Kohus Kohtunik Otsuse aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind maakohtus Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise kuupäev
Pärnu Maakohus Külli Mõlder 30. november 2016 a., Kuressaare kohtumaja 2-16-117377 ERAA Rehvid OÜ hagi ATP Service OÜ vastu põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks 4362,66 eurot Hageja: ERAA Rehvid OÜ, registrikood 11186077, asukoht Savi 26, Pärnu, lepinguline esindaja Kristjan Okas, e-post: [email protected] Kostja: ATP Service OÜ, registrikood 10838342, asukoht Tuletorni 5, Nasva alevik, Lääne-Saare vald), seaduslik esindaja Peeter Laht, e-post: [email protected] Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi ning välja mõista kostja ATP Service OÜ-lt hageja ERAA Rehvid OÜ kasuks 4360,66 (neli tuhat kolmsada kuuskümmend ) eurot ja 66 senti (sh põhivõlgnevus 3907,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 453,06 eurot).
2.Jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Välja mõista kostja ATP Service OÜ-lt hageja ERAA Rehvid OÜ kasuks menetluskulude katteks 890 (350+540) eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt on kostja kohustatud tasuma viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Hageja nõue ja põhjendused
1.16. augustil 2016 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.09.2012 suulise tähtajatu müügi raamlepingu VÕS § 208 lg 1 mõistes, mille raames hageja müüs ja paigaldas kostjale veoauto rehve. Maksetingimuseks oli 21 päevane tähtaeg pärast kauba üleandmist. Kuni 17.09.2012 oli kostja pöördunud hageja poole kauba saamiseks neljateistkümnel korral ja tasunud hagejale 14 (neliteist) müügiarvet, kuid järgnevad arved jättis kostja hagejale tasumata. Hageja märgib, et väär on kostja väide, et viimasele pole üle antud veoautode rehve ega neid veoautodele paigaldatud. Väljavõtetelt (Lisa nr. 12-1 ja Lisa nr. 12-2) on näha, et kostja on teostanud hageja arveldusarvele makseid, mainitud ülekanded kinnitavad võlaõigusliku suhte olemasolu. Arvetel on näha, milliseid kaupu s.h. teenuseid on kostja hagejalt soetanud (Lisad nr. 13-1...14) ning, et hageja on teenindanud muuhulgas just nimelt sõidukeid ja haagiseid, millede registrinumbrid on: xxxxxxxxxxxxx (Lisad nr. 13-1...14). Seega kostja väide, et ta ei tea nendest sõidukitest midagi, on sulaselge vale. ATP Service OÜ võis olla nii nende omanik kui ka rentnik, kuid sellest ei sõltu hageja nõudeõigus kostja vastu.
2.Kostja poolt on tasumata arved nr 53329 (Lisa 1) summas 1000.00 € (arve summa on 2332,80 €, tasutud osa 1332,80 € ), arve nr 53389 summas 849.60 € (Lisa 2), arve nr. 53558 summas 1756.80 € (Lisa 3), arve nr. 60027 summas 301.20 € (Lisa 4). Hageja nõuab võlgnevust põhisummas 3909.60 EUR. Samas on kohtu poolt tehtud arvutuste järgi vastavalt esitatud arvetele hageja nõude summa 3907,60 EUR. Arvete esitamise aluseks oli 18.09.2012 sõlmitud raamleping ning kohapeal vormistatud saatelehed kuupäevadega 20.11.2014 (Lisa nr. 1-1), 26.11.2014 (Lisa nr. 2-2), 30.12.2014 (Lisa nr. 3-3) ja 05.01.2015 (Lisa nr. 4-4). Hageja märgib, et ühelt poolt väidab kostja, et poolte vahel puudub võlaõiguslik suhe ning eitab teenuse saamist, teiselt poolt tasub talle esitatud arved (Lisa nr. 12-1 ja 12-2) ning kinnitab e-kirja teel talle esitatud saldoteatise (hagiavalduse lisa nr. 6). Kostja väidab, et esitatud arved on vaid raamatupidamisdokumendid, nendest ei tulene rehvidest tasumise kohustust, samaaegselt maksab osaliselt talle esitatud arve nr. 53329. Arve nr. 53558 ja 60027 on edastatud samale e-maili aadressile, millelt on kostja saatnud hageja raamatupidajale kinnituse saldoteatise aktsepteerimisest (Lisa nr. 14), paraku ei laekunud kostjalt esitatud arvetele kreeditarveid, mis omakorda tõendab seda, et kostja on neid aktsepteerinud. Hageja on pöördunud kohtu poole kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1, VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 1 põhivõlgnevuse ja VÕS § 108 lg 1, VÕS § 101 lg1 p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivise summas 453,06 euro väljamõistmise nõudega. Hageja on esitanud viivise arvestuse seadusjärgses määras.
