas on kostja hagejalt saanud kokku 35 144 eurot. Seega ei olnud kostjal õiguslikku alust saada hagejalt raha 6850 eurot ning ta on raha kasutanud isiklikes huvides ja tekitanud sellega hagejale kahju. Kohtu hinnangul on kostja vastutuse eeldused täidetud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 6850 eurot.
27.Hageja nõuab kostjalt alusetult saadu 4600 euro tagastamist. 13.05.2013 on kostja sõlminud hagejaga müügilepingu, millega on hagejale müünud kontorimööbli komplekti summas 4600 eurot (I kd tl 99-101). Hagejat on tehingu tegemisel esindanud samuti kostja. Pooltel on vaidlus selle üle, kas tegemist on tühise tehinguga. ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt osanike pädevusse kuulub nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. Kostja tugineb ÄS § 181 lg 3 ning leiab, et tegemist on tehinguga, mis tehti osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Kostja on esitanud 15.05.2015 kuupäevaga hindamisakti, mille kohaselt on mööbli turuhind 3500-4500 eurot (I kd tl 201/31201/32). Hageja on 18.01.2016 kohtuistungil täpsustanud, et hageja tugineb müügilepingu tühisusele ning nõuab tühise tehinguga saadu tagastamist. Hageja kassa 13.05.2013 väljamineku orderiga on tõendatud, et kassast on välja läinud 4600 eurot (I kd lk 100). Kostja elektronkirjaga on tõendatud, et kostja on selle raha saanud ning mööbel on üle antud hagejale (I kd tl 101). Kohtu hinnangul ei ole hageja menetluses omaks võtnud, et kostja ei ole saanud 4600 eurot. Seadusest tuleneb juhatuse liikmele piirang iseendaga tehingu tegemisel. Osaühingu ja juhatuse vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu (ÄS § 181 lg 3). Kostja pole tõendanud osanike poolt tehinguga nõustumist. Juhatuse liikmel iseendaga tehtava tehingu puhul ei ole osanike nõusolek vajalik, kui tehing tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel (ÄS § 181 lg 3 2. lause). Samas ei ole mistahes turuhinna alusel tehtav müügileping lubatav. Kohus leiab, et 13.05.2013 müügileping on tühine. Hageja majandustegevusse ei kuulunud mööbli müük. Hageja igapäevane majandustegevus seisnes hambaraviteenuste osutamises ning kostja ei tegutsenud hageja suhtes nende teenuste tarbijana. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 kohaselt ühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel 4600 eurot.
2-15-5275
28.Hageja on esitanud garantiilepingu nr xxxx ja 15.07.2013 kokkuleppe, millega hageja tagab OÜ Xxxxu rendilepingust tulenevaid kohustusi (II kd tl 81-88). Kuna nimetatud lepingust tulenevalt ei ole hageja nõudeid esitanud, siis kohtu hinnangul ei oma eeltoodud tõendid asja lahendamisel tähtsust.
29.Hageja on soovinud kostja pahatahtlikku käitumist ja tahet hageja tegevus üle võtta 11.07.2013 esitatud registreerimistaotlusega (I kd tl 42). Nimetatud taotluses on kostja soovinud registreerida Xxxx kaubamärgi enda nimele. Tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt esitas tema nimetatud taotluse kostja nimele, kuigi ta oleks pidanud seda tegema hageja nimele (II kd tl 283). Tunnistaja Xxxx helistas Patendiametisse olukorra selgitamiseks ning taotluse menetlus lõpetati. Tulenevalt tunnistaja Xxxx ütlustest oli kostja nimele kaubamärgi registreerimine tunnistaja eksimus ning registreerimistaotluse oleks pidanud esitama hageja nimele. Nimetatud asjaolu ei muuda kohtu hinnangut kostja kahjuhüvitamise nõude osas.
30.10.09.2015 määrusega on kohus hageja taotlusel jätnud hagi kahjuhüvitise 1657,93 euro väljamõistmiseks läbi vaatamata (II kd tl 148). Kohus jätab selle nõudega seotud seisukohad ja tõendid hindamata.
31.Hageja nõuab alates hagi esitamisest viivist kuni põhinõude täitmiseni. Viivise nõude aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja TsMS § 367. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja taotlus arvestada viivist alates hagiavalduse esitamisest 07.04.2015 (VÕS § 113 lg 2). VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.01.2015 ja alates 01.01.2016 oli 0,05% aastas. Seega on 2015. a teisel poolaastal ja 2016. a esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemiku 07.04.2015 kuni 10.02.2016, s.o 310 päeva eest on 17 281,29 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 1181,52 eurot (17 281,29 × 0,0805 / 365 × 310). Edasi tuleb arvestada viivist seaduses sätestatud määras põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
32.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi osaliselt rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista (4773,60 + 648 + 409,69 + 6850 + 4600) 17 281,29 eurot ja seisuga 10.02.2016 viivis 1181,52 eurot.
33.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna hagi osaliselt rahuldatakse, jääb 08.04.2015 määrusega seatud hagi tagamine tagama kohtuotsuse täitmist (I kd tl 136-138). Menetluskulud
34.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
2-15-5275 Arvestades hagi rahuldamise ulatust ning nõude osalist läbivaatamata jätmist, tuleb hageja menetluskulud jätta 47% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta 53% ulatuses hageja kanda.
35.TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 1050 eurot (TsMS § 138 lg 1, 2, kd I tl 115), äriregistri ja kinnistusraamatu väljavõtete kulu 21 eurot (TsMS § 143 p 2) ja lepingulise esindaja kulud 11 157,30 eurot (TsMS § 144 p 1).
36.Kostja on 21.01.2016 taotlenud kohtult kostja menetluskulude kindlaks määramist tsiviilasja materjalide alusel. Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on analoogselt hagejaga 5470,32 eurot.
37.Kostja on esitanud hageja menetluskulude avaldusele vastuväite (II kd tl 293-296). Kostja leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on üle paisutatud ja põhjendamatud. Menetluskulude nõue on ebaproportsionaalselt suur võrreldes hageja nõudega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-415, p 14). Kostja leiab, et ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega u 40 minutit kuni üks tund, selle sees on ka aeg dokumentide analüüsimiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks. Tegemist on keskmise keerukusega kohtuvaidlusega ning alternatiivsed nõude alused puuduvad. Kostja hinnangul on hageja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud maksimaalselt kuni 15% hagihinnast, so 5470,32 eurot.
38.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulusid. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikud kulud riigilõiv ja dokumentaalse tõendi saamise kulud (1050 + 21) 1071 eurot.
39.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-15313, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.
40.Hageja vandeadvokaatidest esindajate tunnitasu suuruseks on 115 eurot käibemaksuta. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13; nr 3-2-1-145-13). Arvestades asja mahtu ja keerukust leiab kohus, et tegemist on mõistliku tunnitasu suurusega.
2-15-5275
41.Hageja esindajate menetlustoimingutele kulunud aja osas leiab kohus, et põhjendatud on järgmised toimingud: 07.04.2015 hagiavaldus koos hagi tagamise avaldusega 10 tundi, 14.05.2015 seisukoht 2 tundi, 27.05.2015 seisukoht 2 tundi, 16.06.2015 hagiavalduse täpsustus/täiendus (sh kostja vastuse analüüs) 6 tundi, 25.08.2015 seisukoht 2 tundi, 30.09.2015 taotlused 1 tund, 27.10.2015 seisukoht 5 tundi, 17.11.2015 seisukoht 2 tundi, 02.12.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine 2 tundi, kompromissi läbirääkimised ja nõupidamised kliendiga 1 tund, 18.01.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine 3 tundi. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist keskmiselt keerukama vaidlusega.
42.Kuigi hagejat esindas kaks esindajat, siis nende toimingud ajaliselt ei kattu. Kohtu hinnangul on hageja vajalikud ja põhjendatud esindaja kulud 36 tunni eest (36 x 115) 4140 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 47% ulatuses, so (riigilõiv 493,50 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 9,87 eurot, lepingulise esindaja kulud 1945,80 eurot) 2449,17 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning seega tuleb lepingulise esindaja kuludele arvestada juurde käibemaks 20%, so 389,16 eurot (TsMS § 174 lg 10). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2838,33 eurot.
43.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud.
44.Kohtu hinnangul ei saa kostja esindaja 21.01.2016 taotlusel määrata kostja menetluskulusid kindlaks tsiviilasja materjalide alusel. Kehtiva seaduse kohaselt ei piisa lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel asjaolust, et menetlusosalist esindas menetluses lepinguline esindaja. Selleks, et saaks tsiviilasja materjalide alusel kindlaks määrata menetluskulud, peavad materjalid sisaldama dokumenti, mis näitaks detailselt kulude koosseisu (TsMS § 176 lg 1). Tsiviilasja materjalid ei sisalda kostja menetluskulude kohta sellist dokumenti. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kostjal ei ole menetluskulusid, mille suurust kindlaks määrata.
45.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.