3.Hageja nõuab ka kohtuvälise võla sissenõudmisega kaasnenud kahju summas 844 eurot hüvitamist, mis on vastavalt VÕS § 127 lg 4 põhjuslikus seoses arvete nr. 53329; 53389; 53558; 60027 mittemaksmisega. Vastav kahju hüvitamise nõue oli kostjale esitatud (Lisa nr. 8) ja (hageja 19.11.2016 vastuse lisa nr. 15). Antud kahju on sissenõutav VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 113 primm lg 2 alusel.
4.Hageja palub kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista ka menetluskulud. Hageja 15.11.2016 avalduse kohaselt palub hageja kindlaks määrata hageja esinduskulud summas 630.00 EUR ning tasutud riigilõiv summas 350.00 EUR ning välja mõistetud
lk 3 menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid ning esitab oma vastuväited alljärgnevalt.
3.1.Kostja ei võta omaks väidet, et hageja on sõlminud kostjaga 18.09.2012 tähtajatu müügi raamlepingu VÕS § 208 lg 1 mõistes, kuna lepingu sõlmimine ning selle asjaolud on tõendamata. Kooskõlas TsMS §-ga 230 lg 1 lasub selle tõendamiskoormis hagejal.
3.2.Samuti on paljasõnaline hageja väide, et kuni 17.09.2012 oli kostja pöördunud hageja poole kauba saamiseks neljateistkümnel korral ning oli tasunud hagejale kokku 14 müügiarvet.
3.3.ATP Service OÜ-le ei ole rehve üle antud ega paigaldatud. Hageja ei ole tõendanud rehvide üle andmist ega nende paigaldamist, mistõttu ei saanud kostjale tekkida ka rehvide eest tasumise kohustust.
3.4.Hageja poolt esitatud arvetest nr 53329, nr 53389, nr 53558 ja nr 60027 ei tulene kostjale rehvide eest tasumise kohustust, kuna arve on üksnes raamatupidamisdokument. Ühtegi VÕS § 3 nimetatud alust võlasuhte tekkeks hageja ja kostja vahel ei ole hageja tõendanud.
3.5.Hageja esitatud aktid teostatud tööde (saatelehtede) kohta on osaliselt allkirjastamata. Samuti ei ole teada, kellele kuuluvad aktidel märgitud sõidukid numbrimärkidega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja hinnangul võimalik tuvastada kauba üleandmist kostjale.
3.6.Kostja vaidlustab täies ulatuses hageja menetluskulud ja palub jätta 15.11.2016 avalduse menetluskulude kindlaks määramiseks rahuldamata, sest see on esitatud hilinemisega. ATP Service OÜ palub arvestada asjaoluga, et hageja on juba varasemalt rikkunud kohtu määratud menetlustähtaega ning seega kuritarvitab oma menetlusõigusi. Kohtu seisukoht
4.Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ning uurinud kogutud tõendeid, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
4.1.Pooled vaidlevad nende vahel suulise tähtajatu müügi raamlepingu olemasolu üle. Hageja väitel on poolte vahel sõlmitud suuline tähtajatu müügi raamleping VÕS § 208 lg 1 mõistes, mille raames hageja müüs ja paigaldas kostjale veoauto rehve. Hageja on esitanud kostjale tasumiseks müügiarved ja 14. korral on kostja neid ka tasunud (hageja 19.10.2016 seisukoha lisa t.l. 51 ja 52). Näiteks arve nr 53329 /t.l. 4/ on tasutud osaliselt summas 1332,80 €, tasumata osa 1000.00 €. Nimetatud arve esitamise aluseks oli 20.11.2014 kuupäevaga saateleht /t.l. 5/, millel kajastuvad auto nr-d xxxxxxxxxxx. Kostja esitas antud arvega seoses vastuväite, et esitatud 20.11.2014 saateleht on kostja poolt allkirjastama, ning ei ole teada kellele kuulub auto nr xxxxxxxx, mistõttu ei ole võimalik tuvastada kauba üleandmist kostjale. Kohus nõustub hagejaga, et poolte vahelist võlasuhte olemasolu kinnitavad kostja poolt teostatud ülekanded arvete tasumiseks hagejale /t.l. 51 ja 52/. Makstus arvetel /t.l. 53-66/ kajastuvad samad sõidukite registreerimisnumbrid kui maksmata arvetel. Nii näiteks nähtub
lk 4 hageja esitatud arvest nr 53329 /t.l. 4/, et teenindatud on sõidukeid numbritega xxxxxxxxxxxxxxxxxx, millised kajastuvad ka arve nr 53329 aluseks oleval saatelehel, sealjuures on kostja nimetatud arve osaliselt tasunud. Lisaks on kostja nõustunud talle hageja poolt edastatud saldoteatisega /t.l. 12/, millest nähtub arve nr 53329 tasumata osa 1000 euro viivitus 13 pv ja arve nr 53389 summas 849,60 euro tasumise viivitus 6 pv. Saldo kinnitas kostja 13. 01. 2015 /t.l. 13/. Eelpool viidatud tõenditega loeb kohus tuvastatuks poolte vahelise võlasuhte olemasolu. Kostja poolt viidatud asjaolu, et pole tuvastatud, kellele kuuluvad viidatud sõidukid, ei oma kohtu hinnangul käesoleva ERAA Rehvid OÜ nõude lahendamisel tähtsust, sest tegemist võis olla ka rendiautodega. Samuti kostja viide, et hagiavalduse lisadest nr 3-3, 3, 4-4 ja 4, ei nähtu kellele kuuluvad autod nr xxxxxxxxx ning ei ole teada, kes on andnud allkirja kauba vastuvõtmise kohta. Kostja on viidanud ka arve nr 53389 osas, et selle aluseks olevale saatelehele märgitud auto nr xxxxxxxxxxx osas ei ole võimalik tuvastada, kellele antud sõiduk kuulub, akt on kostja poolt allkirjastamata. Ometi on ta sama arve (nr 53389) osalist mittetasumist saldoteatises kinnitanud (hagi lisa 5 ja 6) ja ei ole saldoteatise saamisel esitanud pretensioone nn alusetult esitatud arvete kohta. VÕS § 3 alusel võib võlasuhe tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest. Kohtu hinnangul tuleneb antud juhul võlasuhe kostja poolt osaliselt tasutud arvetega seonduvalt, poolte vahelisest suulisest müügi raamlepingust, mille olemasolu on kostja ka tunnustanud , eelnevalt esitatud arvete maksmisega ja vaidlusaluse arve osalise maksmisega (nt arve 53329). VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesoleval juhul on ERAA Rehvid OÜ omapoolsed kohustused, teenuste osutamine (sh ratta vahetus, montaaž), täitnud. ATP Service OÜ ei ole ostuhinda tasunud, seega on kostja omapoolseid kohustusi rikkunud. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud, kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesolevas asjas ei ole kostja oma kohustust, maksta osutatud teenuste ja ostetud kauba eest, täitnud. Seega on ERAA Rehvid OÜ nõue summas 3907,60 eurot põhjendatud.
4.2.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas on kostja rikkunud raha maksmise kohustust, seega on ERAA Rehvid OÜ-l õigus nõuda viivist. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 453,06 eurot. Kuna kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise
lk 5 kohustust tähtaegselt, on hageja viivise nõue põhjendatud. Viivise arvestust on hageja oma 19.10.2016 seisukohas piisava selgusega kirjeldanud.
4.3.Hageja nõuab ka kohtuvälise võla sissenõudmisega kaasnenud kahju summas 844 euro hüvitamist. Kostja hinnangul ei ole paari samasuguse nõudekirja koostamiseks kuluv ajakulu oluliselt suur ning ei saanud olla kindlasti 844 eurot. Samas möönab, et kohtueelsed õigusabikulud on kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad, kuid kulude kandmist tuleb hagejal tõendada. Hageja on esitanud eelnimetatud kahju nõude tõendamiseks hageja 12.10.15 e-kirja (hagi lisa 8) nõudest teavitamiseks ja European legal Office OÜ poolt osutatud teenuse eest arve (hageja 19.10.2016 vastuse lisa nr 15) summas 844 eurot. Eeltoodu põhjal võiks kohtu hinnangul põhjendatud olla ka VÕS § 1131 lg 2, § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja 4 ja § 128 lg 3 kohaselt võla sissenõudmisega tekkinud lisakulutustest tekkinud hageja kahju nõue, kuid kohus ei pea seda põhjendatuks hageja poolt nõutud ulatuses. Kirjavahetusest ilmneb, et hageja esindaja on saatnud kostjale võlateatise ja mõned lühikesed päringud e-maili aadressil. Teenuse osutajana ei ole ta arvel märkinud, millest tulenevalt nn. kahju selliseks kujunes. Kohus ei pea selgeks ja põhjendatuks nimetatud kulu väljamõistmist kostjalt ja jätab hagi selles osas rahuldamata kui põhjendamatu ja tõendamatu. Menetluskulud
5.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude jaotuse kohaselt tuleb käesolevas asjas kostjal kanda hageja menetluskulud. 16.08.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja palunud kindlaks määrata ja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350.00 EUR ja esindaja tasu 480.00 EUR /t.l. 69/. 15.11.2016 avalduse kohaselt palub hageja kindlaks määrata hageja esinduskulud summas 630.00 EUR ning tasutud riigilõiv summas 350.00 EUR. Selle avalduse so 15.11.2016 avalduse, on kostja täies ulatuses vaidlustanud, kuna nimetatud avaldus on esitatud hilinemisega. Kohtu poolt kontrollitud kohtu infosüsteemist nähtub, et hageja on 24.10.2016 kohtumääruse, mille kohaselt tegi kohus ettepaneku pooltele esitada võimalikud avaldused ja dokumendid hiljemalt 10 päeva jooksul, määruse saamisest. Hageja on 24.10.2016 kohtumääruse kätte saanud 01.11.2016, seega pidanuks hageja oma avaldused esitama hiljemalt 11.11.2016. Kuid hageja esitas menetluskulude avalduse 15.11.2016. Seega on eelpool nimetatud 15.11.2016 avalduse esitatud tõepoolest hilinemisega. Kohtu hinnangul ei saa avalduse esitamine hilinemisega olla nõude rahuldamata jätmise aluseks. Kohus ei nõustu siinkohal kostja vastuväitega menetluskulu mittetähtaegse esitamise kohta, küll aga peab kohus kaaluma, kas hagejal oli tekkinud kohustus täiendava
lk 6 tasu maksmiseks summas 150 eurot. Arvesse võttes asjaolu, et täiendav seisukoht kordab suures osas hagiavalduses toodut s.h. viiviste arvestus, ei saa kohus lugeda põhjendatuks tasu suuremas osa kui 0,5 tunni eest e. 60 eurot. Kohus, hinnanud tehtud töö mahtu hageja esindamisel kohtus, leiab, et antud juhul põhjendatud hageja menetluskuludest riigilõiv 350 eurot ja esindaja tasu 540 eurot. Ülejäänud osas ei pea kohus hageja avaldust menetluskulude osas põhjendatuks ja jätab selle rahuldamata. Kuivõrd ERAA Rehvid OÜ hagi rahuldati põhinõude osas täies ulatuses ja ATP Service OÜ enda kanda jäävad tema enda menetluskulud, siis ei hinda kohus kostja ATP Service OÜ menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.